← Eesti

2-10-7420/7

Obsah (7)§ 432§ 661§150§ 428§ 430§ 168§ 172

2-10-7420 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2010.a. Haapsalu kohtumaja kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-10-7420 Tsiviilasi OÜ Aktiva

§-dest 428 lg 1 p 4; ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 210-7420 menetlus kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel.

  1. Kompromissileping on sõlmitud kolmes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kaks jäävad pooltele ja üks esitatakse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja.
  2. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 432

sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel.

§ 661lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

5. Kuna Hageja ja Kostja sõlmivad asja lahendamiseks kompromissilepingu, siis tulenevalt

§150

lg 2 p 1 palub hageja kohtul talle tagastada poolt menetluses tasutud riigilõivust Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele 332100020001 Sampo pangas. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 3

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 661

lg 4 järgi poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulud Vastavalt

§ 168lg.

3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu p. 1.1. kohaselt jääb ½ riigilõivu ja muud menetluskulud kostja kanda ning see on hõlmatud poolte vahel sõlmitud kompromisslepinguga. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on 28.12.2007..a tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 250 krooni.

§ 172

lg 9 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on tasunud veel hagiavalduse esitamisel riigilõivu 09. veebruaril 2010.a. summas 1000 krooni. Kokku on hageja tasunud riigilõivu 1250 krooni. Hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 625 krooni. Riigilõivu tagastamise osas määruskaebust esitada ei saa. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.