lg 1 p 4 ja 430 tulenevalt kohtu poolt vastu võtta, võtta, see kinnitada määrusega ning menetlus tsiviilasjas ühtlasi lõpetada. 5. Pooled kinnitavad, et on teadlikud
6. Hageja taotleb riigilt
summas 600 krooni. 7. Pooled on kukku leppinud, et loobuvad määrusele määrusele edasikaebeõigusest. II. Seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas 2-0909-60466 lõpetada. lõpetada. Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kehtib täitedokumendina ja kuulub viivitamatult täitmisele. III. Tagastada hagejale
nr 2-0909-60466 menetluse lõpetamisel seoses kompromissi kinnitamisega kinnitamisega ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. summas 600 (kuussada) krooni. - Tagastatav riigilõiv – 600 krooni - tuleb kanda hageja arveldusarvele 332066230003 332066230003 , Sampo Pank, märkides selgitusse „ tsiviilasi tsiviilasi nr nr 22-0909-60466, riigilõivu osaline tagastamine“. Vastavalt poolte kokkuleppel määrusele edasikaebe õigusest loobumisest ja tulenevalt
menetlust etlust lõpetav määrus selle § 661 lg 4 sätestatust jõustub kompromissi kinnitav ja asjast men pooltele kättetoimetamisel. Kohtumäärus saata pooltele ja jõustumisel Kohtute raamatupidamiskeskusele. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. OÜ Aktiva Finants esitas 18.11.2009 Viru Maakohtule hagi T S vastu võlgnevuse 5220.02 krooni nõudes. Eelnevalt oli hageja esitanud võlgniku vastu samas võlanõudes avalduse maksekäsu kiirmenetluses, milles menetlus lõpetati kohtumäärusega 21.10.2009, kuna võlgnikule ei olnud võimalik makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada (ts asi nr 2-06-41690). Kostja oma vastuses hagile 19.03.2010 hageja väidetega ei nõustunud. Kostja esitas ka taotluse arvete esitamiseks originaaldokumentidena ja leidis, et koopiatena esitatud dokumendid ei ole vormikohased ja kuuluvad kohtu poolt hagejale tagastamisele. Kostja vastuväidetest ja
lg 5 tulenevalt pidas kohus vajalikuks, et hageja esitaks kostja poolt vaidlustatud dokumendid kohtule originaalidena. Samuti pidas kohus poolte vahel nõude ja selle põhjendatuse üle vaidluse jätkumise tõttu vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil, korraldades selleks
27.04.2010 eelistungil saavutasid pooled asja lahendamiseks kokkuleppe, mille vormistasid kohtule esitatud kirjaliku kompromissilepinguna. Kompromissi kohaselt on kostja tunnistanud võlgnevust hagejale summas 4525 krooni, samuti hageja kantud menetluskulusid summas 2475 krooni (sellest 600 krooni moodustab ½ hageja tasutud riigilõivust ja 1875 krooni hageja kantud esinduskulu). Kokku on kostja kohustunud tasuma hagejale 7000 krooni maksegraafiku alusel alates 08.05.2010 osamaksetena iga kuu kaheksandaks kuupäevaks summas 875 krooni kuus kuni kogu summa hüvitamiseni 08.12.2010. Ülejäänud osas riigilõivu tagastamist (600 krooni) taotleb hageja riigilt
3 Pooled paluvad kompromiss esitatud kujul kohtu poolt kinnitada ja ühtlasi menetlus asjas lõpetada, loobudes määrusele edasikaebeõigusest.. Kohtumääruse Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
lg 1 p 4).
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad õiguslikud tagajärjed on neile teada. Täiendavalt selgitati vastavaid õiguslikke tagajärgi pooltele ka kohtu poolt eelistungil 27.04.2010.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks riigituludest.
lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr. 2-09-60466 materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud maksekorralduse nr 17 alusel 12.11.2009 riigilõivu vastavalt hagi hinnale summas 1000 krooni rahandusministeeriumi arvele 221023778606 ning eelnevalt maksekäsu kiir- menetluses avalduse esitamisel – 200 krooni.
lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Hageja on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluva summa 1200 : 2 = 600 krooni. Määruse tegemisel tugines kohus
lg 2 p 1, § 428 lg 1 p 4, § 430-432, § 661 lg 2, samuti Riigilõivuseaduses § 15 lg 1 p 15 sätestatule. Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 27. aprillil 2010. a. Nooremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.