2-10-2417 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
- märtsil 2010.a. Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-10-2417 Tsiviilasja hind 25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Y B (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: S B (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi kuupäev Resolutsioon
- märtsil 2010.a. Y B hagi S B vastu abielu lahutamise nõudes
- Hagi rahuldada.
- Lahutada Y B ja S B abielu, mis on sõlmitud
- augustil 2001.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, ja mille kohta on koostatud abieluakt nr
- Antud tsiviilasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud
- augustil 2001.a. Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, abielutunnistuse akt nr
- Pooltel on abielust sündinud XXX. poeg G B ja XXX. tütar D B. Lapsed elavad koos emaga. Poolte kooselu ja abielusuhted on lõppenud
- novembrist 2009.a. Ühist majapidamist pooltel ei ole ja hageja elab lastega eraldi. Hageja soovib lahutada abielu, sest abielusuhete jätkamine on võimatu. Hageja palub lahutada poolte abielu ja menetluskulud jätta kostja kanda. 1
(2)2-10-2417 Kostja abielulahutusega ei nõustu ja leiab, et abielu on võimalik jätkata. Menetluskulud palub kostja jätta kummagi poole enda kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tuvastas, et Y B ja S B on abiellunud 18. augustil 2001.a. Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on koostatud abieluakt nr 233 (abielutunnistus AL 0090203). Poolte ühised lapsed G B ja D B elavad hagejaga. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Lähtuvalt PkS § 2 lg 1 järgi sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil. Abielu sõlmimise eeldustest võib järeldada, et ka abielu jätkamiseks peab abielupooltel olema ühine soov kooseluks. Hageja tahteväljendus kooselu lõpetamiseks on kohtu arvates piisav, et järeldada, et pooltel ei ole ühist soovi jätkata abielu. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, hageja on kindlal veendumusel, et ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 25 000 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 2
(2)