← Eesti

2-07-46183/6

2-07-46183 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2009. a., Tallinn Tsiviilasja numbe

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta 1

(3)2-07-46183 menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 01.11.2007 esitas Z K Harju Maakohtule hagiavalduse A V’i vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja abielu ajal 27.12.1989 enda lahusvara arvel Xxx talu, Xxx külas, Xxx vallas, Xxxl. Poolte kooselu lõppes 1991 ning samal aastal lahkus kostja Eestist ja asus elama Xxx. Poolte abielu lahutati xxx. Käesolevaks ajaks on osundatud talu väärtus oluliselt suurenenud hagejapoolse panusega taluhoone hooldamisel ja säilitamisel. Hageja palub jagada poolte ühisvara selliselt, et Xxx talu jääb hageja ainuomandisse. Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse esitamise nõudega on kostjale 11.11.2009 kätte toimetatud. Kostja ei ole vastust 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest ega ka hiljem esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 4 järgi ei tee kohus tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas, kuid võib tagaseljaotsuse siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast. Käesolevas asjas puuduvad

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 18 lg 1 ja 5 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda, vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. PKS § 19 lg 2 p 3 tulenevalt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.

§ 164

lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise ning lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt lg-s 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja kohtule taotlust kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks esitanud, siis ei näe kohus põhjust kohtukulude jagamiseks erinevalt

§ 164

lg-s 1 sätestatust, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse 2

(3)2-07-46183 tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 14.01.2008 määrusega vabastas Harju Maakohus hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd asjas lõpetatakse menetlus tagaseljaotsusega ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning hageja on pensionär, kelle majanduslik seis ei ole paranenud käesoleva menetluse ajal, siis peab kohus põhjendatuks jätta riigilõiv riigi tuludesse välja mõistmata ning hageja tuleb vabastada ühisvara jagamise nõudelt hinnaga 275 000 krooni tasumisele kuuluva riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest täies ulatuses, s. o. 14 250 krooni ulatuses (kuni 31.12.2008 kehtinud riigilõivuseaduse järgi). Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.