2-10-8540/17

2-10-8540 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse teatavaks tegemise aeg

1. aprillil 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei ja koht Tsiviilasja number 2-10-8540 Tsiviilasi Narva linna avaldus A K ja D K vanema õiguste äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu, registrikood: 75009148; asukoht: Linda 4, 20309 Narva) Esindaja: Olga Jamskaja Asjast puudutatud isikud: A K (isikukood: XXX; elukoht: XXX) D K (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Alaealine laps: M K (isikukood: XXX; viibimiskoht: Narva Laste Varjupaik) Alaealine laps: N K (isikukood: XXX; viibimiskoht: Narva Laste Varjupaik) esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 06.04.2010 a RESOLUTSIOON
2. Ära võtta A K ja D K vanema õigused alaealiste laste M K (isikukood: XXX) ja N K (XXX) suhtes.
3. Saata kohtumäärus teadmiseks menetlusosalistele.
4. Saata jõustunud kohtumäärus Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnale Narva linnas. Edasikaebe kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul avaldaja ja puudutatud isikud arvates kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. I Asjaolud 1 2-10-8540
5. M K on sündinud XXX. Sünd on registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas Narvas 25.08.
6. aastal. N K on sündinud XXX. aastal, sünd on registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas Narvas 22.11.2004.a. Mõlema lapse sünnitunnistustel on alljärgnevad kanded vanemate kohta: ema – A K (isikukood: XXX), isa – D K (isikukood: XXX). Alaealised lapsed viibivad Narva Laste Varjupaigas.
7. Viru Maakohus algatas 22.02.2010.a kohtumäärusega hagita menetluse ning rahuldas Narva linna esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse, millega määrati laste viibimiskohaks kuni kohtulahendi tegemiseni Narva Laste Varjupaik. Sama kohtumäärusega määras kohus mõlemale lapsele riigi õigusabi korras esindaja. Eesti Advokatuur nimetas laste esindajaks advokaat Sergei Politševi. II Avalduse sisu
8. Narva linn esitas 19.02.2010.a Viru Maakohtule avalduse A K ja D K alaealiste laste suhtes ning esialgse õiguskaitse rakendamiseks.
9. Narva linna avalduse põhjenduste kohaselt elasid A K ja D K koos alaealiste lastega ühiselamus. Vanemad tihti tarvitasid alkoholi ning D K peksis oma naist A K. Ühiselamu Kreenholmi 32 valvur teatas 09.02.2010 a Narva linna Sotsiaalabiametile, et lapsele M K ähvardab oht elule ja tervisele, kuna lapse mõlemad vanemad on tugevas alkoholijoobes. Narva linna sotsiaalabiametnik jõudes pärast teate saamist nimetatud ühiselamusse tuvastas, et laste ema lamas põrandal teadvuseta, laste isa oli tugevas alkoholijoobes, vanemat last N K kodus ei olnud. Noorem alla 2 aastane laps viibis ema kõrval põrandal. Narva linna sotsiaalabiametnik võttis lapse M K ning toimetas ta Narva linna Laste Varjupaika. Avaldusest selgub, et laste vanemad on alkoholisõltlased ning avaldavad lastele kahjulikku mõju sellega, et tarvitavad pidevalt kõrvaliste isikutega laste juuresolekul alkoholi ning kasutavad joomingute käigus üksteise suhtes vägivalda. Laste vanemad ei täida oma kohustusi laste eest hoolitsemisel ning oma käitumisega ohustavad laste elu ja tervist. Üks lastest, Na K viibib sünnist saadik suurema osa ajast oma vanema (isaema) juures, kuna laps ei taha vanemate juures elada.
10. Ülaltoodud põhjustel leiab avaldaja, et lastele on vaja tagada igapäevane turvaline keskkond. Selleks palus avaldaja Narva linn esialgse õiguskaitse raames määrata laste viibimiskohaks Narva Laste Varjupaik.
11. Avalduses palub avaldaja ära võtta vanematelt A K ja D K vanema õigused alaealiste laste M K ja N K suhtes. III Tõendid
12. Avaldusele on lisatud kolm kodukülastusakti (tl 5-7). 22.10.2009.a aktist nähtub, et külastamisel oli isa D K alkoholijoobes ning käitus agressiivselt, laste ema kodus ei viibinud ega ole viibinud juba mitu päeva. 15.12.2009.a koostatud aktist selgub (t 6), et D K ja A K perekond on Narva linna Sotsiaalabiametis arvel riskiperena. Külastamisel oli kodus laste vanaema N K, kes ütles, et 2 2-10-8540 kardab jätta lapsi koos vanematega, sest isa võib neid peksta. Laste isa D K käitub tihti agressiivselt ning korduvalt on kutsutud politsei ja lapsed võeti vanemalt ära ja toimetati Narva Laste Varjupaika kümneks päevaks. 09.02.2010.a aktist (t 7) selgub, et sel kuupäeval olid mõlemad vanemad kodus alkoholijoobes. Narva linna sotsiaalabiametniku saabudes, keeldus laste ema lapsi sotsiaalabiametnikule andmast, väites, et ta on kaine ning ei ohusta lapsi. Seoses vanemate käitumisega otsustati paluda abi ja kutsuda politsei ning politseiametnike abil võeti laps M K vanematelt ära, laps N K oli sel ajal juba vanaema N juures.
13. Avaldusele on lisatud Narva linna Sotsiaalabiameti otsus (tl 8), millest nähtuvad asjaolud, mis tingisid laste äravõtmist vanematelt 09.02.2010.a. Otsuse kohaselt oli laps M K tingimustes, mis ohustasid tema elu ja tervist. Laps paigutati Narva Laste Varjupaika otsuse alusel.
14. Narva Laste Varjupaiga õiendist (tl 10) selgub, et üks lastest N K oli alates 2005.a mitu korda viibinu Laste Varjupaigas ning igakordseks põhjuseks oli vanemate alkoholi kuritarvitamine, vanemad olid alkoholijoobes ja lapsed jäeti järelevalveta ja nõuetekohase hoolitsuseta. Laste ema A K on korduvalt lahkunud kodust pikemaks ajaks ning jätnud lapsed ilma vajaliku hoolituseta ja järelevalveta. Nelja aasta jooksul on N K 12 korda paigutatud Narva Laste Varjupaika (t 10-12). M K oli ühe aasta jooksul neli korda paigutatud varjupaika põhjustel, et ema ei olnud kodus pikemat aega, isa oli aga alkoholijoobes või mõlemad vanemad olid kodus alkoholijoobes ning korraldasid omavahel skandaale või rikkusid avaliku korda (t 12).
15. Kohtule on esitatud ka ühiselamu juhtimise spetsialisti arvamus (tl 14-17) A. K ja D. K perekonna kohta. Arvamuse kohaselt tarbivad A K ja D K tihti alkoholi, alkoholijoobes on D K agressiivne ning ohustab teisi elanikke oma käitumisega. Ühiselamu juhtimise spetsialist esitas oma arvamuses ka väljavõtte valvurite vahetuste päevikust, millest nähtub, et A. K ja D. K olles alkoholijoobes kaklesid, segasid naabreid ja nende rahu, mistõttu oli vaja korduvalt kutsuda politseid.
16. Avaldaja lisas ka tõendiks Viru Maakohtu 11.02.2010.a otsuse (18-19), Ida Prefektuuri kiirmenetluse protokolli (tl 20-21) ja Viru Ringkonnaprokuratuuri süüdistusakti (22-23) D K kohta. Tõenditest nähtub, et D. K pani toime kuriteo – tekitades kodus olmetüli käigus oma abikaasale A K kehavigastusi.
17. Kohtule esitas oma arvamuse ka lastele määratud vandeadvokaat Sergei Politšev (tl 44-45). Advokaadi arvamuse kohaselt ei täida mõlemad vanemad oma kohustusi laste kasvatamisel ning ei hoolitse nende eest ilma mõjuva põhjuseta. Oma käitumise ja alkoholi kuritarvitamisega avaldavad vanemad lastele kahjulikku mõju ja ohustavad nende elu ja tervist. Advokaat on seisukohal, et lastel on parem jääda varjupaika, kuna seal on laste jaoks loodud normaalsed elutingimused, mida nendele kodus keegi neile ei taganud. Laste esindaja advokaat Sergei Politšev leiab, et Narva linna avaldus vanema õiguste äravõtmiseks tuleb rahuldada. IV Kohtuistung
18. Kohtuistungil 06.04.2010.a jäi avaldaja oma nõuete juurde. Narva linna esindaja palus lisada juurde tõendi – laste varjupaiga õiendi, millest nähtub, et vanemad külastasid lapsi varjupaigas, 3 2-10-8540 tõid neile vahel süüa, kuid olid mitu korda külastuse ajal alkoholijoobes (t 58).Narva Laste Varjupaigas käitusid tihti agressiivselt ka varjupaiga töötajate suhtes, olid kärarikkad. Laste isa D käitus tihti närviliselt, halvustas ema j last viimaste juuresolekul ja kritiseeris varjupaiga töötajaid.
19. Kohus kuulas ära kohtuistungil ka lapse vanemate A K ja D K seisukohad. A. K ütles, et tema ei saa aru, miks temalt võeti lapsed ära ja miks temalt tahetakse vanema õigused ära võtta. Ta selgitas, et nemad ei tarbi tihti alkoholi, töökohta pole ta kunagi omanud, elatakse toetustest, ja tuttavad kostitavad, igakuine sissetulek laekub ainult tööturult 900 krooni. A. K kinnitas, et tema tunneb rõõmu laste kasvatamise üle. D. K ütles, et ta nõustub avaldajaga ning leiab, et laste emalt A on vaja ära võtta vanema õigused, kuna tema ei täida oma vanema kohustusi. D.K sõnul on laste jaoks parimaks kohaks hetkel varjupaik, leiab, et laste emalt tuleb ära võtta vanema õigused, lapsed võib jätta ka vanaema juurde. Pärast 06.04.2010 a toimunud kohtuistungit on kohtule laekunud telefoni teel informatsioon Narva Linna Sotsiaalabiametist, et laste isa külastas Sotsiaalabiametit alkoholijoobe seisundis seega tarvitab jätkuvalt alkoholi. Samuti laekus informatsioon ühiselamu Kreenholmi 32 komandandilt, et vanemate senine eluviis jätkub muutusteta. Kohus kuulas kohtuistungil ka laste vanaema N K arvamust. Kes samuti toetas avaldajat ning leidis, et kumbki vanem pole suuteline lapsi ülal pidama ega nende eest vajalikul määral hoolitseda. N K viibib väga tihti alates sünnist tema juures. Oma poega on ta püüdnud palju aidata, kuid tulemusteta. V Kohtu põhjendused
20. Kohus tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikud, leiab, et avaldus vanema õiguste äravõtmiseks kuulub rahuldamisele.
21. Kohus tuvastas, et lapsed N K ja M K on korduvalt paigutatud Narva Laste Varjupaika, kuna vanemad kuritarvitavad alkoholi, tülitsevad ja lapsed jäetakse ilma järelevalveta ja vajaliku hoolitsuseta. Laste vanemad ei oma töökohta ega kindlat sissetulekut. Laste ema jätab tihti lapsed üksinda omapead ning ei ööbi pikema ajajooksul kodus. Laste isa olles alkoholijoobes käitub agressiivselt laste ja abikaasaga , tülitseb ning ohustab oma käitumisega teisi ümbritsevaid inimesi, millega rikub avaliku korda, ei hoolitse laste eest ja taga nende ülalpidamist.
22. Arvestades asjaolu, et lapsed on mitu korda vanematelt ära võetud ja paigutatud korduvalt (so kokku 16 korral) paigutatud varjupaika, ei ole vanemad teinud sellest mingeid järeldusi ega muutnud oma senist käitumist. Vanemad külastavad lapsi varjupaigas olles tihti alkoholijoobes ja käituvad laste ja teiste ümbritsevate inimestega ebaviisakalt.
23. Kohus leiab, et laps ei ole elutu ja hingetu asi, mida on võimalik vastavalt tujudele võtta ja jätta, kui soov nende eest hoolitseda vastavalt tekib või siis kaob. Lapsel pole võimalik valida endale vanemaid. Vanematel on aga võimalik otsustada kas nad on suutelised ja piisavalt tugevad, et tagada laste pidev hoolitsus, ülalpidamine ja tagada neile turvaline keskkond normaalseks arenguks. Laps vajab pidevat ööpäevaringset hoolitsust ja ülalpidamist olenemata sellest milline on lapsevanema meeleseisund, tervis või endaga toimetulek. Laste huvid peavad olema alati igas elusituatsioonis esikohal. A. K ja D. K aga pole näidanud pidevat hoolitsust laste eest ning on tihti jätnud lapsed järelevalveta. Laste vanemate vastutustundetu käitumine võib avalduda laste hilisemas käitumises, 4 2-10-8540 nende arengus, suhtumises kaaskodanikesse, oma vanematesse ja oma lähedastesse ja suhtumises ümbritsevasse keskkonda ja kaaslastesse.
24. Lapsed viibivad Narva Laste Varjupaigas, kus nendele tagatakse pidev hoolitsus ning normaalne vajalik ülalpidamine. Hoolekandeasutuses on lapsed hästi toidetud, riietatud, nende tervist jälgitakse, nendel on puhas ja terve keskkond ning saavad võimaluste piires ka vajaliku hoolt ja armastust asutuse töötajate poolt.
25. Vaatamata sellele, et vanemad tihti külastasid oma lapsi varjupaigas, olid nad üldjuhul alkoholijoobes, mis aga takistab kohtu hinnangul laste vanemate vastu usalduse tekkimist ja pärsib veendumust, et vanemad tagavad lastele laste nõuetekohast ülalpidamist. Kohtuistungil laste vanem-isa D. K kinnitas, et lastel oleks parem jääda esialgu varjupaika, kus nende eest pidevalt hoolitsetakse.
26. Perekonnaseaduse (PkS) § 54 lg 1 p 1, 2, 3 ja p 4 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Lastekaitseseaduse (LkS) § 3 kohaselt tuleb alati ja igal pool esikohale seada lapse huvid. PkS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Igal lapsel on õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule (LkS § 8). Lapse elu on korraldanud eestkosteasutus, sest kostja ei ole oma kohustustega, mis tulenevad perekonnaseadusest (PkS § 50 lg 1 ja 2), toime tulnud.
27. Kohus tuvastas, et vanema A K ja D K ei täida laste ülalpidamiskohustust. Lapsed vajavad arenguks stabiilsust ja on laste huvides, et nad kasvaksid ja areneksid stabiilses ja turvalises keskkonnas. Vanemate kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub laste vanemate hoolitsusest ja toest ilma jätmises. A. K ja D. K on laste vanematena suhtunud hoolimatult oma lastesse, laste vanemate käitumine ohustab laste elu ja tervist.
28. Nimetatud asjaolud on tõendatud menetlusosaliste selgitustega, kohtulahendiga, samuti teiste asja kirjalike materjalidega (loetletud ptk Tõendid).
29. Kohus leiab, et arvestades kõike eeltoodut on A K ja D K kuritarvitanud vanema õigusi, kohelnud lapsi ebaõiglaselt. Julm kohtlemine ei pea kohtu hinnangul seisnema ainult füüsilises vaid ka psüühilises väärkohtlemises ning vanema selline eelpool nimetatud käitumine avaldab lastele kahjulikku mõju. Psüühiliseks väärkohtlemiseks peab kohus väikse lapse jätmist üksinda järelevalveta. Avaldaja esindaja ja laste esindaja selgitustest ja arvamustest nähtub, et laste vanemad on kuritarvitanud oma vanema õigusi, avaldades lastele kahjulikku mõju alkohoolsete jookide tarvitamise ja agressiivse käitumisega. Kohus kaalus ka võimalust lapsed vanematelt ära võtta ilma vanema õiguste äravõtmiseta (Tartu Ringkonnakohtu lahend 2-08-5467), kuid nagu eelpool märgitud, on lapsed vanemate käitumise tõttu kokku 16 korral vanematelt äravõetud, vanemad pole teinud sellest mingeid järeldusi, vanematel puudub igasugune enesekriitika ning soov midagi muuta. Kohus leiab, et laste äravõtmine ilma vanema õiguste äravõtmiseta, kui meede, on tegemist ajutise meetmega, selleks et laste elu ja tervist vältimatult kaitsta, kuid pikemas perspektiivis ei anna see vajaliku tulemust, sest vanemad arvavad, et selline olekski lahendus ja viis lapsi kasvatada. Kohus leiab, et arvestades eelpool toodud asjaolusid ei ole võimalik kasutada käesolevas perekonnaasjas lapsi lihtsalt 5 2-10-8540 vanematelt ära võtta vaid laste huvides on nende vanematelt ära võtta vanema õigused. Kohus selgitas kohtuistungil, et kui vanemad muudavad oma elustiili lähima ajajooksul ja kohtul ning avaldajal tekib usaldus vanemate vastu on vanema õigused võimalik mõlema lapse suhtes taastada. Vanema õiguste äravõtmise korral vanema kohutused laste suhtes säilivad.
30. Kohus leiab, et A K ja D K vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud, kuna vanemad on jätnud mõjuva põhjuseta täitmata oma kohustused laste eest hoolitsemisel ja kasvatamisel. Kohtuistungil ei tuvastanud kohus ühtegi mõjuvat põhjust, milledest tingituna lapsevanemad ei suuda nõuetekohaselt täita oma kohustusi laste kasvatamisel. Vastavalt PkS § 55 lg 1 kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused.
31. Kooskõlas PkS § 54 lg 5 saadab kohus 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest vanema õiguste äravõtmise kohtumääruse ärakirja Perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub.
32. Kohus selgitab puudutatud isikutele A K ja D K, et kohus võib PkS § 56 alusel vanema õigused lapse suhtes taastada, kui vanem oma eluviisi parandab ning ta tõestab, et ta soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Fred Fisker Kohtunik 6