← Eesti

2-08-69879/6

Obsah (9)§ 403§ 4§ 440§ 444§ 468§ 238§ 173§ 162§ 174

2-08-69879 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2010.a, Tallinn Tsiviilasja

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

  2. oktoobril 2008.a Harju Maakohtule esitatud hagis palus Aktsiaselts (AS) TK kostjalt Korteriühistu (KÜ) välja mõista 38 010,82 krooni ning sissenõutavaks muutunud viivise 5 719,92 krooni. Menetluse käigus
  3. veebruaril 2009.a esitatud avaldusega on hageja oma põhinõuet vähendanud 29 252,36 kroonini seoses nõude osalise rahuldamisega kostja poolt pärast hagi esitamist.
  4. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on aktsiaseltsi T(registrikood XXX) ja AS TK vahel
  5. oktoobril 2001.a sõlmitud ettevõtte rendi-ja operaatorlepingu alusel alates
  6. jaanuarist 2002.a hagejale üle antud kõik AS T õigused ja kohustused. Poolte vahel oli
  7. juunil 2001.a sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping nr XXX (edaspidi nimetatud soojusenergia müügileping), mille kohaselt on hageja varustanud kostjat soojusenergiaga XXXelamus ja esitanud vastavalt tarbitud soojusenergiale arveid. 2

(7)2-08-69879 Hagi esitamise ajaks oli tasumata perioodil 04.04.2008-07.10.2008 kostjale esitatud arved soojusenergia tarbimise eest XXXelamus kogusummas 38 010,82 krooni. Kostja on avaldanud soovi, et hageja teostaks 2007.a ja 2008.a talve soojustarbimise kohta ümberarvestuse, kuid hageja on kostjale mitme kirjaga selgitanud, et ümberarvestuse tegemiseks alus puudub. Segadused arvete suurusega on hageja väitel tulnud ennekõike asjaolust, et kostja on korduvalt jätnud kokkulepitud tähtajaks soojusarvesti näidu esitamata või esitanud arvestil olevast väiksema näidu. Haginõude aluseks olevaid arveid ja nende suurust kostja vaidlustanud ei ole. Vastavalt soojusenergia müügilepingu punktile 4.9 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.
  1. jaanuari 2008.a seisuga oli kostjal tekkinud arvete tasumisega viivitamisega hageja ees viivisevõlg 5 719,92 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja vaidleb vastu põhinõudele 11 367,72 krooni ulatuses ning hageja poolt esitatud viivisenõudele.
  2. Kütteperioodil 2005-2006 majja sisenev temperatuur oli kostja väidete kohaselt 40-45 kraadi ja väljuv 28-33 kraadi, korterites jäi seejuures temperatuur alla 16-17 kraadi, kuid soojamõõtja luges ikkagi läbivoolava küttevee hulka ja majja jäävat temperatuuri (megavatte), üldiselt olematut soojust, mille eest AS TK esitas arveid igakuiselt vastavalt soojusenergia müügilepingule. Kostja esitas hagejale omalt poolt mitu korteriühistu poolt moodustatud komisjoni akti, kus olid ära märgitud sissetulevad ja väljaminevad temperatuurid ning temperatuurid korterites. Kütteperioodi lõpus teostas AS TK tagasiarvestuse summas 16 311,00 krooni. Kütteperioodide vahel 2005.a aastal teostas AS TK kooskõlastatult korteriühistuga tööd, millega ühendati lahti soojasõlm ja ühendati maja otsesesse küttevõrku, lokaalkatlamajast, kuid antud tegevus olulist efekti ei andnud ja maja oli kütteperioodil 2006-2007 jällegi alaküttes, kuid soojamõõtja mõõtis jällegi olematut sooja. Kütteperioodi lõpus teostas AS TK jällegi tagasiarvestuse summas 9 937,28 krooni (s.o 20,98 mW*451,10* 1,05)
  3. aasta suvel ühendati maja tsentraalküttevõrku, AS TKt aastas soojasõlme ning antud perioodist alates ei allunud soojamõõtja üldse mingile reguleerimisele kuni soojamõõtja täieliku rikkiminemiseni 2008.a jaanuari lõpus. KÜ küttekulud on väidetavalt 40-50 % suuremad kui kõrvalasuvatel majadel. Kui võrrelda hageja poolt esitatud küttemõõtja näite terminali järgi kütteperioodil 2006- 2007, siis need näitavad üleloomulikult suuri tarbimisi. Samas vana soojamõõtja demonteerimisel ilmnes, et soojaandurid torudes olid liiga pikad, ulatudes, mitte toru keskpaika, vaid vastu toru vastasseina. Sellele asjaolule on kostja oma pöördumistes AS-i TK poole ka tähelepanu juhtinud. AS-i T poolt teostati 2007.a ka täiendav taatlemine, mis näitas ,et soojamõõtja on töökorras, kuid megavatte luges ülemääraselt. Seoses eeltooduga palub kostja vähendada võlgnevust 11 367,72 krooni võrra ning mitte arvestada antud võlgnevuselt viivist, sest antud võlgnevus ei ole kuritahtlik. MENETLUSE KÄIK
  5. detsembri 2009.a määrusega otsustas kohus lahendada asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata vastavalt

§ 403lg-le 1. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asja lahendamise seisukohast tähtsust omavad 3

(7)2-08-69879 dokumendid ja avaldused kohtule 20 päeva jooksul arvates nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Samuti teatas kohus
  1. detsembri 2009.a määruses, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20 päeva pärast dokumentide ja avalduste esitamise tähtpäeva möödumist.
  2. detsembri 2009.a kohtumääruse saab lugeda kostja esindajale kättetoimetatuks
  3. detsembril 2009.a ja hageja esindajale
  4. detsembril 2009.a.
  5. jaanuaril 2010.a on hageja esitanud kohtule täiendava kirjaliku seisukoha. Muid täiendavaid dokumente ega avaldusi pooled kohtule esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
  7. Hageja põhinõude on kostja 17 884,64 krooni ulatuses õigeks võtnud. Vastavalt

§ 4

lg-le 2 määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Sama paragrahvi kolmanda lõike teisest lausest tulenevalt on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta).

§ 440

lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Lähtudes eeltoodust, kuulub hageja põhinõue 17 884,64 krooni ulatuses rahuldamisele (kostja õigeksvõtule põhinevalt). Juhindudes

§ 444

lgst 4, ei pea kohus vajalikuks selles osas käesolevas otsuses põhjendusi esitada. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

  1. Hagi kuulub kohtu hinnangul rahuldamisele ka nõuete osas, mida kostja ei ole tunnistanud. Puudub vaidlus selles, et hageja on hagiavalduses märgitud soojusenergia müügilepingu alusel varustanud kostjat soojusenergiaga XXX elamus. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on esitanud vastavalt lepingule kostjale tasumiseks arveid. Kostja ei ole vaidlustanud ka soojusenergia ühiku (MWh) hinda.
  2. Pooltel on vaidlus kostja poolt tarbitud soojusenergia koguste (ühikute) üle.
  3. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg-le 1 kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 kohaselt kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Poolte vahel kehtiva soojusenergia müügilepingu (vt toimik, lk 3-10) punkti 2.1 kohaselt müüb hageja kostjale lepingu lisaga 1 määratud soojuskoormuste piires ja maksumusega soojusenergiat ja termofikatsioonivett. Soojusenergia müügilepingu punkt 4.1 näeb ette müüdava soojusenergia koguse kindlaksmääramise kas arvestuslikul meetodil või ostja (s.t kostja) juurde paigaldatud ning kommertsmõõteriistaks tunnistatud soojusarvesti näidu alusel. Soojusenergia tarbimise eest esitatakse vastavalt sama lepingu punktile 4.2 arveid eelneva kalendrikuu (arvestusperiood) kohta. Poolte esitatud asjaolude kohaselt toimus soojusenergia koguse kindlaksmääramine soojusarvesti näidu alusel. Soojusarvestiga ostja on soojusenergia müügilepingu punktist 4.3 lähtudes kohustatud arvestusperioodi viimasel päeval fikseerima soojusarvesti näidud ja 4

(7)2-08-69879 tarbimise ning teatama need arvestusperioodi viimasel või sellele järgneva kahe tööpäeva jooksul müüjale.
  1. Hageja väidete kohaselt on kostjale perioodi kohta alates 2007.a aprillist kuni 2008.a jaanuarini esitatud arved vastavalt soojusarvesti poolt mõõdetud soojusenergia kogustele. Samas on tarbimise jaotumine olnud ajaliselt nihkes, kuivõrd kostja on esitanud väikemaid tarbimisnäite võrreldes sellega, mida arvesti on näidanud väidetaval mahalugemise hetkel. Väiksemate näitude esitamine ilmnes, kui hageja inspektor-konsultant käis
  2. veebruaril 2008.a arvesti mälust andmeid maha lugemas. Kostja poolt alates 2007.a aprillist teatatud tegelikust väiksemad tarbimiskogused ongi põhjustanud reaalsest tarbimisest suurema soojusarve 2008.a jaanuaris. Teisiti öeldes on sinna lisandunud tasu eelnevatel kuudel tasumata jäänud soojusenergia eest. Asja materjalide põhjal saab lugeda hageja osundatud väiteid tõendatuks. Seda tõendavad kostja poolt hagejale esitatud soojusarvesti näidud (vt toimik, lk 90-93). Kostja esindaja on viidatud tõenditest nähtuvate näitude edastamist
  3. septembri 2009.a eelistungil ka kinnitanud (vt toimik, lk 102-103). Sama võib kaudselt järeldada
  4. jaanuari 2009.a vastusele lisatud kirjadest (vt toimik, lk 34 ja lk 35) Seega ei ole sisuliselt vaidlust selles, et 2007.a aprilli arvesti algnäit oli 1685 (mW) ja näit
  5. jaanuari 2008.a seisuga
  6. Viimatinimetatud näitudel hageja nõue 29 252,36 krooni tasumiseks põhinebki. Kohus märgib täiendavalt, et kuna 2007.a novembri ega detsembri kohta kostja hagejale asja materjalidest järelduvalt soojusarvesti näite ei teatanud, oli hagejal õigus vastavalt lepingu punktile 4.3 esitada arved nende kuude osas arvestusliku soojustarbimise alusel.
  7. Kostja väited soojusarvesti rikke kohta ei anna kohtu arvates alust nõude rahuldamata jätmiseks. Hageja poolt esitatud AS T
  8. veebruari 2008.a aktist (vt toimik, lk 95) nähtub, et soojusarvesti ei töötanud korrektselt, samas ei ole võimalik aktist teha üheseid järeldusi selle kohta, kuivõrd defektid arvesti mõõtetäpsust mõjutasid. Küll võib samast tõendist järeldada, et arvesti rike oli tõenäoliselt põhjustatud kostja valduses olevas hoones (XXX) toimunud sündmustest. Lähtudes soojusenergia müügilepingu punktist 3.10 vastutab ostja (s.t kostja) tema juures ülesseatud arvestite, kontrollmõõteriistade, automaatika- ja muude seadmete säilivuse eest soojussõlmes ning garanteerib nende normaalse töö. Arvestades ülaltoodut, ei vabasta arvesti rike kostjat vastutusest kohustuse täitmise eest. Vastasel juhul vabaneks kostja lepingu täitmise kohustusest oma enda lepingurikkumise kaudu. Taoline käsitlus ei oleks aga kooskõlas hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Sarnaselt ei ole õiguslikult määravad kostja vastuses esile toodud asjaolud, mis seonduvad XXX hoone küttesüsteemi rekonstrueerimisega ja reguleerimisega. Need on samuti asjaolud, mille eest vastutab kostja ja mida hageja mõjutada ei saa. Hoone sisetemperatuuri saab kostja reguleerida hageja poolt tarnitava (pealevoolava) võrguvee kogusega. Hoone sisetemperatuuri ja kasutatava soojusenergia koguse määrab kostja. Hageja ei saa tarbimise hulka otseselt mõjutada. Samuti puuduvad andmed selle kohta, nagu olnuks madal temperatuur XXX hoones asuvates korterites tingitud halvast soojusvarustuse kvaliteedist. Pretensioonide korral hageja poolt osutatava soojavarustuse kvaliteedi kohta tulnuks kostjal sellest hagejat vastavalt soojusenergia müügilepingu punktile 3.21 ka viivitamatult teavitada. Pooled oleks seejärel pidanud sama lepingupunkti kohaselt vormistama akti, mis olnuks vajadusel aluseks arvestatud soojuskulu ümberarvestamisel. Kostja poolt 2004.a aprillis hagejale soojavarustuse kvaliteedi kohta esitatud avaldus ning aktid (vt toimik, lk 108-112) ei seondu vaidlusaluse perioodiga. Seetõttu ei saa osundatud tõendeid lugeda asjakohasteks ning kohus jätab need

§ 238lg 5 esimesest lausest juhindudes asja lahendamisel arvestamata. 5

(7)2-08-69879
  1. Kostja vastuväited naabruses asuvate majade küttekulude kohta on oletuslikku laadi, mistõttu kohus ei saa neid asja lahendamisel arvestada. Isegi kui naabermajade poolt tarbitud soojusenergia kogused oleks tuvastatavad, ei muudaks see õigussuhteid hageja ja kostja vahel. Juba kostja enda poolt esitatud tõenditest nähtub, et Lõime tänaval asuvate hoonete soojuskoormused on erinevad (vt toimik, lk 77-81). Samuti võib lugeda üldiselt teadaolevaks, et hoonete soojakulu mõjutavad tarbijapaigaldiste (s.o soojussõlm, regulaator, püstikud, radiaatorid jms) seisukord ning konkreetsete hoonete erinevad sisetemperatuurid. Kohus nõustub selles osas hagejaga. Lisaks nähtub hageja esitatust, et XXX elamu on tuultele avatud, asudes lahe ääres esimeses hoonete reas (vt toimik, lk 124).
  2. Kostja poolt märgitud tagasiarvestused eelnevatel kütteperioodidel on hageja väitel seotud arvestuslike arvete esitamisega, kusjuures hiljem on osutunud tarbitud soojakogus arvestuslikust väikemaks. Vaidlusaluse perioodi osas on aga olukord erinev (vt toimik, lk 103). Asja materjalide põhjal puudub kohtul alus kahelda hageja kõnealustes väidetes.
  3. Ülaltoodu põhjal järeldab kohus, et kostja on rikkunud soojusenergia müügilepingu punktist 4.9 tulenevat kohustust tasuda soojusenergia kasutamise eest 30 kalendripäeva jooksul arve esitamise kuupäevast (s.t ostuhinna tasumise kohustust). VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Seega kuulub kostjalt põhinõudena täiendavalt (lisaks 17 884,64 kroonile) väljamõistmisele 11 367,72 krooni.
  4. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Ülalviidatud lepingupunktis 4.9 on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,1% tähtajaks tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestuste kohaselt oli kostja
  5. oktoobri 2008.a seisuga viivitanud
  6. aprillil 2008.a väljastatud arve tasumisega 171 päeva ning
  7. mail 2008.a väljastatud arve tasumisega 138 päeva, mis tegi viivisenõude suuruseks vastavalt 3811,15 krooni ja 1908,77 krooni, kokku 5719,92 krooni (vt toimik, lk 12). Kostja hageja poolt esitatud arvestusmetoodikale vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja seisukohad viivisearvestuse osas on iseenesest kooskõlas VÕS § 88 lg-s 8 sätestatuga. Kostja poolt viivisenõudele esitatud õiguslikku laadi vastuväited ei ole asjakohased. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Seejuures eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sisuliselt sama tuleneb poolte vahel sõlmitud soojusenergia müügilepingu punktist 5.
  8. Seetõttu ei ole kostja süü olemasolu ega selle vormid (s.h tahtlus) kostja vastutuse seisukohast olulised. Ka puuduks kohtu hinnangul käesoleval juhul alus viivise vähendamiseks vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 ja §-le 162 (juhul kui kostja vastuväiteid saaks käsitleda viivise vähendamise taotlusena). Kostja on menetluses hageja nõuet (põhinõuet) 17 884,64 krooni ulatuses tunnistanud. Samas ei ole kostja nimetatud summat senini tasunud ega esitanud ka õiguslikke põhjendusi kohustuse täitmisest keeldumise kohta. 16.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 6

(7)2-08-69879

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3). Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.