KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-67305 Tsiviil
) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas 4 hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) Kostja faksis hagejale lepingu nr XXX (t lk 6-7, 22-24); 2) Kostja on hagejale esitanud arved 01.02.2007 nr XXX, 09.04.2007 nr XXX, 19.09.2007 nr XXX, 06.10.2007 nr XXX (t lk 8-9, 118-119); 3) Pooled on sõlminud lepingu nr XXX (t lk 60-61, 137-138); Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas poolte vahel on sõlmitud leping nr XXX ning kas hagejale on kostja poolt nimetatud lepingu rikkumisega kahju 169 484.15 EUR tekkinud. Käesolevas asjas tuleb esmalt kindlaks teha kohaldamisele kuuluv õigus. Nimetatud asjaolule on kohus viidanud ka 11.03.2009 kohtuistungil (t lk 181). Kohtu hinnangul kuulub kohaldamisele Rooma konventsioon, kuna nii Eesti kui ka Ühendkuningriigid on konventsiooni lepinguosalised riigid. Kuna vaidlusaluses lepingus ei ole kokku lepitud kohaldatavas õiguses, tuleb see kindlaks teha vastavalt Rooma konventsiooni art-le 4. Art 4
(2)alusel on kohus jõudnud järeldusele, et kohaldamisele kuulub Eesti õigus. Rooma konventsiooni art 4
(1)kohaselt kohaldatakse lepingu suhtes selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Art 4
(2)kohaselt eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle poole elukoht (juriidilise isiku puhul tema asukoht), kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse (kostja puhul on selleks kohustuseks asja üleandmine hagejale). Selleks riigiks on kohtu hinnangul Eesti. Kuna pooled asuvad eri riikides ja kohaldada tuleb Eesti õigust ning Eesti on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi konventsiooni (edaspidi CISG) lepinguosaline riik, siis tulenevalt CISG art 1
(1)(b) kohalduvad CISG sätted. CISG art 1
(1)(b) kohaselt konventsiooni rakendatakse kaupade ostu-müügi lepingute kohta poolte vahel, kelle kommertsettevõtted asuvad eri riikides kui rahvusvahelise eraõiguse normide järgi tuleb rakendada kokkuleppiva riigi õigust. CISG art 11 kohaselt ei ole nõutav, et müügileping sõlmitaks või kinnitataks kirjalikult või et ta vastaks mõnele muule vorminõudele. Seda võib tõestada igal viisil, kaasa arvatud tunnistajate ütlused. Hageja on kohtule esitanud kirjaliku lepingu, millele on mõlemad pooled alla kirjutanud. Tunnistaja ASütluste kohaselt faksiti reeglina allkirjastatud lepingud tagasi ning need jäid kas vastavasse kataloogi või kausta (t lk 125). CISG art 14
(1)kohaselt on ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et kostja on teinud hagejale pakkumise, saates lepingu hagejale faksi teel. Kohus leiab, et on piisavalt usutav, et leping oli kostjat esindanud isiku ASpoolt allkirjastatud. Asjaolu, et leping, mis kogemata kostjale tagasi faksiti, oli allkirjastamata ei ole piisav, et tõendada vastupidist (t lk 177-178). Puudub vaidlus, et kostja sai lepingu kätte. CISG art 15
(1)kohaselt ofert jõustub, kui adressaat on oferdi kätte saanud. CISG art 18
(1)kohaselt oferdi adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut oferdiga, on aktsept. Vaikimine või tegevusetus ei ole iseenesest aktsept. CISG art 18
(2)sätestab, et oferdi aktsept jõustub hetkel, millal oferent on nimetatud nõusoleku kätte saanud. Aktseptil pole jõudu, kui oferent ei saa nimetatud 5 nõusolekut tema määratud tähtpäevaks, kui aga tähtpäev oli määramata, siis aruka tähtaja jooksul, võttes seejuures arvesse tehingu asjaolusid, sealhulgas oferendi kasutatud sidevahendite kiirust. Suusõnaline ofert tuleb aktseptida viivitamatult, kui asjaoludest ei tulene muud. Vaidlusaluse lepingu p 10.1 kohaselt jõustub leping alates alla kirjutamisest. Kuna pooled on lepingus kokku leppinud, et nii ofert kui ka aktsept peab olema väljendatud lepingul allkirjana, siis tuleb järgnevalt tuvastada, kas leping on poolte vahel sõlmitud ning kas see on muutunud ka pooltele siduvaks. Kohtu hinnangul on tõendamata, et kostja oleks hageja nõusoleku oferdile kätte saanud ning kostja oleks teadlik hageja poolsest lepingu allkirjastamisest 28.12.
- Kohus on jõudnud sellisele järeldusele järgmisi asjaolusid hinnates: 1) Hageja ei tellinud lepingu nr XXX alusel kostjalt kaupa. Poolte vahel sõlmiti leping nr XXX ühekordse tellimuse täitmiseks ning selle alusel tellis hageja kostjalt kaupa ning kostja on selle kohustuse täitnud (kirjavahetus t lk 105-107, tõlked t lk 109-112). Arved nr XXX ja XXX on esitatud lepingu nr XXX alusel: lepingu p 6.1 alusel on hageja tasunud ettemaksu 35 000 EUR (arve nr XXX, t lk 8, 95) ning lepingu p 2.1.1 ja 2.1.2 märgitud kogused on samad, mis arvel nr XXX (t lk 9). Samuti kattub lepingus nr XXX p 4.1 märgitud tarnegraafik teostatud tarnetega. 2) Puuduvad tõendid selle kohta, et pooled oleksid asunud lepingut nr XXX täitma. Hageja poolt esitatud kirjavahetuses (t lk 10-11, tõlked 27-29) ei ole viidatud, et viidatakse konkreetse lepingu täitmisele või selle täitmisest keeldumisele ning ajaliselt toimub kirjavahetus pärast lepingu nr XXX sõlmimist ja täitmist. Pigem viitab kirjavahetus poolte lepingueelsetele läbirääkimistele uue lepingu sõlmimiseks (mida ja kui palju kostjal müüa on ja mida hageja osta tahab). Nimetatud kirjavahetusest võib järeldada, et poolte vahel toimusid tarned ühekordsete tellimuste alusel vahetult kokkulepitule ning poolte vahel puudus n.ö pikaajaline raamleping. 3) Hageja enda käitumine näitab, et ta ei lugenud ennast lepinguga nr XXX seotuks. Hageja ei tellinud tarneid igakuiselt vastavalt lepingu p 4 märgitud tarnimise ajakavale. Lepingu p 5.3 kohaselt tuli hooaegade hinnad kindlaks märata iga aasta augustis. Pooled seda teinud ei ole. Juhul, kui hageja pidas ennast lepinguga nr XXX seotuks, siis jääb arusaamatuks, miks hageja augustis 2007.a tellis konkreetseid koguseid. Tunnistaja AS ütluste kohaselt asusid pooled lepingut nr XXX täitma (t lk 125). Samas ei kinnita tunnistaja ütlusi asjas esitatud teised objektiivsed tõendid. Tunnistaja AS arvab, et see leping saadeti talle allkirjastatuna tagasi ja ta nägi seda lepingut 2006.a lõpus. Ka nimetatud tunnistaja ütlust ei kinnita ükski teine asjas esitatud tõend. Vastavalt tunnistaja enda ütlustele oleks sellisel juhul pidanud allkirjastatud leping jääma kostjale kas vastavasse kataloogi või kausta. Samas nähtub kostja seisukohast, et sellist lepingut kostjal ei ole ja ka hageja pole vastupidist tõendanud. Tunnistaja kinnitab, et töölt lahkudes (2007.a mais) tegi ta pika kirja, mis töödest pooleli jäi (t lk 125). Kostja on nimetatud ülevaate tehtud tööst kohtule esitanud (t lk 159). Nimetatud dokumendis on tunnistaja AS nimetanud vaidlusalust lepingut „lepingu draft“ (tunnistaja on selgitanud, et hageja nime alt ostis turvast M SA, tl k 125). Tunnistaja on kohtuistungil selgitanud, et ta kajastas seda lepingu projektina, kuna tegemist oli pikaajalise lepinguga (t lk 126). Kohtu hinnangul ei ole selline asjaolude tõlgendus usutav ning hinnates kogu teksti saab teha järelduse, et leping nr XXX oli poolte vahel sõlmimata: „…..Tema aastane kogus on pisut ebaselge…“; „….Lepingu draftis selline plaan nagu on. Edaspidine tuleb augustis hakata läbi rääkima….“. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõustumust hageja pakkumisele teinud ega allkirjastatud lepingut nr XXX kostjale tagasi saatnud. 6 4) Kostja on väljastanud arved nr XXX ja XXX viitega lepingule nr XXX (t lk 118-119). Arvetel on kauba saatmise kuupäevadeks 01.02.2007 ning 09.04.
- Lepingu alusel tuli tarneid teha igakuiselt, alates jaanuarist 2007 (lepingu p 4, tarnimise ajakava). Käesolevas asjas tulnuks hagejal tõendada, et ta on mõistliku aja jooksul andnud oferdile nõusoleku ning selle nõusoleku on kostja ka kätte saanud. Poolte vahel ei saanud olla tava ega praktikat, et nõusolek võib väljenduda ka mingis teos, kuna lepingu p 10.1 olid pooled kokku leppinud, et lepingu saab lugeda sõlmituks ja kehtivaks ainult siis, kui see on alla kirjutatud. Samuti tuleb silmas pidada, et nõusolek tuli anda mõistliku tähtaja jooksul, milleks ei saanud olla veebruar
- Seega ainuüksi asjaolu, et kostja on väljastanud arved nr XXX ja XXX viitega lepingule nr XXX, ei tõenda, et poolte vahel oleks leping nr XXX sõlmitud. Kohus peab kostja poolt esiletoodud asjaolude kogumit piisavaks selleks, et lepingut nr XXX ei saa lugeda poolte vahel sõlmituks. Kuna kostja on esitanud mitmeid alternatiivsed vastuväiteid hagile ning kohus jätab hagi rahuldamata esimese kostja vastuväite alusel, puudub vajadus anda hinnang teistele vastuväidetele. Kuna lepingut nr XXX pole sõlmitud, ei saa hagejal olla tekkinud lepingu mittetäitmisest kahju ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, siis menetluskulud jäävad hageja kanda.
§ 174
lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
§ 174
lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 7