2-08-87256 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2010.a, Tallinn Tsiviilasja

) § 115 lg-s 1 ja § 128 lg-s 3 sätestatule. Hageja on seisukohal, et õigusteenuse kasutamine võla sissenõudmiseks oli asjaolusid arvestades mõistlik ning sellest tulenevad kulud on käsitatavad hageja kahjuna. Hageja on tasunud Bene Est Law Office OÜ-le õigusteenuse kasutamise eest 1416 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja hagi ei tunnista.

1. Kostja väitel esitas hageja esmakordselt tasumata arve kohta meeldetuletuse
2. detsembril 2008.a, millele kostja ka reageeris, täites oma kohustuse mõistliku aja jooksul, s.o
3. detsembril 2008.a. Hageja poolt
4. detsembril 2008.a saadetud meeldetuletus sisaldas ka viivisearvestust, mille arvutuskäik ja suurus oli aga kostja jaoks mõistmatu. Kostja esitas suuliselt telefoni teel päringu viivisenõude arvutuskäigu kohta, kuid selgitusi hagejalt ei saadud. Meeldetuletus sisaldas viivisenõuet summas 738,74 krooni (0,5% päevas). Hagiavalduses on viiviste summana märgitud 438,09 krooni (samuti 0,5% päevas). Taolised ebamäärased arvutusmeetodid ja erinevad summad on kostja jaoks arusaamatud. Samuti leiab kostja, et kuna poolte vahel puudus kirjalik müügileping, siis ei olnud lepitud kokku ka viivisemääras.

§ 113lg 1 sätestab nii viivise arvestamise ajavahemiku kui ka määra.

Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. 2008.a oli seadusest tulenevaks viivisemääraks 11% aastas, kuid hageja on võtnud ühepoolselt viivismääraks 0,5% päevas (mis on tunduvalt kõrgem kui seaduses toodud intressimäär). Lähtudes ülaltoodust, on kostja täitnud oma kohustused hageja ees

1. detsembri 2008.a seisuga. Kostja leiab, et hagiavalduses esitatud nõue summas 1416 krooni, mida hagiavalduses nimetatakse erinevate sõnastustega, on alusetu. Kostja ei olnud saanud varasemalt ühtegi nõuet või pretensiooni vms Bene Est Law Office OÜ-lt ega M.Jaani’lt. Kostja hinnangul ei ole ka millegagi tõendatud, et hageja on kandnud seoses kostja käitumisega kahju. Nõude aluseks ei saa pidada Bene Est Law Office OÜ väidetavat nõudekirja, mida kostja ei ole isegi kätte saanud. Bene Est Law Office OÜ on esitanud hagejale küll arve nr 70, kuid selle reaalset tasumise kohta andmed puuduvad. Kostja lisab, et hagejal puudus vajadus õigusabi järele kuna COÜ on täitnud kõik oma kohustused. MENETLUSE KÄIK
2. Kohus on menetlenud tsiviilasja lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-tele 1 ja
3. Pooled on esitanud kohtu ettepanekul
4. märtsil 2009.a,
5. mail 2009.a ja
6. jaanuaril 2010.a täiendavaid kirjalikke seisukohti. Hageja on jäänud hagis esitatud põhiväidete ja nõuete juurde ning palunud hagi rahuldada. Kostja on omalt poolt esitatud seisukohtades 3

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 esimeses lauses sisalduva täpsustuse kohaselt võib viivist nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte esitatust nähtuvalt on kostja käesoleval juhul enda müügilepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust (

§ 208lg 1) rikkunud.

Kohustuse rikkumine seisneb täitmisega viivitamises (

§ 100). Samas ei ole hageja kohtu hinnangul õigustatud nõudma viivist 15.

oktoobri 2008.a arvel märgitud määras 0,5% päevas (vt toimik, lk 38). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et pooltel puudub viivisemäära osas leping (kokkulepe)

§ 9lg 1 tähenduses.

Asjaolu, et kostja töötaja C.R on oma allkirjaga kinnitanud arve kättesaamist, ei anna veel alust järeldada, et kostja oleks nõustunud kõnesoleva viivisemääraga. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg-le 2 võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Äriseadustiku § 181 lg-st 1 tulenevalt kuulub osaühingu seadusjärgne esindusõigus selle juhatuse liikmetele. Esitatud tõendite põhjal puudus C.R ’ul seadusest tulenev õigus kostja esindamiseks (s.t tegemist ei ole juhatuse liikmega). Samuti ei saa asja materjalide põhjal järeldada, et C.R ’ule oleks esindusõigus antud tehinguga (volitus). Poolte esitatud asjaolud ei anna alust ka TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatu kohaldamiseks. 9. Arvestades ülaltoodut, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras, s.t vastavalt

§ 113

lg 1 teisesele lausele, mille kohaselt loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab

§ 94lg 2 järgi Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Vastavalt Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded 1. juulil 2008.a avaldatud teatele oli

§ 94

lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2008.a 4%. Seega tuleb

§ 113lg-s 1 nimetatud viivisemäära suuruseks 1.

juulist 2008.a kuni 31. detsembrini 2008.a lugeda 11% aastas. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt viivise tasumist ajavahemiku 21.10.-11.12.2008 eest (s.t 52 päeva eest). Lähtudes põhivõla summast 4

§ 101

lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult muu hulgas kahju hüvitamist. Vastavalt

§ 115

lg-s 1 sätestatule võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist koos kohustuse täitmisega või selle asemel, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja kahjunõue on kvalifitseeritav

§ 128

lg 3 järgi, mille kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtu hinnangul ei anna kostja poolt esitatud vastuväited alust hageja kahjunõude rahuldamata jätmiseks.

§ 76lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt sama paragrahvi kolmandale lõikele loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Käesoleval juhul on kostja rikkunud enda müügilepingust tulenevat müügihinna tasumise kohustust, viivitades kohustuse täitmisega. Ostuhind tuli kostjal tasuda

1. oktoobriks 2008.a, kuid
2. detsembri 2008.a seisuga oli kohustus jätkuvalt täitmata. Asja materjalidest nähtuvalt andis hageja kostjale siiski veel 3-päevase täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, märkides samas, et täiendava täitmise tähtaja edutul möödumisel pöördub hageja inkassoteenuseid osutava isiku poole (vt toimik, lk 36-37). Kuivõrd kostja ka nimetatud täiendava tähtaja jooksul hageja nõuet ei rahuldanud, pöörudus hageja võlgnevuse sissenõudmiseks Bene Est Law Office OÜ poole ning on sellega seoses kandnud kulutusi 1416 krooni. Viimatinimetatu on tõendatud eeskätt Bene Est Law Office OÜ poolt
3. detsembril 2008.a koostatud võlanõudega (vt toimik, lk 7-9) ning Bene Est Law Office OÜ poolt hagejale esitatud arvega (vt toimik, lk 10). Kirjeldatud asjaolusid arvestades on hageja poolt võlgnevuse sissenõudmiseks kantud kulud mõistlikud ning põhjendatud. Ka kulutuste suurus on hagejale osutatud õigusabiteenuse eeldatavat sisu ja mahtu arvestades mõistlik. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vabastaksid kostja vastutusest kohustuse rikkumise eest.
4. Seonduvalt kostja väidetega märgib kohus, et kulutuste kandmine ei ole kahjunõude rahuldamise seisukohast õiguslikult määrav. Vastavalt ülalviidatud

§ 128lg-le 3 kuuluvad hüvitamisele ka tulevikus tekkivad (mõislikud) kulud.

Kulude tekkimist kinnitab eelmainitud Bene Est Law Office OÜ arve. Liiatigi on hageja menetluse käigus esitatud maksekorraldusega tõendanud kõnealuste kulude tegelikku kandmist (vt toimik, lk 40). Juhtumi asjaolusid arvestades pole kohtu hinnangul tähtust asjaolul, kas kostja Bene Est Law Office OÜ poolt koostatud võlanõude kätte sai või mitte. Oluline on see, et kostja lepingurikkumise tõttu pidi hageja kasutama õigusabi. Kostja lepingurikkumine on kohtu hinnangul põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga (

§ 127lg 4).

Lisaks võib asjas olemasolevate tõendite põhjal järeldada, et kõnealune võlanõue on

1. detsembril 2008.a kostjale elektrooniliselt edastatud (vt toimik, lk 39). Seega oli kostjal eeldatavalt mõistlik võimalus võlanõudega tutvuda. Hageja nõudeid arvestades on õiguslikult asjakohatu kostja väide, et
2. detsembri 2008.a seisuga olid kostja kohustused hageja ees täidetud. Hageja ei eita, et hagiavalduse esitamise hetkeks oli kostja täitnud müügilepingust tuleneva põhikohustuse (ostuhinna tasumine). Samas ei vabasta see kostjat vastusest nimetatud 5

§ 91

lg-le 3, mille kohaselt loetakse rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Hageja väidete kohaselt on mainitud krediteerimine käesoleval juhul toimunud

1. detsembril 2008.a. Kostja ei ole tõendanud konto krediteerimist
2. detsembril 2008.a. Seega saab kohustuse lugeda täidetuks
3. detsembril 2008.a.
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja vastu nõudeid kogusummas 1854,09 krooni. Kohus rahuldab otsusega nõuded 1442,93 krooni ulatuses, mis on ligikaudu 78%. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 163 lg-st 1, jätab kohus menetluskulud 22% ulatuses hageja kanda ja 78% ulatuses kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 6