3-08-645 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 23.03.2010.a Tallinn Haldusasja number 3-08-645 Haldusasi J.T.i kaebus Tallinna Liikluskorraldus-keskuse poolt 08.11.2007.a täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamisega viivitamisega seotud varalise kahju hüvitamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 03.03.2010.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja J.T. Vastustaja Tallinna Transpordiamet RESOLUTSIOON Jätta J.T.i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- J.T. esitas 04.04.2008.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Liikluskorralduskeskuse 2001.a toimingutega ja hilisema viivitusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 467 krooni ja 75 senti. Kaebuse kohaselt koostas politseiametnik 28.04.2001.a kaebajale trahvinõude parkimiskorra rikkumise eest. Kaebaja esitas trahvinõude peale kaebuse, mille Tallinna Linnakohus 31.08.2001.a otsusega rahuldamata jättis. Haldusõiguserikkumise seadustiku §-de 330 ja 336 alusel ei oleks tohtinud trahvinõuet enne kohtuvaidluse lõppu sundtäitmisele pöörata, kuid Tallinna Liikluskorralduskeskus esitas juba juunis 2001 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks. Kaebaja apelleeris linnakohtu otsuse, kuid Tallinna Ringkonnakohus jättis esimese astme kohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse sai kaebaja kätte 29.10.2001.a ning tasus samal päeval ka talle määratud rahatrahvi. Trahvisumma laekumisel oleks pidanud Tallinna Liikluskorralduskeskus esitama kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, mida ta aga ei teinud. 2008.a algus arestis kohtutäitur U. Tärno kaebaja pangakonto ning 05.03.2008.a peeti arestimisakti alusel kaebaja arvel kinni 462 krooni 75 senti. Liikluskorralduskeskus rikkus kaebaja õigust mitte maksta trahvi kohtumenetluse ajal ning kaebaja õigust vara puutumatusele. Kaebaja pöördus kahju hüvitamise nõudega esmalt Tallinna linna poole, kuid talle teatati Tallinna Transpordiameti 01.04.2008.a kirjaga, et taotlust ei rahuldata. Kaebaja varaliseks kahjuks on debiteeritud summa, millele lisandub Hansapangale tasutud 5 krooni trahvi tasumist tõendavast maksekorraldusest koopia saamise eest.
- Kohus võttis kaebuse 21.04.2008.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks Tallinna Transpordiameti (vastavalt Tallinna Linnavolikogu 30.04.2003.a määrusele nr 29 „Tallinna Liikluskorralduskeskuse tegevuse lõpetamine, Tallinna Kommunaalameti põhimääruse muutmine ning linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu muutmine“ ja 09.12.2004.a määrusele nr 43 „Tallinna linna ametiasutuste ümberkorraldamine, Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti põhimääruste kinnitamine“ on Tallinna Liikluskorralduskeskus ümberkorraldatud Tallinna Transpordiametiks).
- Kohtu 30.05.2008.a määrusega jäeti J.T.i kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetati asjas menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12 lg 3 alusel. Nimetatud määrusele esitas J.T. määruskaebuse, mis Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2008.a määrusega rahuldati, kohtumäärus tühistati. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu asjaolule, et kahjunõude alusena on välja toodud ka vastustaja ebamõistlik viivitus täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamisel (08.11.2007.a), millest võib olla kaebajale tekkinud täiendav kahju 2001.a toimingust sõltumata.
- Kohtu 10.03.2009.a määrusega paluti J.T.il kaebust täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamisega viivitamisega seotud kahju hüvitamise nõude osas täpsustada. Vastuseks kohtumäärusele selgitas J.T., et „täiendavat kahju pole talle tekkinud, vaid üks ja sama kahju on esile kutsutud kahe vastustaja rikkumisega – nii täitmisele pööramisega kui ka täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamata jätmisega”.
- Kohtu 09.04.2009.a määrusega jäeti J.T.i kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetati asjas menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel Tallinna Liikluskorralduskeskuse poolt 18.06.2001.a kohtutäiturile täitemenetluse avalduse esitamisega tekitatud kahjunõude osas ning jätkati menetlust Tallinna Liikluskorralduskeskuse poolt 08.11.2007.a täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamisega viivitamisega seotud kahju hüvitamise nõude osas. Nimetatud määrusele esitas J.T. määruskaebuse, mis Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2008.a määrusega jäeti rahuldamata ja kohtumäärus muutmata.
- Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Vaidlus puudub selles, et kaebaja tasus trahvinõudest tuleneva kohustuse peale täitekutse saamist. Kaebaja on kinnitanud, et tasus trahvi ringkonnakohtu otsuse saamise päeval 29.10.2001.a ning esitas politseisse dokumendi trahvi tasumise kohta. Kuigi kaebaja oli teadlik tema suhtes teostatavast täitemenetlusest, ei esitanud kaebaja kohtutäiturile ühtegi dokumenti sellest, et kohustus on täidetud. Juhul kui täitemenetlus on algatatud, on ka kohtutäituril tekkinud õigus kohtutäituri tasule. Isegi siis kui trahvinõue maksti politseile, oli kohtutäituri tasu maksmise kohustus kaebajal juba tekkinud ning politseile maksmise faktist ei muutunud see olematuks. Määratud sanktsiooni kohase kandmise kohustus lasub menetlusele allutatud isikul. Juhul kui kaebaja oleks esitanud varem vastustajale dokumendi kohustuse tasumise kohta, oleks vastustaja sellest ka kohtutäiturit vastavalt informeerinud, kuid see ei oleks võtnud ära kohtutäiturilt õigust kohtutäituri tasule. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 50 lg 1 kohaselt peatab või lõpetab täitemenetluse kohtutäitur otsusega. TMS 48 p 1 alusel võib selle aluseks olla sissenõudja avaldus, kuid sissenõudja avaldus ei kohusta kohtutäiturit lõpetama sissenõudmist ja seda eriti 2 olukorras, kus kohtutäituril on tekkinud õigus kohtutäituri tasule. Seega ei sõltunud arve arestimine vastustajast, vaid oli tingitud kaebajast enesest. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus kuulanud ära kohtuistungile ilmunud menetlusosalise seletuse, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. Kaebuse ja kaebaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt seisneb vastustaja poolt täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamisega viivitamisega tekitatud kahju kaebajalt sissenõutud täitekuludes 462 krooni ja 75 senti ning pangast kinnitatud maksekorralduse koopia hankimisega seotud kulus 5 krooni (tl 3-4; 124). Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et täiteasjas nr 052/2001/6399 tegi kohtutäitur esimese täitetoimingu 02.07.2001.a - saatis kaebajale esmase täitekutse kohtutäituri juurde ilmumiseks ning andis kuni nimetatud päevani aega nõude vabatahtlikuks täitmiseks. Asjaolu, et kaebaja maksis pärast täitekutse ja talle negatiivse kohtuotsuse saamist talle määratud rahatrahvi, ei vabasta teda täitekulude kandmise kohustusest. Nii kuni 31.12.2005.a kehtinud TMS (vt § 42 lg 2), kui ka alates 01.01.2006.a kehtiva TMS (vt § 38 lg 1 ja 2) kohaselt kannab täitekulud võlgnik ning need nõutakse võlgnikult sisse kohtutäituri otsuse alusel. Vastavalt kuni 31.12.2009.a kehtinud kohtutäituri seaduse § 22 lg 1 kohaselt koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust, mis § 23 lg 1 kohaselt muutuvad rahalise nõude täitmisel sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Seega leiab vastustaja õigesti, et täitemenetluse alustamisel on kohtutäituril tekkinud õigus kohtutäituri tasu võlgnikult sissenõudmiseks. Kuivõrd kaebaja selgituste kohaselt „täiendavat kahju pole talle tekkinud, vaid üks ja sama kahju on esile kutsutud kahe vastustaja rikkumisega – nii täitmisele pööramisega kui ka täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamata jätmisega” (tl 74p), oli kaebajal kohustus kaebuses nimetatud täitekulude kandmiseks sõltumata vaidlustatud vastustaja toimingust. Kaebuses kirjeldatud kahjulik tagajärg (täitekulude kaebajalt sissenõudmine summas 462 krooni ja 75 senti) oleks saabunud ka ilma vastustajapoolse väidetava viivituseta, mistõttu pole vastustaja nimetatud toiming kahju põhjuseks. Seega puudub põhjuslik seos vastustaja toimingu ja täitekulude kaebajalt sissenõudmise vahel. Tulenevalt kahju hüvitamise üldpõhimõtetest on kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks vajalik tuvastada põhjuslik seos vastustaja väidetavalt õigusvastase toimingu ja väidetavalt tekkinud kahju vahel. Nimetatud seose puudumisel puudub kahju hüvitamise nõude otsustav eeldus. Samuti pole asjas tuvastatud, et kaebaja oleks kandnud kulutusi seoses kaebuses väidetud kinnitatud maksekorralduse koopia hankimisega (kaebaja vastavasisuline väide on paljasõnaline) ja et need kulutused oleksid põhjuslikus seoses vastustaja toiminguga. Eeltoodus põhjustel pole täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused, mistõttu puudub alus kahju hüvitamise kaebuse rahuldamiseks.
- Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. Indrek Paukštys Kohtunik 3