lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita kokkulepitud tähtajaks.
kohaselt on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, samuti mittenõuetekohane täitmine. Ja
lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda. Seetõttu soovib hageja kostjalt võla väljamõistmist kohtu kaudu. hageja panna kostja kanda. Menetluskulud soovib KOSTJA ARVAMUS Kostja tunnistab võla olemasolu ja võtab hagi täies ulatuses õigeks. Ta on nõus kogu hagisumma väljamõistmisega. Ta jäi juba aastapäevad tagasi töötuks ning ei suutnud seetõttu oma võlga tasuda. Ta ei ole julgenud hagejaga kontakti võtta ning seetõttu ei saanud ka kompromissi sõlmida. Käesoleval ajal viibib ta *, kuid ajateenistus lõpeb paari kuu pärast ning siis loodab ta uuesti tööd saada ja oma võla tasuda. Kostja on nõus võla väljamõistmisega ning nõus ka menetluskulusid kandma. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus vaaginud poolte ütlusi ja toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, eelkõige järelmaksuga müügilepingut, vara üleandmise-vastuvõtmise akti, teatist lepingu ülesütlemise kohta ja teisi, samuti kostja poolt hagi õigeksvõttu, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. AS Swedbank Liising sõlmis 26. juunil 2007.a. Tiit Taavitsaga sõiduauto Jeep Grand Cherokee, tootjatähisega * järelmaksuga müügilepingu, mille alusel hageja andis vara üle kostja valdusse. Vastavalt lepingu p-le 1.4 pidi vara omandiõigus minema kostjale üle lepingu lõppemisel. Enne aga pidi kostja tasuma maksegraafiku alusel hagejale osamakse ning intressi iga kuu 30. kuupäevaks. Kostja pidi vara kohta sõlmima ka kohustusliku kindlustuslepingu. Kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud ja hageja ütles liisinglepingu 28. veebruaril 2008.a ühepoolselt üles ning kostja pidi sõiduauto hagejale tagastama. Kostja ka seda ei teinud ja võlgneb käesoleval ajal hagejale 113 309,51 krooni.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita kokkulepitud tähtajaks.
kohaselt on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, samuti mittenõuetekohane täitmine. Ja
lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda. Kostja on hagi õigeks võtnud ja sellele vastu ei vaidle ning seda kinnitavad ka toimikus olevad kirjalikud tõendid, samuti hoiatus hagi esitamiseks. Hagi on sellega igati põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja esindaja poolt kohtuistungil nõutud ulatuses. Viiviseid hageja kohtuistungil nõudnud ei ole. TsMS §-de 162 lg 1 ja 173 lg 1 järgi kannab menetluskulud kostja. Käesolevas asjas on menetluskuluks riigilõiv mis tuleb panna kostja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 367; 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täies ulatuses ja mõistab Tiit Taavitsalt AS Swedbank Liisingu kasuks välja 113 309,51 krooni. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.