← Eesti

2-09-47865/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-09-47865 Kohtunik Helgi Vinni Tsiviilasi Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) avaldus vanema õiguste äravõtmiseks N.M.`lt Menetlustoiming Vanema õiguste määramine lapse suhtes Kohtuistungi toimumise aeg
  3. märts
  4. a Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu; RK 75001017; asukoht: Keskallee 19, Kohtla- Järve) esindajad Avaldaja esindaja: Maarika Tarum, volikirja alusel maarika.tarum@kjlv.ee Puudutatud isik: N.M. (IK xxx; elukoht: xxx) Alaealise lapse esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev RESOLUTSIOON
  5. Avaldus rahuldada.
  6. Võtta ära vanema õigused N.M.`lt (IK xxx) alaealise poja A.M. (IK xxx, sünniakt nr xxx koostatud 15.aprillil 2009 Ida-Viru Maavalitsuses) suhtes.
  7. Jätta A.M.i (xxx) elu eestkosteasutuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldada.
  8. Määrus saata menetlusosalistele ja jõustunud kohtumäärus Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. Ida-Viru 1 EDASIKAEBE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Avaldaja esitas Viru Maakohtule avalduse N.M.t vanema õiguste ära võtmise kohta. Avalduse kohaselt on N.M.l üks alaealine laps A.M. (IK xxx). A.M.a on sündinud vallaslapsena. Lapse ema lapse kasvatamisega ei tegele, ta tarvitab alkoholi, laps on hooletusse jäetud, pesemata. A.M.i tervisekaardist nähtub, et laps on tihti haige. 21.09.2009 oli laps politsei ja sotsiaaltöötaja poolt toimetatud SA Ida-Viru Keskhaigla lasteosakonda. Laps oli hooletusse jäetud, räpane, tema nahk oli tugevasti haudunud ja mustusest kahjustatud. Avaldaja palub lapse huvidest lähtudes võtta N.M.`lt ära vanema õigused alaealise lapse A.M. suhtes. ASJA KÄIK 22.09.2009.a esitas Kohtla-Järve Linnavalitsus kohtule avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohtu 23.09.
  9. a määrusega avaldus rahuldati ning N.M.`lt võeti menetluse ajaks ära alaealine laps A.M.. Alaealine N. M. anti riiklikule ülalpidamisele Narva Lastekodusse kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema õiguste määramise asjas. Kohus määras 24.09.
  10. a alaealisele lapsele A.M.`ile õigusabi osutaja riigi arvel. KOHTUISTUNG Kohtuistungil palus avaldaja esindaja avalduse rahuldada ning N.M.`lt ära võtta vanema õigused alaealise A.M.i suhtes. Avaldaja esindaja Maarika Tarum märkis, et laste ema tarvitab alkoholi, ta on jätnud lapse hooletusse. Laps on paigutatud Narva Lastekodusse. Puudutatud isik N.M. selgitas kohtule, et ta ei saa last lastekodusse vaatama minna, kuna selleks puudub tal raha. Helistada ka ei ole võimalik, sest ei tea lastekodu telefoninumbrit. Ta ei eita, et tema korterisse koguneti alkoholi tarvitama ja seal ka suitsetati. N.M. ei ole nõus, et talt laps ära võetakse. Alaealise A.M.i esindaja toetas Kohtla- Järve Linnavalitsuse avaldust ning leidis, et PerS § 54 lg 1 p 1 sätestatud alused vanema õiguste äravõtmiseks on olemas. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et A. M. on sündinud xxx. a (tl 3), lapse ema on N.M., laps on vallaslaps. 2 Vanema õiguste määramine Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi lõike 2 järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vastavalt Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Perekonnaseaduse (PkS) § 53 lg 1 kohaselt, ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Käesolevas kohtuasjas on tõendamist leidnud, et N.M. ei täida nõuetekohaselt oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Tõendatud on ka see, et N.M. vahetas tihti elukohti, tarvitab alkoholi. Ida- Viru Keskhaigla teatest nähtub, et laps toimetati haiglasse politsei ja sotsiaaltöötajatega. Lapse areng ei vastanud lapse vanusele. Haiglasse toomise hetkel oli laps must, hooldamata, naha haudumusega ja pesemata (tl 5, 27). Kohtla- Järve Linnavalitsus leiab, et N.M. ei ole suuteline oma lapse eest hoolitsema, looma lapsele turvalist elukeskkonda elamiseks ja kasvatamiseks ning N.M.`lt vanema õiguste äravõtmine A.M.i suhtes on õigustatud( tl 23-24). A.M.i esindaja arvamuse kohaselt on avalduse rahuldamine põhjendatud ja lapse huvides. Arvestades, et N.M. ei ole võimeline last kasvatama ning ei ole suuteline looma lapse arenguks ja kasvatamiseks normaalseid tingimusi, leiab kohus lapse huvidest lähtudes, et lapse elule ja tervisele on ohtlik jätta teda vanema juurde ning N.M.le vanema õiguste ära võtmine alaealise A.M.i suhtes on põhjendatud. PKS § 54 lg 4 kohaselt kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Seega jääb A.M. eestkosteasutuse hooldada. Vastavalt PkS § 55 lg 1 kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused. Kohus selgitab, et vanema õiguste ülalpidamiskohustusest (PkS § 55 lg 3). äravõtmine ei vabasta vanemat lapse Vastavalt PkS § 56 lg 1 kohaselt, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Kooskõlas PkS § 54 lg 5 saadab kohus 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest vanema õiguste äravõtmise kohtumääruse ärakirja perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub. Kohus rahuldab avalduse PKS §-de 54 lg 1, LaKS §-de 8 ning TsMS §-de 463, 465, 558 lg 1 ning 661 lg 2 alusel. Menetluskulude jaotus 3 TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Helgi Vinni Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.