lg 1 p 2 sätestatud õiguskaitsevahendit ja on keeldunud oma võlgnetava kohustuse täitmisest. 14.10.2009 kohtuistungil on kostja väitnud, et uksed on tarnitud ja paigaldatud puudustega ja seetõttu ei ole ta hagejale raha maksnud. Kui hageja lõpetab töö, siis maksab ta ka selle eest raha (t lk 72).
lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seega tuleb kohtul käesolevas asjas tuvastada, kas hageja on lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud ning kas kostjal on õigus esitada täitmata kohustuse vastuväide. Kohtu hinnangul on pooled sõlminud müügilepingu
mõttes.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Kohus on seisukohal, et kuna vaidlusaluse lepingu puhul ei ole võimalik võõrandamise ja teenuse osutamise komponentide väärtusi praktiliselt eristada ja kuna käesolevas asjas ei ole ka praktilise tulemi poolest esmavajalik tegeleda pooltevahelise lepingu liigitamisprobleemiga (müük või töövõtt), lähtub kohus vaidluse lahendamisel
-i 11.peatüki (müügileping) sätetest. Vaidluse lahendamisel omab olulist tähtsust asjaolu, et tegemist on tarbijamüügiga
lg 4 mõttes (majandustegevuses tegutsev müüja ja majandus- või kutsetegevuses mitte tegutsev füüsiline isik ostjana ning lepingu esemeks vallasasi). Sisuliselt sama regulatsioon kehtib ka tarbijatöövõtu puhul. Kostja väidab, et hageja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud. Kohus on teinud kostjale ettepaneku nimetatud asjaolu tõendamiseks (t lk 60). Tunnistaja V Š ’i ütluste kohaselt olid tarnitud uksed õiged, kuid ukseliistud olid kõikidel ustel valed ja ta teavitas sellest hageja esindajat korduvalt (t lk 73). Seega on tunnistaja V Š ’i ütlustega tõendatud, et hageja on kostjale müünud lepingutingimustele vastavad uksed ning tellimuse täitmisel oli probleem vaid ukseliistudes, mis on 10-15 % sellise tellimuse mahust (t lk 73). Tunnistaja V Š ei tea, kas liistud on vahetatud (t lk 74). Samuti kinnitab tunnistajana üle kuulatud V P , et kostjale on müüdud lepingutingimustele vastavad uksed ning ainukeseks tunnistajale teadaolevaks probleemiks oli see, et ühe ukse paigaldamisel tekkis 1 cm vahe dekoratiivplaadi ja ukseliistu vahel (t lk 89). Samas on tunnistaja V P selgitanud, et nimetatud asjaolu tingis kostja ehitustöötaja, kes pärast uste paigaldamist ja avade täitmist ning enne ukseliistude paigaldamist paigaldas seinale dekoratiivplaadid (t lk 89). Nimetatud asjaolu mainib ka tunnistajana V Š (t lk 73).
lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Kostja on 10.03.2010 kohtuistungil kinnitanud, et on saanud hagejalt uksed, mis on märgitud tellimusel nr 839 (t lk 58). Samuti kinnitab tunnistaja V P , et uste arvu ja mõõte pole muudetud (t lk 89). Asjaolu, et arvel nr 839 on märgitud tellimusest nr 839 erinev uste arv ja mõõdud, ei oma seega kohtu hinnangul tähtsust, kuna kostja on 3 2-08-17053 kinnitanud, et on kätte saanud tellimusel märgitud uksed. Samuti on arvel märgitud summa väiksem kostja kasuks. Seega on kostja vastavalt tellimusele uksed kätte saanud ning kohus pole tuvastanud, et hageja poolt müüdud asjad ei vastanud lepingutingimustele. Kostja on samuti väitnud, et hageja ületas uste tarnetähtaega. Tellimusel on täitmise tähtajaks 30.08.2006 (t lk 43). Tunnistaja V P ütluste kohaselt ta täpselt ei mäleta, aga ta on veendunud, et tellimus täideti tähtaegselt (t lk 89). Kohtu hinnangul ei ole kostja oma väiteid tarnetähtaja rikkumise osas tõendanud. Tulenevalt kokkuleppest kohustus hageja paigaldama uksed.
lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
Kostja väidab, et uste paigaldamine on lõpule viimata, kuna kolmele uksele on liistud panemata, sest tarniti valed liistud (t lk 56). Nimetatud asjaolu kinnitab tunnistaja V Š , kuid samas tunnistaja avaldab, et ta ei tea, kas need ukseliistud on ära vahetatud (t lk 74).
lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kostja väidab, et ta esitas pretensioonid hagejale suuliselt. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud asjaolu tõendamist leidnud. Esmased vastuväited on kostja esitanud kohtumenetluses. Tunnistaja V P ütluste kohaselt oli temale teadaolevalt ainuke probleem ühe ukse paigaldamisel, kus tekkis 1 cm vahe dekoratiivplaadi ja ukseliistu vahel ning selle asjaolu tingis kostja ehitustöötaja, kes paigaldas dekoratiivseina enne ukseliistude paigaldamist (t lk 89). Esitatud asjaoludel ja tõenditest tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole rikkunud töövõtulepingust tulenevat uste paigaldamise kohustust. Kostja ei ole tõendanud, et ukseliistud on käesoleva ajani nõuetekohaselt paigaldamata. Kohus on tuvastanud, et viga tekkis ühe ukse paigaldamisel, kuid samas on tunnistaja V P ütlustega tõendatud, et selle ukse paigaldamisel tekkinud viga ei ole põhjustanud hageja töö. Eeltooduga on kohus tuvastanud, et kostjal ei ole õigust oma kohustuse täitmisest keelduda. Hagejal on õigus
lg 1 p 6 tulenevalt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja leiab, et pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0.5 % päevas ning viivise perioodiks on alates 01.01.2007 kuni käesoleva ajani, kuid kuna viivis ületab põhivõla, nõuab hageja kostjalt viivist põhinõude ulatuses (t lk 90). Käesolevas asjas on tuvastamist leidnud, et tellimusel ei ole märgitud viivisemäära (t lk 43). Viivisemäär 0.5 % on märgitud arvel nr 839 – ostetud kauba eest tähtajaks mittetasumise korral võib müüja ostjalt nõuda viivist 0.5 % päevas (t lk 44). Nimetatud arve on vastu võtnud V Š , kes töötas ehitusel kostja konsultandina (t lk 73). Kostja väidab, et pole varem vaidlusalust arvet näinud ning on selle kätte saanud alles kohtumenetluses. Kuna tunnistaja V Š ’i ütlustega on tuvastatud, et ta töötas kostja maja ehitusel kostja konsultandina, siis kohtu hinnangul saab lugeda arve kostjale üleantuks. Samas leiab kohus, et V Š ’i poolt arve allkirjastamisega ei saa lugeda, et pooled oleksid kokku leppinud viivisemääras 0.5 % tasumata summast päevas. Arve nr 839 tekstist ei saa teha järeldust, et arve vastuvõtmise kohta antud allkiri oleks hinnatav arvele sisulise nõustumuse andmisena. Allkiri on antud arve vastuvõtmise kohta. Seda ei saa aga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 2 või lg 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks 4 2-08-17053 tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga.
lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-144-09 p 11). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-144-09 märkinud, et siiski ei tähenda sellise arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Seega arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. Kostja ei ole oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimust viivisemäära osas (ta ei ole tasunud arvel näidatud viivist). Seega ei tähenda arve vastuvõtmine arvel märgitud viivisemäära tingimusega nõustumist. Seega tuleb käesolevas asjas kohaldada seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgseks viivisemääraks on: 01.01.2007 kuni 30.06.2007 – 10.5 % aastas; 01.07.2007 kuni 09.12.2008 – 11 % aastas; 10.12.2008 kuni 30.06.2009 – 9.5 % aastas Alates 01.07.2009 - 8 % aastas; Viivis on arvestatud järgnevalt: summa viivis % päevad viivis kokku 13870 0.028% 181 702,9316 13870 0.03% 528 2197,008 13870 0.026% 203 732,0586 13870 0.021% 255 742,7385 Kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o 12.03.2010, on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 4 374.73 krooni. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele 66 % ulatuses (18 244.73 krooni), siis hageja menetluskulud jäävad 65 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 34 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.