← Eesti

2-09-51837/17

Obsah (6)§ 132§ 428§ 430§ 431§ 432§ 150

2-09-51837 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-51837 Määruse kuupäev Jõhvi, 12. aprill 2010.a kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi A.P.`i hagi AS-i ISS Eesti vastu töövig

§ 132lg 3.

  1. Viru Maakohtu 04.11.2009 määrusega keelduti menetlusabi andmisest, hagejat kohustati tasuma riigilõiv summas 5 000 krooni. Hageja tasus riigilõivu 13.11.
  2. 2

(4)2-09-51837
  1. Hageja palus VÕS § 130 lg 1, lg 2, § 136 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks alates 01.05.2009.a välja mõista igakuine hüvitis summas 3 595 krooni kuus ja mittevaralise kahju hüvitis 500 000 krooni. KOSTJA VASTUS HAGILE
  3. detsembril 2009.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja teatel otsustas kostja 27.11.2008.a käskkirjaga nr. 101 maksta hagejale kutsehaiguse hüvitist 3 595 krooni kuus lisaks pensioniameti otsusega määratud töövõimetuspensionile. 18.04.2009 lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 86 p 4 alusel. Õnnetusjuhtum toimus Narva Kerese kaubanduskeskuse soojussõlmes, kuhu avarii kõrvaldamiseks kutsuti ka Päästeameti brigaad. Peale kuuma vee väljapumpamist keldrist otsustas hageja omal initsiatiivil minna edasi, et välja selgitada avarii põhjustanud asjaolud, samata selleks tööandja korraldusi. Hageja väidab, et õnnetus toimus tööandja süü tõttu, antud hageja väide ei vasta tegelikkusele, kuna kostja ei saa vastutada hageja läbimõtlemata ja tormakas käitumises, st, tegemist on hageja enda raske hooletusega.
  4. Samuti ei tunnista kostja mittevaralise kahju nõuet. Hageja ei ole põhjendanud, kas kostja on süüdi käesolevas kahjujuhtumis. Juhul, kui kohus leiab, et on alust mõista hageja kasuks moraalne kahju, siis palus kostja arvestada, et kostja kindlustusandja poolt on hagejale hüvitisena makstud 50 000 krooni. Perioodi 05.01.2008.a kuni 30.04.2008.a eest on hagejale makstud päevaraha hüvitis summas 5 850 krooni, peale selle veel ühekordne ravimitoetus 1 000 krooni. Kostja on pakkunud hagejale tööd, mida tema tervislik seisund võimaldaks teha, kuid hageja on sellest loobunud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUISTUNG
  6. aprilli 2010.a kohtuistungil saavutasid pooled kompromissi ja esitasid taotluse kompromissi sõlmimiseks. Kohtuistungil esitatud taotluses palusid pooled kinnitada poolte kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kompromissi kohaselt tunnistab kostja hageja nõuet ja kohustub tasuma hagejale alates 01.05.2009.a igakuise hüvitisena 3 595 krooni kuus ning mittevaralise kahju summas 30 000 krooni ja hüvitama hagejale menetluskuludena 2 500 krooni riigilõivu ja 3 600 krooni õigusabikulusid. . Kostja tasub eelpool nimetatud hüvitise, mittevaralise kahju ja menetluskulud alates kompromissi kinnitamisest 5 päeva jooksul hageja A.P.`i arveldusarvele nr. 1107486403 AS-is Swedbank. Hageja töövõimekaotuse protsendi muutumisel lähtutakse hüvitise maksmisel muutunud töövõimekaotuse protsendist. Hageja ja kostja kinnitavad, et pärast kompromissi sõlmimist neil puuduvad üksteise suhtes pretensioonid ja nõuded.
  7. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtuistungil palus hageja tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 2 500 krooni. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 11.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et 3

(4)2-09-51837 pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 12. Kooskõlas

§ 431

lg 1 kohus on menetlusosalistele selgitanud menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti on neile selgitatud, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. 13.

§ 150

lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotles poolte poolt esitatud kompromissis poole riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab talle riigieelarvest 2 500 krooni riigilõivu. 14. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 150lg 2 p 1, lg 4, § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.