KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Halduskohus Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.
- a Jõhvi Haldusasja number 3-09-3002 Haldusasi E G kaebus Viru Vangla 02.09.2009 käskkirja nr 63/2037-D tühistamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul apellatsioonkaebuse arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, 31.03.2010 ja menetluskulu ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED Viru Vangla 02.09.2009 käskkirjaga nr 6.-3/2037-D määrati E G vanglas keelatud esemete omamise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 15 (viieteistkümneks) ööpäevaks. 04.09.2009 esitas E. G vaide, milles taotles Viru Vangla 02.09.2009 käskkirja nr 6.3/2037-D kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla direktori 24.11.2009 vaideotsusega nr 6-25/592-1 jäeti E. G vaie rahuldamata ning leiti, et Viru Vangla 02.09.2009 käskkirja nr 6-3/2037-D andmine oli õiguspärane. E. G esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, milles taotles Viru Vangla 02.09.2009 käskkirja nr 6.-3/2037-D tühistamist. E G väidab kaebuses, et esemed, mis kambrist ära võeti oli soetatud vangla poest, mistõttu ei olnud tegemist keelatud esemetega. Kaebaja leiab, et oletuse eest, (konservikarbi) kaas on terava servaga ja väga ohtlik, isikut karistada ei saa. Kaebaja on seisukohal, et tal oli õiguspärane ootus, et vangla poest ostetud esemete eest teda ei karistata ning selgitab, et õigusaktid ei keela omada plastikpudeleid, elastiksidet või tühja konservikarpi. Samuti ei tulene kinnipeetavale kohustust kohe tühjad pudelid ja konservikarbid ära visata või valvurile anda, kui keelatud esemed. Kaebaja selgitab, et veepudelites oli filtreeritud vesi, mida ta tarbis ning mille kõige parem koht hoidmiseks oli plastikpudelid. Kaebaja leiab ka, et on rikutud distsiplinaarmenetluse norme. Kaebaja selgitab, et talle ei antud kohe (03.08.2009) võimalust seletuskirja kirjutamiseks ega teavitatud teda rikkumisest. Temal oli arusaam, et äravõetud esemed visati minema, kui praht 3-09-3002 ning sellega intsident lõppes. Ebaõige on, et ta keeldus seletuskirjast 05.08.
- Kaebaja väidab, et ta kirjutas teatisele, et soovib anda seletuskirja peale seda, kui talle selgitatakse vene keeles, milles teda süüdistatakse. Kaebaja väidab, et talle ei antud võimalust esitada vastuväiteid protokollile. Vastustaja Viru Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ja leiab, et kaebus on põhjendamatu. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kohtukulu jätta kaebaja enda kanda. Vastuseks kaebusele selgitab vastustaja, et kaebajale ei määratud karistust plastikpudelite omamise eest, vaid nööri ja konservikarbi kaane omamise eest. Kuna nöör oli seotud ümber plastikpudelite, võeti kambrist ära ka plastikpudelid, sest vanglaametnikud ei pidanud otstarbekaks hakata nööri pudelite ümbert lahti harutama. Kui kaebaja soovis hoida pudelites vett, ei olnud vajalik pudelite kokku sidumine keelatud esemega. Konservikarbi kaas on teravate äärtega ning tegemist ei ole oletuse, vaid üldiselt teadaoleva asjaoluga. Seega konservikarbi kaas on vangla julgeolekut ohustav ese. Kaebaja on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ning viibib vangistuses alates
- aastast, seega pidi kaebaja olema teadlik, millised esemed on vanglas keelatud ning tal ei saanud tekkida arusaama, et ese (teravate äärtega konservikarbi kaas), millega on ilmselgelt võimalik tekitada vigastusi, ei ole keelatud. Kuna tegemist oli keelatud esemega, oli kaebajal kohustus konservikarbi kaas koheselt ära visata või anda vanglaametnikele üle kui keelatud ese, mitte aga hoida konservikarbi kaant oma isikliku märkmiku vahel. Ebaõige on kaebaja väide, et ta märkis teatisele, et ta annab seletuse pärast seda, kui talle antakse venekeelsed selgitused, kuna kaebaja ei ole teatisele sellist märget teinud. Samuti kui tegemist on vene keelt kõneleva kinnipeetavaga, kes eesti keelt ei valda, siis inspektor-kontaktisikud selgitavad distsiplinaarmenetluse asjaolusid kinnipeetavale vene keeles. Seega selgitati rikkumise asjaolusid vene keeles ka kaebajale, kuid kaebaja ei soovinud anda seletusi. KOHTU PÕHJENDUSED Viru Vangla 02.09.2009 käskkirjaga nr 6.-3/2037-D määrati E G vanglas keelatud esemete omamise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 15 (viieteistkümneks) ööpäevaks. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati E G distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1, VSkE § 641 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieteistkümneks ööpäevaks. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 641 lg 1 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine vanglas kinnipeetavatele keelatud esemete (nöör ja konservikarbi kaas) omamises. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur E S 03.08.2009 ettekandega, inspektorkontaktisikute K L ja J K 03.08.2009 ettekannetega ja 03.08.2009 aktiga eseme leidmise kohta. Ettekannetest ja aktist tulenevalt toimus kambris nr 3455, kus kannavad karistust E G ja A K 03.08.2009 läbiotsimine, mille käigus leiti erinevaid keelatud esemeid. Voodi alt leiti viis veega täidetud pudelit, mis olid omavahel nööriga kokku seotud ning peale läbiotsimist tunnistas E. Goman, et pudelid kuulusid temale. Samuti leiti läbiotsimise käigus E. G kuuluva 2 3-09-3002 märkmiku vahelt konservikarbi kaas. Konservikarbi kaas on teravate äärtega, seega ese, millega on võimalik tekitada vigastusi, mis on vastavalt VSkE § 641 lg 1 keelatud ese. Samuti on keelatud ese vastavalt VSkE-le nöör. Eeltoodust lähtuvalt pani kaebaja keelatud esemete omamise toime distsipliinirikkumise, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viidi läbi distsiplinaarmenetlus. Distsiplinaarmenetlus alustati 04.08.2009 ning kaebajat teavitati menetluse alustamisest ning anti võimalus seletuste andmiseks kohe järgmisel päeval, 05.08.
- Ebaõige on kaebaja väide, et ta märkis teatisele, et ta annab seletuse pärast seda, kui talle antakse venekeelsed selgitused, kuna kaebaja ei ole teatisele sellist märget teinud. Halduskohus nõustub vastustajaga, et kui tegemist on vene keelt kõneleva kinnipeetavaga, kes eesti keelt ei valda, siis Viru Vangla inspektor-kontaktisikud selgitavad distsiplinaarmenetluse asjaolusid kinnipeetavale vene keeles. Seega selgitati rikkumise asjaolusid vene keeles ka kaebajale, kuid kaebaja ei soovinud anda seletusi. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli. Distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvus kaebaja 25.08.
- Kui kaebaja soovis protokolli kohta märkusi esitada, oli tal võimalus seda teha kohe protokolliga tutvudes, märkides vastuväited protokollile või hiljem eraldi vastuväidete esitamisega. Kaebaja märkis protokollile, et on protokolliga tutvunud ning soovib koopiat, muid märkusi kaebaja ei esitanud. Distsiplinaarkaristuse käskkirja tutvustati kaebajale 03.09.2009, seega oli kaebajal piisavalt aega esitada täiendavaid märkusi või vastuväiteid, kuid kaebaja seda ei teinud. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Halduskohus nõustub vastustajaga, et kaebajale E. G distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Ülle Polluks Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.