lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 6 p-d 1 ja 3 sätestavad, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, arvestades lapse vajadusi ja vanemate varalist seisundit, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis alates veebruarist kuni märtsini 2010 2175.- kr ning 1500.- kr kuus alates 01.04.2010 hageja kasuks. Kostja ei ole nõus vabatahtlikult tasuma
ga kehtestatud elatise miinimummäära.
järgi on 2010.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Hageja nõustus vähendama elatise suurust 1500.- kr kuus, arvestades kostja maksevõimet. Hageja ei pea tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi, kuna ta taotleb kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras, millele lisanduks tulumaks 21 %. Kohus leiab, et kostja poolt elatise tasumine 2175.- kr veebruaris-märtsis 2010 ning 1500.- kr aprillist 2010 on põhjendatud. Kohus arvestab, et kostja on töötu, tema sissetulek kuni aprillikuuni 2010 oli 6509.- kr kuus, alates aprillist 2010 töötu abiraha ta enam ei saa. Kostjal sissetulek aprillist 2010 puudub. Seega on põhjendatud kostjalt elatis välja mõista alla seadusega kehtestatud miinimummäära. Kostja on töövõimeline ning tal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine. Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt augustikuust 2009, kuna kostja on hagejat sellel ajal siiski toetanud materiaalselt ning kuni 2010.a jaanuarikuuni oli pooltel ühine majapidamine ja leibkond.
sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kostja nõustus kohtuistungil, et lapse elukohaks määratakse käesoleval ajal hageja elukoht. Kohus leiab, et on põhjendatud lapse elukohaks hageja elukoha määramine. Hageja on taganud lapsele stabiilse ja turvalise kodu. Tema eest hoolitsetakse hästi. Kohus leiab, et hageja on võimeline last kasvatama, tema eest hästi hoolitsema. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja ei saaks lapse kasvatamise ja hooldamisega hakkama. Antud hetkel on x,x aastase R-L huvides, et ta saaks edasi elada hageja juures. R-L elukoht peab olema hageja juures. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.