) § 361 sätestab liisingulepingu mõiste, mille kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Sõiduki omanikuks käesoleval juhul oli vastavalt sõiduki registreerimistunnistusele AS Hansa Liising Eesti, kes seega oli eelduslikult liisinguandjaks kostja suhtes. Kostja oli vastavalt sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki vastutavaks kasutajaks, kuid esitas hagejale tasumiseks arveid. Hageja leiab, et kostja ei saanud eeltoodut arvestades olla liisinguandjaks hageja suhtes. Lisaks toetab seda järeldust ka asjaolu, et äriregistri kannetest nähtuvalt oli kostja üheks tegevusalaks sõidukite rent, mitte liisinguteenused. Vastavalt
§-s 271 toodud üürilepingu mõistele kohustub üks isik (üürileandja) andma üürilepinguga teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
kohaselt kannab üürileandja asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja uskus sõidukit kasutusse võttes, et ta saab sõiduki välja osta ja et väljaostuhinda on arvatud ka esimene liisingu sissemakse kostja arve alusel summas 45 800 krooni (koos käibemaksuga), nagu oli sõiduki kasutusse võtmisel kostjaga kokku lepitud. Kuna hageja aga sõidukit välja osta ei saanud ja pidi selle tagastama AS-ile Hansa Liising Eesti, siis hageja leiab, et on kostjale alusetult tasunud arve summas 49 340 krooni (liisingu 1. sissemakse ja lepingutasu). Samuti leiab hageja, et tuginedes
lg-le 1 ja §-le 293 ning asjaolule, et hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe sõidukiga seotud muude kulude (kõrvalkulude) kandmiseks, peaks kostja kandma kõik muud sõidukiga seotud kulud. Muudeks sõidukiga seotud kuludeks, mille kandmises hageja poolt ei ole pooled kokku leppinud, loeb hageja intressi, kaskokindlustust, liikluskindlustust, kokku summas 31 590,62 krooni. Kokku nõuab hageja seega kostjalt 80 930,62 krooni tagastamist (s.o 49 3
lg-st 1 tuleneb, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja on seisukohal, et kuna lepingut ei sõlmitud, ka kostja ise oli vaid sõiduki kasutaja ja hageja ei saanud sõidukit välja osta, nagu oli kokku lepitud, vaid ainult kasutas sõidukit, ei tekkinud (ei saanudki tekkida) kostjal kohustust sõiduki müümiseks, mistõttu kostja peab hagejale tasuma alusetult saadu summas 80 930,62 krooni (sh liisingu
lg 2 sätestab, et kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga.
lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kostja hinnangul tegutses kostja vaidlusaluse sõidukiga seoses vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule hageja käsundisaajana, kus hageja kohustus tasuma kostjale tasu käsundi eest (
lg 1) ning hüvitama kulud, mida kostja on kandnud käsundi täitmiseks (
Arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, kus hageja nõustus kostja poolt pakutud tingimustega (
lg 5 p 1), tõlgendust, mille pooled on nendevahelisele lepingule varasemalt andnud, ja lepingupoolte käitumist pärast lepingu sõlmimist (hageja on tasunud ilma pretensioonideta kostja poolt esitatud arved
lg 5 p-de 2 ja 3 mõttes) ning pooltevahelist praktikat
lg 5 p 6 mõttes (hageja poolt arvete tasumist), on kostja esitanud hagejale arved vastavalt lepingule ning õiguslikul alusel, mistõttu kostja ei saa olla aluseta rikastunud
Asjaolu, milline leping oli sõlmitud kostja ja VAS-i vahel ning kas see on kehtiv või mitte, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel sisulist tähendust, kuna hagejal on lepinguline suhe üksnes kostjaga, mitte VAS-iga ning hageja nõuab kostjalt summasid, mis on väidetavalt saadud aluseta rikastumise tulemusena. 4
lg-le 1 loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Juhul kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis
9. Asja materjalide põhjal ei ole tuvastatav, kas kostja nõustus hageja pakkumisega liisingulepingu sõlmimiseks. Ka poolte tahteavalduste (s.h kaudsete tahteavalduste) põhjal ei ole selge, et pooled oleks saavutanud kokkuleppe liisingulepingu sõlmimises. Pooltel ei ole küll iseenesest vaidlust hagis märgitud arvete väljastamise osas kostja poolt (vt toimik, lk 10-34). Samas ei saa arvete väljastamise faktist teha lõplikke järeldusi liisingulepingu sõlmimise kohta.
määratleb liisingulepingut kui lepingut, millega üks isik (liisinguandja) kohustub omandama teise isiku (liisinguvõtja) poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kostja on menetluses eitanud liisingulepingu sõlmimise soovi. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole kostja omandanud sõidukit selle müüjalt VAS ega astunud selleks ka mingisuguseid samme. Sõiduki registreerimistunnistusest ja hagile lisatud elektroonilisest kirjavahetusest nähtuva põhjal võib eeldada, et sõiduki omandas VAS-ilt AS Hansa Liising Eesti (vt toimik, lk 35 ja lk 3640). Seega ei saa ka kostja käitumisest järeldada, et ta oleks asunud täitma kõiki
§-s 361 määratletud liisinguvõtja kohustusi. 10. Samuti puudub kohtu hinnangul alus väita, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe üürilepingu (
Liisinguleping on oma õiguslikult olemuselt siiski oluliselt erinev teistest kasutuslepingu tüüpidest. Hageja enda väidetest lähtuvalt ei ole ta teinud kostjale ettepanekut üürilepingu sõlmimiseks (väidetavalt soovis hageja sõlmida liisingulepingut). Ka kostja ei ole kunagi väljendanud tahet hagejaga üürilepingu sõlmimiseks. Hageja poolt hilisemate sündmuste valguses esitatud õiguslikud tõlgendused ei saa olla kostja jaoks siduvad.
regulatsioon kohtu hinnangul käesoleval juhul kohaldatav ei ole, kuna pooltel puudub kokkulepe üürilepingu olulistes tingimustes (sh üüri suuruses) ning ei saa eeldada, et leping oleks sõlmitud ka nendes tingimustes kokku leppimata. 5
Kohtu hinnangul ei ole selge, kas ja milliste kostja poolt hagejale pakutud tingimustega viimane lepingueelsete läbirääkimiste käigus nõustus. Kostja poolt esitatud arveid on hageja pretensioonideta tasunud lähtudes eeldusest, et poolte vahel on liisinguandja ja liisinguvõtja suhted. Ka kostja poolt 21. novembril 2006.a väljastatud arvel on seejuures esimese positsioonina märgitud liisingu I sissemakse (vt toimik, lk 10). Lisaks puudub hageja eeldatavaid huve silmas pidades ka mõistlik põhjus eeldada hageja soovi sõlmida lepingut kostja poolt kirjeldatud tingimustel. Kostja kirjalikus vastuses sisalduva viite osas
lg-le 2 jääb kohtule arusaamatuks, milliste lepinguliikide kohta seaduses sätestatu peaks käesoleval juhul üheaegselt kohaldamisele kuuluma. Juhul kui kostja on silmas pidanud üüri- ja liisingulepingut, siis nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatu üheaegne kohaldamine ei ole üldjuhul võimalik, kuna mainitud lepingute alusel tekkivad õiguslikud suhted on oma olemuselt erinevad. 12. Kohtu hinnangul saab hageja nõude osaliselt rahuldada alternatiivsel alusel – alusetust rikastumisest tekkinud võlasuhtele tuginevalt. Vastavalt TsMS § 438 lg-le 1 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7).
lg-st 1 tuleneb, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Puudub vaidlus selles, et hageja on tasunud kostjale viimase väljastatud arvete alusel kokku 147 402 krooni (vt ka toimik, lk 54), millest hageja nõuab tagasi 80 930,62 krooni. Kohtu hinnangul saab hageja nõude vastavalt
Lähtudes liikluskindlustuse seaduse §-st 2 ja § 5 lg-st 2, on liikluskindlustus sõiduki kui suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ning kindlustatuks on sõiduki valdaja. Seadus peab seejuures silmas ka sõiduki juhti kui valdajat (asjaõigusseadus § 33 lg 1). Arved on vaidlustamata asjaolude kohaselt väljastatud perioodi kohta, mil sõiduki kasutajaks ja seega ka valdajaks oli hageja (juhatuse liikme HL isikus). Liikluskindlustuse lepingu sõlmimist ja liikluskindlustuse maksete tasumist kõnealusel perioodil saab seetõttu vaadelda kui käsundita asjaajamist kostja poolt
Vastavalt
lg 1 esimesele lausele võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kohtu hinnangul on kostjal seega õigus nõuda hagejalt tema huvides tasutud liikluskindlustuse maksete hüvitamist ning kostja ei ole selle osas alusetult rikastunud. Hagile lisatud arvetest nähtuvalt on kostja nõudnud liikluskindlustuse kindlustusmaksete hüvitamist kogusummas 2749 krooni. Seega kuulub hageja nõudest lähtudes alusetult saaduna tagastamisele 78 181,62 krooni (s.o 80 930,62 kr – 2749 kr). 13. Kohus lisab, et kostja kirjalikule vastusele lisatud tõendid kostja vastuväiteid ei kinnita, pigem vastupidi. Nii toetavad kostja esitatud e-kirjad (vt toimik, lk 72) hageja väiteid läbirääkimiste kohta liisingulepingu sõlmiseks. Väidetavalt hagejale edastatud lepinguprojekt (vt toimik, lk 73-74) sisaldab eeskätt üürilepingule omaseid tingimusi. Samas kostja eitab üürilepingu sõlmimise tahet. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.