lg2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et võlgnikul on vara summas 24 707,02 krooni, kohustusi on summas 287 860,28 krooni. Seega , võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 29 lg.1 kohaselt kohus lõpetab pankrotavalduse menetlemise, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise võimalus., sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Asjas on tuvastatud, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, tagasivõitmise võimalused puuduvad. Ajutise halduri arvates ei ole juhatuse liikmed oma tegevusega põhjustanud firma maksevõime olulist vähenemist või selle maksejõuetuks muutumist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist võlgniku poolt. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnustega tegu, rasket juhtimisviga . Maksejõuetuse põhjuseks on objektiivsest majanduslangusest tingitud põhjused. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.03.2010.a.võimalusest tasuda hiljemalt 29.03.2010 OÜ EG pankrotimenetluse kulude katteks 50 000 krooni kohtu deposiiti. Kohus hoiatas OÜ EG võlausaldajaid ja kolmandaid isikuid, et nimetatud summa tasumata jätmisel lõpetab kohus OÜ EG pankrotiavalduse menetlemise, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. Seega tuleb OÜ EG pankrotiavalduse menetlemine lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise pankrotihalduri Eve Selbergi töötasuks tuleb Pankrotiseaduse § 23 lg1 alusel ja vastavalt halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule määrata 19 500 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. .Ajutise halduri poolt pankrotimenetluses tehtud kulutused kuuluvad hüvitamisele summas 1200,00 krooni. Ajutise halduri töötasu ja kulutused tuleb välja mõista võlgniku vara arvelt. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.