) § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes.
lg 2 p 5 näeb ühe lubatud täiendava julgeolekumeetmena ette võimaluse kasutada kinnipeetava suhtes ohjeldusmeetmeid.
lg 1 kohaselt võib
lg 2 p-s 5 sätestatud ohjeldusmeetmetena kasutada kinnisidumist, käeraudu või rahustussärki. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-49-06 öelnud, et julgeoleku tagamine vanglas on vältimatult vajalik selleks, et kindlustada vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamine. Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku tagamise meetmete kohaldamisel sätestab
lg 1, mis näeb ette, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.
lg 2 kohaselt vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vangla direktor. Üks vanglas julgeoleku tagamise abinõu on täiendavate julgeolekuabinõude, sealhulgas ohjeldusmeetmete kasutamine." See tähendab, et vangla ei pea julgeolekuabinõude tarvitusele võtmiseks ära ootama reaalset õigusrikkumist ega tuvastama eelnevalt distsiplinaar- või kriminaalmenetluse käigus süüdlast. Põhjendatud kahtluse korral on vanglal mitte ainult õigus, vaid kohustus võtta viivitamatult tarvitusele kõik vajalikud abinõud õigusrikkumiste vältimiseks ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks. Antud juhul oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise näol tegu ainuvõimaliku ja hädavajaliku abinõuga hoidmaks ära edaspidiseid konflikte või raskemate tagajärgedega arveteklaarimist. Lukustatud kambrisse paigutamise üheks eesmärgiks on peale eraldihoidmise ka individuaalse järelevalve tõhustamine, et vangla saaks hinnata isikust endast tulenevaid riske ja edaspidist ohutust. V. Poslavski puhul oli oluline veenduda, et 02.02.2009.a hommikul asetleidnud konfliktil ei ole kindlasti tõsisemaid tagajärgi ja tema meelestatus ei põhjusta edaspidi uusi konflikte teiste kinnipeetavatega või A. Sokoloviga teiste kinnipeetavate vahendusel. Ebaõige on kaebaja väide, et lukustatud kambrisse paigutamise tõttu jäid tal pooleli õpingud keevitaja kursustel. V. Poslavski alustas õpinguid 20.10.2008.a kutseharidussüsteemi keevitaja eriala 2-aastase õppe vene keelses grupis ja õppis seal kuni 19.06.2009.a., s.o esimese õppeaasta lõpuni. Teisel õppeaastal ei saanud V. Poslavski õpinguid jätkata eesti keele mittevaldamise tõttu. Alates 03.09.2009.a. õpib V.Poslavski riigikeele algajate õppegrupis. Keevitaja eriala omandamine või mitteomandamine ei takista kindlasti vanglas töötamist, kuid V. Poslavski ei ole ise nõus osalema vangla tööhõives, mida ta kinnitas ka Tartu Halduskohtu 03.09.2009.a. kohtuistungil haldusasja nr 3-09-1163 arutamisel. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebuse esitaja suhtes kohaldatud piirangud olid mõõdukad ja vajalikud seatud eesmärgi suhtes ning talle ei ole õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju. 4 Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab V. Poslavski kaebuse rahuldamata. Esialgses kaebuses esitas V. Poslavski taotlused Tartu Vangla direktori 03.02.2009.a. käskkirja nr 1-4/153 tühistamiseks ja selle käskkirja alusel kohaldatud meetmete tõttu talle tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus tagastas kaebuse 24.04.2009.a. määrusega HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna kohustuslik kohtueelne menetlus oli läbimata. Tartu Ringkonnakohus tühistas 09.06.2009.a. määrusega Tartu Halduskohtu määruse tühistamisnõude tagastamise osas. V. Poslavski esitas 04.06.2009.a. taotluse mittevaralise kahju tekitamise eest Tartu Vanglalt hüvitise väljamõistmiseks (tl 44). Vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 09.06.2009.a. määrusele ja Poslavski poolt 04.06.2009.a. esitatud täiendavale kaebuse taotlusele on käesoleva kaebuse esemeks seega Tartu Vangla direktori 03.02.2009 käskkirja nr 1-4/153 tühistamise ning Tartu Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Tartu Vangla direktori 03.02.2009 käskkirja nr 1-4/153 tühistamise nõue Vastavalt Haldusmenetluse seaduse § 61 lg-le 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et kaebuse taotlus tühistada Tartu Vangla direktori 03.02.2009.a. käskkiri nr 1-4/153 on ainetu. Nimetatud käskkiri, millega kohaldati kinnipeetav Vadim Poslavski suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, on tunnistatud Tartu Vangla direktori 08.04.2009.a. käskkirjaga nr 1-4/489 „ Kinnipeetav Vadim Poslavski suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamine“ kehtetuks (tl 89). Kehtivuse kaotanud haldusakti ei ole kohtul võimalik tühistada. Seetõttu jääb kaebuse taotlus tühistada Tartu Vangla direktori 03.02.2009 käskkiri nr 1-4/153 rahuldamata. Eelnimetatud haldusakti õiguspärasust hindab kohus kahju hüvitamise nõude raames. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue Vastavalt riigivastutuse seaduse § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. V. Poslavski väitel on Tartu Vangla alandanud tema väärikust seoses sellega, et tema suhtes kohaldati alusetult täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kuna kahjunõude rahuldamine või rahuldamata jätmine sõltub eelkõige sellest, kas V. Poslavski suhtes oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine põhjendatud ja õiguspärane või mitte, siis hindab kohus esmalt Tartu Vangla direktori 03.02.2009.a. käskkirja nr 1-4/153 õiguspärasust. Tartu Vangla direktor kohaldas V. Poslavski suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid 03.02.2009.a. käskkirjaga nr 1-4/153. Täiendavate julgeolekuabinõudena kohaldati vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist spordisaalis, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning väljaspool elukambrit saatmisel käeraudade kasutamist (tl 16). . 5 Antud juhul kohaldati V. Poslavski suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid põhjusel, et kaebuse esitaja 02.02.2009.a. ajavahemikul kella 8.00-9.00 ründas süüdimõistetute eluhoone viiendas sektsioonis kambris nr 302 kaaskinnipeetavat A.Sokolovi ja tekitas talle kergemaid kehavigastusi. Kaebaja veendumusel oli julgeolekuabinõude kohaldamine õigusvastane, kuna talle süükspandav tegu ei ole leidnud tõendamist.
lg 1 sätestab, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Järelevalve korraldamisel rakendatakse abinõusid kinnipeetavate põgenemise, allumatuse ja muude õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Üheks võimalikuks abinõuks kinnipeetavate allumatuse ja muude õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks on kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, sealhulgas individuaalse järelevalve tõhustamiseks lukustatud kambrisse paigutamine ning ohjeldusmeetmete kasutamine. Vangistusseaduse (
) § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Kohus nõustub vastustajaga selles, et vangla ei pea julgeolekuabinõude tarvitusele võtmiseks ära ootama reaalset õigusrikkumist ega distsiplinaar- või kriminaalmenetluse käigus õiguserikkumise toimepanemist eelnevalt tuvastama. Kohus jagab seisukohta, et julgeolekuabinõude kohaldamine on õigustatud, kui esineb põhjendatud kahtlus, et julgeolekurisk võib realiseeruda. Põhjendatud kahtluse korral on vanglal mitte ainult õigus, vaid kohustus võtta viivitamatult tarvitusele kõik vajalikud abinõud õigusrikkumiste vältimiseks ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks. Üks vanglas julgeoleku tagamise abinõu, nagu eelnevalt märgitud, on täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine. Asja materjalidest nähtub, et 03.02.2009.a. avastasid vanemvalvur Maruna Ehamaa ja valvur Ellen Meremäe hommikuse loenduse ajal V. Poslavskil vigastused (tl 22 pöördel ja 23). Meditsiiniosakonna spetsialist-õde Anu Veskimäe teostas V. Poslavski läbivaatuse ja tuvastas tal parema silma ümbruses hematoomi, parema kulmu kohal pindmise 1 cm pikkuse haava ja oimu piirkonnas kaks marrastust, samuti 10 cm pikkuse marrastuse parema käsivarre välisküljel (tl 27). Julgeolekuosakonna peaspetsialist Andreas Kliimanti 03.02.2009.a. ettekandest nähtuvalt toimus 02.02.2009 kella 8-9 vahel süüdimõistetue eluhoone 5. sektsiooni kambris nr 302 füüsiline konflikt kinnipeetavate V. Poslavski ja A. Sokolovi vahel, mille käigus tekitasid mõlemad kinnipeetavad teineteisele kergemaid kehavigastusi (tl 23 pöördel). Kohtu veendumusel tõendab kinnipeetavate vahel toimunud kaklust asjaolu, et nii Poslavskil kui Sokolovil on fikseeritud kehavigastused. Vigastuste tekke kohta ei ole kumbki andnud usutavat selgitust. Seletuskirjas on V. Poslavski väitnud, et sai vigastused 02.02.2009 kella 9.30 ajal vangla majandushoovis, kus ta libises jääl ja kukkus. Samas ei kinnita kukkumist ükski muu tõend. Vangla majandushoovis kinnipeetavate üle järelevalvet teostava valvur Jaak Krooni 03.02.2009.a. seletuse kohaselt ei näinud ta kukkumist pealt, vaid lähtus üksnes V. Poslavski seletustest (tl 24). A. Sokolov märgib 03.02.2009 vanemvalvur Ehamaale antud seletuskirjas, et nad karjusid teineteise peale ja tema tõukas V. Poslavskit (tl 99). Julgeolekuosakonnas antud seletuses kirjutab Sokolov, et nad vallatlesid (hullasid) ja ta kriimustas endal ise kaela (tl 90). Vangla julgeolekuosakonnale laekunud piiratud juurdepääsuga teabe kohaselt (kaastööteadet on Justiitsministeerium vaide lahendamisel vahetult kontrollinud) oli konflikti algatajaks 6 V. Poslavski. Seega oli vanglal alus arvata, et julgeolekut. V. Poslavski ohustab kaaskinnipeetavate Kohus nõustub vastustajaga, et antud juhul oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalik hoidmaks ära edaspidiseid konflikte või raskemate tagajärgedega arveteklaarimist. V. Poslavski puhul oli vanglal oluline veenduda, et 02.02.2009.a hommikul asetleidnud konfliktil ei ole tõsisemaid tagajärgi ja tema meelestatus ei põhjusta edaspidi uusi konflikte teiste kinnipeetavatega või A. Sokoloviga teiste kinnipeetavate vahendusel. Mõlema kinnipeetava suhtes algatati distsiplinaarmenetlus. V. Poslavski distsiplinaarmenetluse kohta 25.02.2009 koostatud protokollist nähtub, et menetlus lõpetati põhjusel, et V. Poslavski süüd ei ole võimalik tõestada. Kaebaja väide, et menetlus lõpetati seoses sellega, et tuvastati tema süü puudumine distsipliinirikkumises, ei ole õige (tl 22). Ekslik on kaebuse esitaja väide, et tema suhtes tulnuks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine koheselt lõpetada pärast seda, kui lõpetati distsiplinaarmenetlus. Täiendavad julgeolekuabinõud ei ole käsitletavad karistusena toimepandud distsipliinirikkumise eest. Vastavalt
lg-le 3 lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine siis, kui vangla juhtkond on veendunud, et
Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine V. Poslavski suhtes lõpetati 08.04.2009.a. Nii vaides kui kohtule esitatud kaebuses märgib V. Poslavski, et tema õigusi rikkus käeraudade lubatust pikemaajaline kasutamine. Kohus leiab, et käeraudade kasutamisega väljaspool elukambrit saatmisel kaebaja õigusi ei rikutud.
lg-s 2 sätestatud ajaline piirang ohjeldusmeetmete kasutamisele tähendab seda, et ohjeldusmeetmete igakordsel kasutamisel ei tohi nende kasutamise kesta pikemalt kui 12 tundi. Saatmine väljaspool elukambrit on lühiajaline tegevus. Kohus on seisukohal, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes oli antud juhul põhjendatud ja õiguspärane. Kaebaja suhtes kohaldatud piirangud olid kohtu veendumusel mõõdukad ja vajalikud seatud eesmärgi suhtes ning kaebajale ei ole õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju. Seega puudub kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks alus. Riigikohtu halduskolleegium on 11. novembri 2008.a. määruses haldusasjas nr 3-3-1-68-08 rõhutanud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, mille osas on kaebuse esitaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebuse esitaja on kohtule esitatud kaebuses kahjunõude alust laiendanud. Kohus jätab tähelepanuta kaebuse esitaja väited, et lukustatud kambri tingimused, kus teda hoiti, olid väärikust alandavad ja tervist kahjustavad, samuti selle, et käeraudade kasutamine liikumisel väljaspool kambrit kahjustas väidetavalt kaebaja tervist. Nendele asjaoludele ei ole kaebaja vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses osundanud. Vangla ei ole seega neid väiteid kahjunõude läbivaatamisel saanud hinnata. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus ning kohtule esitatud kahjunõue peavad olema vastavuses. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.