2-09-55615/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avaldamise aeg ja

1. märtsil 2010.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-09-55615 Tsiviilasi SL hagi J L vastu alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 35.640.- krooni Menetlusosalised ja nende Hageja: SL (i.k. xxx, elukoht xxx) esindajad Kostja: J L (i.k. xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja Peeter Malve (Amantese ÕB OÜ, Mustamäe tee 55 – 320, Tallinn 10621) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada SL hagi J L vastu poolte alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks osaliselt.
3. Muuta J L SL kasuks poja A L, sünd. xxx.a., ülalpidamiseks Tallinna Linnakohtu 10.08.1993.a. otsusega tsiviilasjas 2-4459/93 väljamõistetud elatise suurust alates 22.10.2009.a., s.o. alates käesoleva hagi esitamisest 2940,30 (kahe tuhande üheksasaja neljakümne krooni ja 30 sendini) kroonini kuus kuni 23.09.2010.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud
4. Poolte abielust sündis xxx.a. poeg A L . Poeg elab koos emaga.
5. Hagejal on kooselust AU XXX.a. sündinud poeg NU ja XXX.a. tütar K U . AU suri XXX.a.
6. J Ll on abielust J L XXX.a. sündinud poeg E L .
7. Tallinna Linnakohtu otsusega 10.08.1993.a.ts.asjas 2-4459/93 on kostjalt välja mõistetud elatis poolte alaealise lapse A L ülalpidamiseks ¼ kõigist kostja tuludest, kuid mitte vähem kui 1/6 elatusmiinimumist vabariigis. Kostja on tasunud hagejale elatusraha oma abikaasa J L arvelduskonto kaudu 350.- krooni kuus. Hageja nõue ja selle põhjendused.
8. Hageja palub 22.10.2009.a. kohtusse esitatud hagiavalduses suurendada kostjalt väljamõistetud elatise suurust 4310.- kroonini kuus. Hagis toodud põhjenduste kohaselt ei piisa hagejal lapse ülalpidamiseks kostja poolt makstavast 350.- kroonist kuus, sest lisaks A L on hagejal veel 2 alaealist last, kelle isa A U suri 2006.a., hageja on aga töötu ega suuda poolte poega vajalikul määral ülal pidada. Hageja hagiavalduses toodud väidetel moodustavad poja ülalpidamiskulud kuus kokku summa 4860.- krooni ja koosnevad eluasemekulust 800.- krooni, söögirahast 1950.- krooni, transpordikulust 110.- krooni, sidekulust 200.- krooni, kulutustest tervishoiule 300.- krooni, hügieenitarvete kulust 100.- krooni, kulutustest koolitarvete ostmiseks 300.- krooni, kulutustest riiete ja jalanõude ostmiseks 600.- krooni ja muudest vältimatutest püsikulutustest 500.- krooni.
9. Hageja väidetel on tema sissetuleku suuruseks kuus 5750.- krooni ning see koosneb lastetoetusest kolmele lapsele summas 1500.- krooni kuus, kahele lapsele makstavast toitjakaotuspensionist kokku 3066.- krooni ning hageja töötu abirahast.
10. Hagi tõendamiseks esitas hageja poolte abielulahutuse tunnistuse, laste sünnitunnistused, TT tõendi selle kohta, et A L õpib seal
11. kursusel veokorraldust, A U surmatunnistuse, hageja avalduse Töötukassale, hageja kohta koostatud individuaalse tööotsimiskava, Sotsiaalkindlustusameti tõendi hageja lastele makstavatest lastetoetustest ja toitjakaotuspensionist, oma 2008.a. tuludeklaratsiooni, pangakonto väljavõtte Swedbankist, kohtutäituri poolt koostatud täiteettepaneku. Kostja vastuväited ja põhjendused. 2
12. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja nõustub elatise suurendamisega 2175.- kroonini kuus alates hagi esitamisest. Tagasiulatuvalt elatise suuruse muutmist ei pea kostja põhjendatuks. Kostja väidetel ei ole ta suuteline miinimummäärast suuremas summas hagejale nende ühise lapse ülalpidamiseks elatist maksma, sest vastasel juhul jääks vähemkindlustatuks tema teisest abielust XXX.a. sündinud poeg E L . Kostja väidetel ei ole hageja ka tõendanud, et elatise väljamõistmine suuremas summas oleks põhjendatud.
13. Kostja väidetel on ta töötu, tema ainukeseks sissetulekuks on töötu abiraha ning mingit tulu ei saa ta ka perekonnale kuuluvast OÜ-st E , kust ta oli sunnitud end töölt lahti võtma, sest äriühingu käive osutus liiga väikeseks. Kostjale ei kuulu ka vara, peale korteriomandi XXX, Tallinnas, kus ta perega elab. Korteriomand on antud aga laenu tagatiseks.
14. Kostja leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud lapse ülalpidamiskulud üle paisutanud. Viies kulutused kohase suuruseni piisab lapse ülalpidamiseks kostja poolt makstavast 2175.- kroonist, kui hageja sama palju ka ise lapse ülalpidamisse panustaks. Elatisele tulumaksu lisandumine on kostja arvates põhjendamatu, sest hageja ei ole tõendanud, et ta kostja poolt igakuiselt makstavalt 350.- kroonilt kordagi tulumaksu maksnud on.
15. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja AS A arved, mis on väljastatud E L õppemaksu tasumiseks JI, Tolli- ja Maksuametile esitatud deklaratsioonid OÜ E poolt J L välja makstud maksustatud tulude kohta 2008.a. ja 2009.a., E L sünnitunnistuse, kostja e-kirja hagejale 29.11.2009.a.., väljatrüki portaalist e-kool E L õppimise kohta, Maanteeameti tõendi selle kohta, et J L nimele sõidukeid liiklusregistris registreeritud ei ole, Swedbanki tõendi, et J L pangakontol ajavahemikul 01.08.2009.a. – 08.12.2009.a. tehinguid toimunud ei ole, E OÜ tõendi kostjale töölepingu lõpetamisest 01.01.2009.a. TLS § 89 lg 1 alusel, Eesti Töötukassa tõendi selle kohta, et kostja on töötuna võetud arvele alates 02.12.2009.a., OÜ E 2008.a. majandusaasta aruande ja tegevusaruande ning J L ja J L abielutunnistuse. Hageja arvamus kostja vastusele.
16. Hageja märgib oma vastuses kostja vastusele, et hagiavalduses toodud lapse kulud on märgitud ühe vanema kohta arvestatuna ja kostja väide, et ta ei suuda oma lapse ülalpidamiseks maksta elatist 4310.- krooni kuus on põhjendamata. Kostja töötus on ajutine, kostja on suuteline leidma omale tööd arvestades tema kvalifikatsiooni ja oskusi.
17. Kostja väide, et 4310.- krooni suuruse elatise väljamõistmisel jääb vähemkindlustatuks tema teine poeg, on vale. E L ülalpidamisel abistab teda lapse vanaisa J I ning E Ll on ka ema.
18. Hageja loobub oma nõudest suurendada elatist tagasiulatuvalt. 3 Kohtu poolt kogutud tõendid.
19. Kohus nõudis välja kohtu arhiivist kohtuotsuse 10.08.1993.a., millega kostjalt hageja kasuks elatis esialgselt välja mõisteti. Kohtuotsuse põhjendused
20. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mille kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ja sama seaduse §-st 61 lg 3, mille kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Käesoleval ajal on selleks summaks 2175.- krooni.
21. Kohus leiab, et aluseks väljamõistetud elatise suuruse muutmisele käesolevas vaidluses on eelkõige see, et poolte alaealise lapse vajadused on olulisel määral suurenenud võrreldes ajaga, mil esialgne elatis lapse ülalpidamiseks välja mõisteti. 1993.a. augustis oli poolte ühine poeg A L 11-kuune, käesolevaks ajaks on ta aga 17aastane noormees. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et koolikohustust täitva lapse ülalpidamiskulud on olulisel määral suuremad võrreldes alla 1-aastase imiku ülalpidamiskuludega, sest lisaks kulutustele, mis seonduvad koolitarvete ostmise vajadusega, on koolilastel kulutused ka huvialaringides käimisele, samuti korraldatakse koolis käivatele lastele ka kooliväliseid kultuuriüritusi ja sisustatakse muul viisil nende vaba aega, näiteks tehakse ühiskülastusi ja ekskursioone, mis kõik on seotud kulutustega. 17-aastasel noormehel on vaieldamatult kulutused ka seoses vaba aja veetmisega, samuti kulutused hügieenitarvete ostmiseks jmt kulutused. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja.
22. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks, mida tõendada ei ole vaja on ka see, et elukallidus, eelkõige esmatarbekaubad, toit ja tasud kasutatud teenuste eest nii eluruumi kasutamisel kui ka muude teenuste ostmisel on võrreldes 1993.aastaga Eesti Vabariigis samuti olulisel määral suurenenud, mistõttu esialgselt kindlaks määratud elatusraha, mis tol ajal kehtinud Abielu- ja Perekonnakoodeksi alusel määrati kindlaks murdosana kohustatud isiku sissetulekust ja mille kohaselt on kostja maksnud poolte ühise lapse ülalpidamiseks senini 350.- krooni kuus, on ilmselgelt käesolevaks ajaks liiga väike summa millega 17-aastast noormeest oleks võimalik üleval pidada. Eeltoodu alusel on hagi elatise suuruse muutmiseks kohtu arvates õiguslikult põhjendatud.
23. Kohtuotsuse p-s 16 osundatud seadusesätetest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Sama nõue kehtib ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel. 4 Hageja hagiavalduses toodud väidetel koosnevad kulutused lapsele eluasemekulust 800.- krooni, söögirahast 1950.- krooni, transpordikulust 110.- krooni, sidekulust 200.- krooni, kulutustest tervishoiule 300.- krooni, hügieenitarvete kulust 100.krooni, kulutustest koolitarvete ostmiseks 300.- krooni, kulutustest riiete ja jalanõude ostmiseks 600.- krooni ja muudest vältimatutest püsikulutustest 500.- krooni ning moodustavad kokku kuus summa 4860.- krooni. Hageja vastuses kostja vastusele märgib hageja, et nimetatud kulutused olid arvestatud lapsele ühe vanema poolt tehtavate kulutustena. Kostja seevastu leiab, et 4860.- krooni on juba liiga suur summa, mis lapse ülalpidamiseks kulub. Kohus asub seisukohale, et arvestades elukallidust Eesti Vabariigis käesoleval ajal ning seda, et poolte alaealine laps on 17-aastane, kes vajab täisväärtuslikku toitu, vitamiine, puuvilju, riideid ja jalanõusid vastavalt aastaajale, võimalusi veeta aega sõpradega, külastada kultuuriüritusi jne jne, tuleb pidada A L põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus summat 4860.- krooni. Kohus leiab, et hageja poolt hagiavalduses väidetud kulutused kululiikide kaupa on põhjendatud lapse ülalpidamiskulud kuus kokku, mitte aga kummagi vanema poolt lapse ülalpidamisse panustamisele kuuluvad summad nagu hageja vastuses kostja vastusele märkinud on.
24. Vanemate varalise seisundi kindlaksmääramisel arvestab kohus järgmisi asjaolusid ja tõendeid: - hageja on töötu, mida tõendab tema avaldus Töötukassale ja hageja kohta koostatud individuaalse tööotsimiskava ning pangakonto väljavõte, mille kohaselt on hageja sissetulekuks töötu abiraha; - hageja kasvatab üksi kolme alaealist last, sest hageja laste N U ja K U isa A U on surnud, mida tõendavad laste sünnitunnistused ja A U surmatunnistus; - hageja lapsed saavad kolme peale kokku lastetoetust 1500.- krooni, millele lisandub N U ja K U toitjakaotuspension kokku 3066.- krooni, mida tõendab Sotsiaalkindlustusameti tõend ning hageja pangakonto väljavõte Swedbankist; - kostja on töötu, mida tõendab Eesti Töötukassa tõend selle kohta, et kostja on töötuna võetud arvele alates 02.12.2009.a. ning, et temaga on tööleping lõpetatud 01.01.2009.a. TLS § 89 lg 1 alusel, mida kinnitab OÜ E tõend kostjale; - kostjal puudub vara peale korteriomandi asukohaga XXX, Tallinnas; - kostja ülalpidamisel on lisaks hagejaga sündinud lapsele poeg E L , kes õpib , kusjuures õppemaksu tasub lapse vanaisa JI, mida tõendavad AS A arved arve maksjale. Arvestades eeltoodud asjaolusid ja tõendeid mis kinnitavad, et hageja ülalpidamisel on kolm alaealist last, kellest kahe isa on surnud, kostjal on aga kahe lapse ülalpidamiskohustus, kellest ühe lapse ülalpidamisel kostja põhimõtteliselt osalenud ei olegi, v.a. 350.- krooni kuus, mis kostja abikaasa poolte lapse ülalpidamiseks hagejale üle kandnud on, kuulub kostjalt väljamõistetud elatis suurendamisele 2430.- krooni kuus, millele lisandub tulumaks 21 %, sest füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, peab maksma saadavalt elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu. Seega kuulub kostjalt väljamõistetud elatis suurendamisele 2940,30 kroonini kuus alates hagi esitamisest 23.10.2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. 5 Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
25. Juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 sätestatust jätab kohus kohtuotsuse tegemisel tõenditena arvestamata hageja poolt esitatud poolte abielulahutuse tunnistuse, tõendi selle kohta, et A L õpib seal
26. kursusel veokorraldust ja kohtutäituri poolt koostatud täiteettepaneku 1993.a. kohtuotsuse täitmiseks ning kostja poolt esitatud kostja e-kirja hagejale 29.11.2009.a., väljatrüki portaalist e-kool E L õppimise kohta, OÜ E 2008.a. majandusaasta aruande ja tegevusaruande ning J L ja J L abielutunnistuse. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, mistõttu kohus nimetatud tõenditega otsuse tegemisel ka ei arvestanud. Menetluskulude jaotamine.
27. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole.
28. Kohus on seisukohal, et juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust tuleb kostja kohtuväliseks menetluskuluks olev esindajakulu jätta kostja enda kanda, sest kohus rahuldab hageja nõude 68,22 % ulatuses. Kostja esindajakulu jätmine hageja kanda oleks hageja suhtes ebaõiglane. Tsiviilasja hinna määramine.
29. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes eeltoodust ning tulenevalt asjaolust, et hageja palus suurendada kostjalt väljamõistetava elatise suurust igakuiselt 3960.- krooni võrra (4310-350), on tsiviilasja hinnaks 35.640.- krooni (9 x 3960). Kohtunik 6