) § 396 lg-le 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 2
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Sama sätte 2. lõike kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises m umsummas. Eeltoodu alusel tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 17 359,18 krooni.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus on pooled kokku leppinud intressi määraks 40,5% aastas. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt intressi tasumist. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja intressiarvestust. Kohus leiab, et intressi nõue kuulub rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista intress 5 082,53 krooni.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingus on pooled kokku leppinud viivise määraks 1% päevas. Kuivõrd kostjad on viivitanud lepingujärgse tasu maksmisega, tuleb kostjatelt vastavalt lepingutele tasuda viivist. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja viivisearvestust. Kohus leiab, et ka viivise nõue kuulub rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis 12 276,65 krooni. Seega on hagejal lepingute järgi õigus nõuda kostjatelt viivist ja intressi. Hageja poolt nõutav viivise ja intressi suurus ei ole ebamõistlikult suur, sest kohtupraktika on pidanud aktsepteeritavaks kõrvalnõuete suurust põhivõla ulatuses. Käendajatelt väljamõistetava summa suurus ei ületa käenduse piirmäära. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 34 718,36 krooni. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 3 Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.