Obsah (4)

§ 30§ 51§ 49§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-4239 Tsiviilasi AA’i hag

) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

1. Hageja esitas kohtule hagi, milles palub poolte abielu lahutada, kuna abielu jätkamine on võimatu. Poolte abielusuhted lõppesid juba 2008 detsembris. 10.11.2009 toimunud istungil jäi hageja oma nõude juurde ja palub poolte abielu lahutada, kuna hageja peab abielu jätkamist võimatuks. 10.novembril 2009 kohtuistungil antud vastuväite kohaselt kostjal ei ole olnud plaanis abielu lahutada ja kostja ei ole nõus poolte abielu lahutamisega.
2. Kohus selgitas hagejale abielulahutuse võimalikke tagajärgi, kuid hageja jäi endiselt oma abielulahutuse nõude juurde ja palus poolte abielu lahutada. Kohus on seisukohal, et kedagi ei saa sundida abielus olemas ning kuna hageja leiab, et abielu jätkamine võimatu, siis tuleb poolte abielu lahutada.
3. Tulenevalt

§ 30abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

19. Nimeseadus § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja palub taastada hageja varem kantud perekonnanimi „P “. Seega leiab kohus, et kuna hageja soovib taastada varem kantud perekonnanime, tuleb jätta hageja perekonnanimeks peale abielu lahutamist “P “. 20.

§ 51

järgi kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Hageja soovib, et poolte ühised lapsed määratakse elama hageja juurde. Kostja palub lapsed jätta elama nende senisesse elukohta ehk kostja elukohta.

1. Laste sünnitunnistustega on tõendatud, et LA’i, LA’i ja MA’i vanemad on AA ja ÜAA (tl 62-64).
2. 03.09.2009 ja 10.11.2009 toimunud istungitel selgus, et hageja elab koos kostja ja lastega aadressil XXX, Tallinn.
3. Kohus on seisukohal, et kuna vanemad elavad koos, siis puudub

§-st 51 tulenev õiguslik eeldus, et kohus määrab laste elukoha, kui vanemad elavad lahus. Kuna antud juhul elavad pooled koos, siis ei ole kohtul võimalik laste elukohta kindlaks määrata ning antud nõue tuleb jätta rahuldamata. 24. Vastavalt

§ 49

vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 61

lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Sama § lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusele nr 90 on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni kuus. 4

1. Hageja palub kostjalt välja mõista välja mõista igakuine elatis summas 2 175 krooni iga tütre ülalpidamiseks kuni tütarde täisealiseks saamiseni. Hageja väitel ei ole kostja korrapäraselt laste ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on toetanud lapsi pisteliselt ja andnud neile taskuraha, kuid sellest ei piisa laste normaalse elukvaliteedi tagamiseks. Hageja väitel ei ole tal võimalik lapsi üleval pidada. Hageja töötab ja tema igakuine töötasu on 3 000 krooni (tl 69), millele lisandub igakuine peretoetus 2 400 krooni (tl 75). Hageja ja temaga koos elavate pereliikmete vältimatud püsikulutused kuus moodustavad 10 410 krooni. Hageja tasub väikelaenu 900 krooni kuus kuni oktoobrini 2009 ja kogub raha lapse hoiusele 250 krooni kuus kuni 2021 (tl 67-68). Kostja töötab TTning tema töötasu on 12 000 krooni. Kosja tasub korteriüüri 2000 krooni kuus, kuhu hulka kuuluvad ka vesi ja elekter. Lisaks tasub kostja internetiteenuse eest. Iga palgapäev ostab kostja toiduained ning kuu lõpuks on kostjal raha otsas, kuna kostja ostab palju lotopileteid ning, siis peavad lapsed kannatama tühja kõhtu. Ühele lapsele kulub kuus keskmisel 4 750 krooni (toit 1 500 krooni, eluasemekulud 2 000 krooni, riided ja jalanõud 300 krooni, hügieenitarbed 100 krooni, lasteaiamaksud 500 krooni, osalemine ringides 250 krooni, muud kulud 100 krooni).
2. Kostja leiab, et elatise nõude tuleb jätta rahuldamata kuna lapsed elavad koos kostja ja hagejaga ühes korteris. Samuti märgib kostja, et kostjal on paremad võimalused laste ülalpidamiseks, kuna tema töötasu on oluliselt suurem kui AA’i sissetulekud
3. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud laste kulutused ühes kuus ning elatise välja mõistmine miinimumsummas on põhjendatud ja katab ainult laste minimaalsed vajadused. Samuti on tõendamist leidnud, et käesoleval ajal on kostja materiaalne olukord parem kui hagejal. Samas ei ole tõendamist leidnud, et kostja ei täida laste ülalpidamiskohustust. Pooled elavad koos lastega ühes elukohas ning kohtul ei ole põhjust arvata, et kuna kostja sissetulek on palju suurem kui hagejal, et kostja ei täida laste ülalpidamiskohustust ja ei osta lastele süüa. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue elatise saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
4. Juhindudes TsMS § 164 lg 1 ja 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 5