2-09-57751 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2010.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviila

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2) Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni. Asjaolud ja avaldus 04.11.

1. a esitas MTÜ juhatuse liige avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt MTÜ-l varad puuduvad, mistõttu ületavad võlgniku kohustused oluliselt tema varasid. Ettevõte on püsivalt maksejõuetu. 14.01.2010.a. määrusega võttis kohus MTÜ pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Aet Liivand’i. Ajutise halduri aruanne MTÜ on kantud äriregistrisse 06.05.1999.a. Harju Maakohtu kandeotsuse alusel, äriregistri kood
2. Oma põhieesmärkideks on MTÜ deklareerinud rahvuskultuuri säilimise, emakeele õpetamise korraldamise ja rahvusliku käsitöö organiseerimise. Oma tegevusest saadud tulu kasutas MTÜ põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Varad ja võlad:
3. varad 0,00 krooni;
4. aruandeaasta tulem 0,00 krooni;
5. tulud 0,00 krooni;
6. kulud 0,00 krooni. AS-i SEB Pank 11.02.2010.a. vastuses järelpärimisele selgub, et MTÜ omab nimetatud pangas kontot nr XXXXXXXXXX, saldo 707,50 krooni. Võlgniku kasutuses ei ole teistele isikutele kuuluvat vara, samuti puudub võlgnikul rendile antud vara. Samuti puudub panditud vara. Võlgnik kasutas Vene Kultuurikeskuse ruume Tallinn. Esialgu kasutati ruume tasuta. Kuid hiljem avaldas üürileandja esindaja soovi saada ruumide kasutamise eest tasu. Üürileping öeldi Võlgnikule üles ja paluti ruumid vabastada. Vara, mis koosnes peamiselt raamatutest, erinevatest õpikutest jm õppematerjalidest ja trükistest, jäi üürileandja valdusesse, samuti Võlgnikule kuuluvaid (osaliselt) raamatupidamis- ja muid oma tegevuse käigus saadud ja loodud dokumente. Muu vara osas on selgunud, et Võlgnikul oli kolm töölauda ja arvuti, mis olid juba amortiseerunud ja väärtusetud. Vene Kultuurikeskuse esindaja käitumise osas Võlgniku esindajad politsei poole ei pöördunud, kuid pöörduti oma probleemidega nii Tallinna Kesklinna Valitsuse, Kultuuriministeeriumi kui rahvastikuministri poole. Sellest tulenevalt, seiskus ka MTÜ tegevus, kuid oldi edasi katusorganisatsiooni EVA(registrikood XXX, juhatuse liige NS) liige. Kokkuvõttes võib hinnata MTÜ varade väärtuse 707,50 kroonile. Kohustused: võlgnevus MEISees summas 34 336 krooni. Võlgniku poolt antud seletuse kohaselt, kasutati MEIS poolt eraldatud vahendeid eelkõige Eestis elavate Valgevene laste Pühapäevakooli avamiseks ja kooli töö korraldamiseks. Võlgniku poolt antud seletuste kohaselt, püüti sihtasutusega kokkulepet sõlmida ja leida kompromiss võla tasumise osas, kuid sihtasutus loovutas nõude inkassofirmale. MTÜ-l on kokku kohustusi vähemalt 34 336 krooni. Järeldused: võlgniku esindaja poolt antud seletuste kohaselt, ei tegutse MTÜ juba 2007 aasta novembrist ning mingisugust sissetulekut ei ole laekumas. Juhatuse liikmed ei ole enam nõus oma vahenditega MTÜ tegevust toetama. Liikmemaksu tasumise kohustust liikmete poolt ei olnud. 2009 tulud 0,00 krooni ning kulud 0,00 krooni, tulem: 0,00 krooni. Võlgniku poolt antud seletuste kohaselt, tekkis maksejõuetus eelkõige põhjusel, et Võlgnik ei ole saanud rahalisi vahendeid ei toetajatelt, sponsoritelt ega teistelt kolmandatelt isikutelt (Euroopa ja riigi poolsed toetused). Mittetulundusühingu tegevus püsis vaid tema liikmete vabatahtlikul tegevusel. Juhatuse liikmetel ei ole enam võimalusi ega soovi jätkata Võlgniku tegevust. Antud hetkeks pankrotimenetluses ei ole käesolevaga ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse 2

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (vähemalt 34 336,00 krooni) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul muutus võlgnik maksejõuetuks 2007.a. teisel poolel. Pankrotimenetluse käigus ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnustega tegu. Raske juhtimisvea äramärkimine oleks praegu ennatlik. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning 3

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 6975,00 krooni (1 tunni hind 450,00 krooni) ja kulutuste hüvitiseks 81,00 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust ning lähtuvalt TsMS § 146 lg 1 p-st 2 kuulub võlgnikult MTÜ-lt ja NS’lt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 6975,00 krooni ja kulutuste hüvitis 81,00 krooni ajutise pankrotihalduri Aet Liivand’i kasuks. Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu täielikuks väljamaksmiseks, tuleb tasu osaliselt, summas 6200 krooni, hüvitada riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule NS’le. Karin Sonntak Kohtunik 4