) § 150 lg-le 1 möödus käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse kohtusse esitamise kolmeaastane tähtaeg 26.10.2008 ja hageja nõue õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes oli juba hagiavalduse koostamise ajal 28.05.2009 aegunud. Kriminaalmenetluse raames tunnistati kostja küll kahtlustatavaks, aga mitte süüdistatavaks. Nimetatud asjaolu välistab võimaluse, et kostjat oli üldse võimalik kriminaalmenetluse raames ja KrMS § 39 lg 1 alusel tunnistada menetleja määrusega tsiviilkostjaks, s.o isikuks, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga. Hageja taotlus 3. Hageja oli seisukohal, et hagi ei ole aegunud.
lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. 27.10.2005 oli hageja teadlik küll tekitatud kahjust, kuid kahju tekitanud isik ei olnud selgunud. Seetõttu ei hakanud aegumine kulgema 27.10.2005. Lisaks leidis hageja, et aegumistähtaeg peatus, kui hageja esitas 14.11.2005 tsiviilhagiavalduse kriminaalasjas Keskkonnainspektsiooni tunnistamiseks tsiviilhagejaks ja tsiviilhagi tagamiseks kuriteo toimepannud isiku vara arestimiseks.
lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Isegi kui lugeda aegumistähtaja kulgemise alguseks 27.10.2005, siis hageja poolt tsiviilhagiavalduse esitamine kriminaalmenetluses peatas aegumistähtaja kulgemise kuni 21.01.2008, mil kriminaalasja menetlus aegumise tõttu lõpetati ja hageja tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. 28.05.2009 esitas hageja hagiavalduse Paide kohtumajale. Hageja palus teha vaheotsuse aegumise taotluse osas. Kostja seisukoht
lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega peab olema õigustatud isikule teatavaks saanud või pidanud teatavaks saama nii kahju kui ka kahju hüvitama kohustatud isik. Pooled ei vaidle selle üle, et 2004 toimus Ida-Virumaal ebaseaduslik metsaraie, mille hageja avastas 27.10.2005, s.t sai teada kahju õigusvastasest tekitamisest, kuid samas ei teadnud ta kahju tekitajat. Vastupidiselt kostja seisukohale leiab kohus, et hageja nõude aegumine ei hakanud kulgema 27.10.2005, kuna üks
31.10.2005 algatas Ida Politseiprefektuur kriminaalasja nr 05940000140 menetluse KrK § 356 lg 1 tunnustel seoses ebaseadusliku metsaraiega. 24.05.2006 kuulati kriminaalasjas üle kostja kahtlustatavana KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.t selles, et tema korraldas ja teostas 2004 ebaseadusliku metsaraie ja tekitas sellega kahju looduskeskkonnale. 21.10.2008 määrusega lõpetati kriminaalasja menetlus aegumistähtaja möödumise tõttu ja saadeti kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia ka Keskkonnainspektsioonile. Eelnimetatud määruse sai hageja kätte 26.01.
lg 1 eeldused täitusid 26.01.2009 ja sellest kuupäevast hakkas kulgema nõude aegumine. Hageja esitas Paide kohtumajale hagiavalduse kostja vastu 02.06.2009, seega veidi enam kui 4 kuud pärast nõude aegumise kulgemise algust, s.t tähtaegselt. Kohus leiab, nõue ei ole aegunud. TsMS § 449 lg 3 kohaselt jätab kohus aegumise kohaldamata ja jätkab menetlust. Kuna hageja nõude aegumine hakkas kulgema alles pärast kriminaalmenetluse lõpetamist, puudub vajadus analüüsida poolte seisukohti aegumise peatumist seoses hageja poolt tsiviilhagi esitamisega kriminaalmenetluses. Apellatsioonkaebus 6. Kostja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada taotlus aegumise kohaldamiseks. Hageja esitas 14.11.2005 tsiviilasjale eelnenud kriminaalmenetuses avalduse tsiviilhagejaks tunnistamiseks, kuid selles ei olnud nimetatud isikut, kelle vastu tsiviilhagi esitati. Apellanti kriminaalasja kohtueelses menetluses tsiviilkostjaks tunnistatud ei ole ja seega ei saa tsiviilhagi lugeda selle isiku suhtes kehtivaks. Tsiviilhagi tuleb lugeda selle isiku suhtes esitamata jäetuks. Kehtiva
lg 2 p 4 kohaselt peatab hagi aegumise avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse 3 täitedokumendiks olev otsus.
Hageja poolt 14.11.2005 kriminaalmenetluse kohtueelses menetluses tsiviilhagejaks tunnistamise avalduse esitamise ajal
Apellant ei nõustu hageja ja maakohtuga selles, et kriminaalasja nr 05940000140 lõpetamise määrusega jäeti tsiviilhagi avaldus hageja tsiviilhagejaks tunnistamiseks läbi vaatamata. Ainuüksi määruse edastamisest hagejale ei saa teha järeldust, et tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Asjaolud ja õiguslikud sätted, millised peatanuks hagi aegumise tähtaja seoses 14.11.2005 tsiviilhagejaks tunnistamise avalduse esitamisega ja enne käesolevas asjas tsiviilhagi esitamist maakohtule, puuduvad. Apellant ei nõustu kohtuga, et hageja sai väidetavast kahju tekitanud isikust teada 26.01.2009, s.o 21.10.2008 kriminaalasja lõpetamise määruse kättesaamisel. Kostja on 24.05.2006 ülekuulamise protokolli kohaselt öelnud, et ta on varem 11.11.2005 andnud ütlusi Keskkonnainspektsioonis. Hageja esitas kriminaalasjas tsiviilhagejaks tunnistamise avalduse 14.11.2005, s.o kolm päeva peale apellandilt (kostjalt) tunnistuse võtmist. Seega ei saanud hageja eeldatavast kahju tekitajast teada alles 26.01.2009, s.o kriminaalasja lõpetamise määrusest, sest 24.05.2006 protokoll kinnitab, et apellandi isik oli hagejale teada vähemalt 11.11.
MS §-des 338 ja 363 sätestatud põhiliste hagiavaldusele esitatavate nõuete järgimine on kriminaalmenetluses kohustuslik vaid niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et tagada kannatanu tsiviilnõude õiglane ja kohtumenetluse poolte huve arvestav menetlemine.
lg 1 eeldused on avalduse esitamisega täidetud ja aegumine on peatunud kuni õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või 4 tunnustamiseks. Väärad on apellandi väited, mis puudutavad kannatanu tsiviilkostjaks määramist ja sellega kaasnevaid toiminguid. Vastustaja esitas endapoolse nõude, eeldades, et menetleja teeb vajalikud toimingud, mis puudutavad tsiviilhageja/kostja määramist. Ringkonnakohtu otsus 8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta lõppjäreldustes muutmata, muutes maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas hageja poolt kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõue on aegunud või mitte. Hageja leidis, et hagi aegumine hakkas kulgema 14.11.2005 tsiviilhagi esitamisega kriminaalasjas ja peatus kuni kriminaalasja menetluse lõpetamiseni 21.01.2008 ja hagi ei ole aegunud. Kostja seevastu oli seisukohal, et aegumist tuleb hakata arvestama 27.10.2005, s.o ajast, mil hageja sai kahjust teada ja
lg 1 kohaselt möödus kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg 26.10.2008 ning hagi aegumine ei peatunud kostja poolt maakohtu menetluses ja apellatsioonkaebuses loetletud erinevatel põhjustel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on aegumise aja alguse arvestamisel eksinud ja asunud pooltest erinevale seisukohale, et hagi aegumine hakkas kulgema 26.01.2009, s.t ajast, mil kostja sai kätte kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, s.t kui kostja sai väidetavalt teada kahju tekitanud isiku. Maakohtu seisukoht on ekslik mitmel põhjusel. Esiteks ei põhine kohtu järeldus tõenditel. Kahtlustatava ülekuulamise protokollis, mille kohus jättis analüüsimata, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8, on kostja 24.05.2006 avaldanud, et ta on varem andnud ütlusi Keskkonnainspektsioonis 11.11.2005 ja ta jääb nende juurde. Kostja on avaldanud, et ta tegi raiet Piilsi külas Veski maaüksusel (t.lk 60). Seega oli hagejale Ida Politseiprefektuurile tsiviilhagi esitamise ajal 14.11.2005 teo toimepannud isik teada. Kriminaalasi nr 05940000140 oli selleks ajaks algatatud. Hageja enda valik oli, kas esitada maakohtule hagiavaldus või tsiviilhagi kriminaalasjas. Ringkonnakohus leiab, et hageja (kannatanu) käitus mõistlikult, sest ta ei pea kandma lisakulutusi ja esitama tsiviilhagi maakohtusse ajal, kui oma õigusi on võimalik kaitsta kriminaalmenetluses hagi esitades. Ekslik on apellandi seisukoht ka selles, et nõude aegumine sõltub sellest, kas kostja on kriminaalmenetluses tunnistatud katlustatavaks või süüdistatavaks. Riigikohus on otsuse 3-1-1-179-09 p-s 13 leidnud, et kriminaalmenetluses on võimalik hagi esitada veel määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisulistele tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõude aluse või olulise osa sellest. Ekslik on apellandi seisukoht, et kriminaalasjas esitatud hagiavaldus peab vastama kõigile tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagiavaldusele sätestatud nõuetele. Kriminaalasjas ei ole sellised sisu ja vorminõuded kohustuslikud, s.t piisab, kui tsiviilhagi sisaldab selgelt väljendatud nõuet ja sellel nõudele 14.11.2005 avaldus vastab (t.lk 32). Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et hagi aegumine sõltub menetleja poolt apellatsioonkaebuses väidetud vajalike toimingute tegemata jätmisest. Hageja oli kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamisega teinud enda poolt kõik vajaliku ja et kriminaalasja menetluse lõpetamise määruses ei kajastatud tsiviilhagi läbivaatamata jätmist, ei saa hagejale ette heita ja see ei oma ka käesolevas vaidluses tähtsust. Kuna tsiviilhagi suhtes kriminaalmenetluses lahendit ei tehtud ja kuigi määruses seisukohta ei võetud, tähendab, et hagi on jäetud läbivaatamata. Sellega leiab ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et aegumine hakkas kulgema 11.11.2005, mil olid täidetud
Kriminaalasja menetlus lõpetati 21.01.2008 ja sellest kuupäevast lõppes aegumise peatumine kehtiva
Alates 01.07.2002 jõustunud
5 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hagi esitati Paide Kohtumajale 14.07.2009, s.t tähtaegselt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 5 ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad käesoleva otsuse menetlusega ringkonnakohtus seotud kulud kostja kanda. U.Loonurm R.Allikvere E.Liiv 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.