← Eesti

2-09-8502/13

Obsah (8)§ 436§ 5§ 654§ 368§ 190§ 173§ 162§ 174

Tsiviilasi nr: 2-09-8502 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 29.03.2010.a, Tallinn Tsiviilas

§ 436

lg-st 2 tulenevalt lugeda seda asjaolu tõendatuks ega rajada kohtuotsust kostja paljasõnalisele väitele. Isegi kui asuda seisukohale, et hagejal oli tahe jätkata tegutsemist juhatuse liikmena, pidi olema selleks osanike enamuse tahe. Ühtegi sellist tõendit antud tsiviilasja raames esitatud ei ole ja seega on maakohus rikkunud

§ 5

lg-t 2, § 230 lg-t 2, § 436 lg-t 2, mis on viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Hageja on tõendanud, et materjalidest nähtuvalt ei ole hageja juhatuse liikme volitusi kuni 31.10.2006.a pikendatud. Seega on hageja juhatuse liikme volitused lõppenud 23.05.2000.a ja seega ei olnud ta kuni 31.10.2006.a kostja juhatuse liige. Vastustaja seisukoht

  1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige ja maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub kõikide maakohtu otsuse motiividega peale selle, et hagejal oli käesoleva tuvastushagi esitamiseks tuvastushuvi, ning

§ 654lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.

7. Ringkonnakohus leiab, et lisaks maakohtu otsuses märgitule tuleb jätta hagi rahuldamata ka seetõttu, et hageja poolt tuvastushagi esitamise eeldusena esitatud asjaolud ei ole piisavad selleks, et käesolevat tuvastushagi esitada.

§ 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja põhjendas tuvastushagi esitamise eelduseks olevat tuvastushuvi ja kohus nõustus sellega, et käesolevast hagist võib oleneda, kas hageja suhtes võiks kohalduda vastutus, mis võiks tuleneda sellest, et hageja oli vaidlusalusel perioodil kostja juhatuse liige. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa selline oletus olla tuvastushagi esitamiseks piisav. Tuvastushuvi võiks esineda näiteks siis, kui konkreetne isik on hageja suhtes juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisest tuleneva nõude juba esitanud või kui mingi konkreetse isiku poolt konkreetse nõude esitamine on ülimalt tõenäoline. Seega tuleb asuda seisukohale, et hagejal puudus käesoleva hagi esitamiseks tuvastushuvi

§ 368lg 1 tähenduses, mistõttu tuleb hagi ka sellel põhjusel jätta rahuldamata.

Sellest hoolimata ei ole maakohtu poolt hagi rahuldamata jätmise põhjendused ebaõiged. 8. Muus osas nõustub ringkonnakohus hagi rahuldamata jätmise osas esitatud maakohtu põhjendustega ning neid ei korda. Apellant on kaebuses esitanud suuresti samad väited, mis hagiavalduseski ning maakohus on nende väidete osas seisukoha võtnud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus siiski järgmist. 3

(4)Tsiviilasi nr: 2-09-8502
  1. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et maakohtu otsusest ei nähtu, mille alusel luges maakohus tuvastatuks hagejapoolse juhatuse liikmena edasi tegutsemise tahte. Maakohus tuvastas vastava asjaolu sellest tulenevalt, et hageja tegutses ka peale juhatuse liikme volituste lõppemist juhatuse liikmena edasi. Selline maakohtu järeldus on õiguspärane ja apellatsioonkaebuses esitatud vastupidised väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks alust.
  2. Ka hageja juhatuse liikmena jätkamise eelduseks oleva osanike tahte olemasolu on maakohus tuvastanud õigesti. Selline osanike tahe võib olla väljendatud ka tagasiulatuvalt. Selline maakohtu järeldus ei lähe vastuollu Riigikohtu praktikaga.
  3. Toimiku materjalidest ei viita mitte miski sellele, et maakohus oleks rikkunud menetlusõiguse norme või kohaldanud valesti materiaalõigust.
  4. Maakohus ei ole jätnud hageja poolt esitatud tõendeid hindamata, vaid on neid hinnates leidnud, et nende alusel ei saa hagi rahuldamise aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Ringkonnakohus nõustub sellise maakohtu järeldusega. Menetluskulude jaotus ja riigilõivu väljamõistmine
  5. 04.01.2010.a määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus osaliselt apellandi menetlusabi taotluse ja vabastas apellandi 2600 krooni ulatuses apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva lõivu maksmisest.

§ 190

lg-st 4 tulenevalt tuleb vastav summa apellandilt riigi tuludesse välja mõista, sest apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 14. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes

§ 162

lg-st 1 ja § 171 lg-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel

§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Kaupo Paal Malle Seppik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.