← Eesti

2-09-53578/11

Obsah (11)§ 633§ 632§ 438§ 230§ 436§ 229§ 231§ 173§ 174§ 129§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-09-53578 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 10.03.2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Liili Lauri Kohtua

§ 633

lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Harju Maakohtule 19.11.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel ühisest kooselust sündinud kaks last M ja N. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja nõus tasuma elatisraha ega nõustu ka sellega, et lapsed elavad koos emaga. Hageja on arvestanud lapse M vajaduseks igakuiselt 6047 krooni ning palub välja mõista elatise 3500 krooni, millele lisanduks tulumaks ning kokku 4200 krooni. Kostja vastuväited. Kostja esitatud hagiga ei nõustu. Poolte abielu sõlmiti XXX ning XXX abielu lahutati. Kostja elab koos pojaga Tallinnas, XXX. Hageja elab koos tütar M ja XXX sündinud pojaga R S . Abielu kestel soetatud ühisvara on jagamata ning korterid on koormatud hüpoteegiga ja laenud tasub kostja. Poeg N on avaldanud soovi elada koos isaga. Kohtus on vaidlus laste elukoha üle. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus kohaldab käesolevas vaidluses PKS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest. Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PKS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja kohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve.

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjas on tõendatud, et pooltel on kaks ühist last: XXX sündinud N B ja XXX sündinud M B (tlk 20). Asja sisulise arutamise käigus selgus, et vaidlus laste elukoha üle on lõppenud ning hageja on kohtuistungil kinnitanud, et N elab alates 2009 aasta novembrikuust kostja juures. Hageja ei ole esile toonud, et tema kannaks kõik N ülalpidamisega seotud kulud, vaid selgitanud, et elatisraha soovib M ülalpidamiseks, sest kulud lapsele on suured. Kohtu hinnangul on asjas tõendatud, et kumbki vanem kannab ka lapse ülalpidamiskulud, kelle juures laps elab ning puudub igasugune alus elatise väljamõistmiseks kostjalt. Vastavalt

§ 230

lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436

lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 229

lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend.

§ 231

lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks, seega lähtub kohus asjaolust, et kumbki vanematest kasvatab ühte last. Vastavalt PKS § - le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Lisaks laste vajadustele on teiseks kriteeriumiks elatisraha suuruse kindlaksmääramisel PKS § 61 lg 2 kohaselt vanemate varanduslik olukord. PKS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohtu hinnangul tuleb lugeda vanemate varanduslik olukord võrdseks, hageja ei ole ka tõendanud, et tütar M vajadused oleks mingi konkreetse kululiigi osas oluliselt suuremad. Elatise suuruse kindlaks tegemisel ei piisa ainuüksi hageja poolt kulutuste esile toomisest, vaid ka kostja varaline olukord tervikuna peab võimaldama eeltoodud ulatuses lapse ülalpidamiseks kulutusi teha. Antud juhul on esile toodud, et hageja palk on 7000 krooni, tal on veel üks poeg ülal pidada. Hageja on kinnitanud, et kostja katab kõik kulud N ülalpidamisega, ainuüksi väide, et M kulud on suuremad, ei ole asjakohane. Hageja arvestuse kohaselt on eluasemekulu 2667 krooni, toidukulu 600, tervishoiule 80 krooni, hügieenitarvetele 120 krooni, koolikohustus 900 krooni, lapsehoid 1000 krooni. Kohtu hinnangul on võimalik kulutusi optimeerida, ka kostjal on samalaadsed kulud N osas ning temagi igakülgseks arendamiseks on vaja rahalisi vahendeid. Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest (PKS § 70). Hageja on hagi esitanud 19.11.2009.a., elatise välja mõistmiseks puudub täielikult alus, kuivõrd hageja on ise kinnitanud, et N on kostja ülalpidamisel samast ajast. Menetluskulude jaotus.

§ 438

lg 2 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib

§ 174

lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30-ne päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 129

lg 2 kohaselt seadusest tulneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa. Vastavalt riigilõivuseaduse § -le 22 lg 1 p 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagilt.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohs ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda hagi rahuldamisel aga poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Liili Lauri kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.