Obsah (6)

§ 553§ 552§ 478§ 173§ 174§ 172

Kohtumäärus Kohtuasja number 2-09-53185 Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2009. a Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Kohtuasi Tallinna linna avaldus OM´lt vanema õiguste ä

§ 553

lg 1 järgi võib vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Määruse resolutsioon: Avaldus rahuldada. Võtta ära OM´lt vanema õigused lapse VM´i suhtes. Võtta AM´ilt laps VM ära ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Määrata VM´i eestkostjaks GM alates määruse tegemisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Eestkostja ülesandeks on hoolitseda lapse ülalpidamise, kasvatuse ja hoolduse eest, samuti kaitsta tema isiklikke ja varalisi õigusi ning huve. Lubada lapsel teha pisitehinguid ilma eestkostjata talle selleks antud rahaliste vahendite ulatuses alates seitsmendast eluaastast. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Määrus hakkab kehtima ja kuulub menetlusosalise suhtes täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks vastavale menetlusosalisele. Menetluse käik 27.03.

1. a esitas Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) kohtule avalduse OM´lt vanema õiguste äravõtmiseks laps VM´i suhtes, AM´ilt VM´i äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta ja VM´ile eestkostja määramiseks. Lapse esindaja adv Helen Tomberg toetas avaldust. Kohtu põhjendused: Maakohus lähtub avalduse läbivaatamisel ÜRO
2. aasta lapse õiguste konventsiooni artiklis 3 ja Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse §-s 3 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt tuleb esikohale seada lapse huvid. Vastavalt PKS § 50 lg 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lähtuvalt PKS § 50 lg 4 ei või vanem teostada vanema õigusi vastuolus lapse huvidega. Sama seaduse § 54 lg 1 alusel võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel ära võtta vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida kohustusi lapse kasvatamisel ja hooldamisel. PKS § 54 lg 1 p 4 järgi samuti siis, kui vanem avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Riigikohus on selgitanud, et seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve (kohtuasi nr 3-2-1-4-07). PKS § 53 lg 1 alusel võib kohus eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta laps ära ühelt või mõlemalt vanemalt vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Viidatud sätte lg 3 kohaselt korraldab lapse elu eestkosteasutus, kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemalikust hoolitsusest. Sätte lg 4 kohaselt lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. PKS § 58 ja

§ 552

.1 lg 1 kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10 aastase lapse soovi ning kuulab ta isiklikult ära. Lapse vanust arvestades ei olnud ärakuulamine eeldatav. Vastavalt PKS § 92 lg 1 seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. PKS § 92 lg 2 kohaselt seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Sama seaduse lg 3 järgi võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemalikust hoolitsusest. PKS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. VMi sünniakti on tema emana kantud OM ja isana AM. Nähtuvalt Wismari Haigla AS kirjast (toim lk 14) tarvitab OM narkootikume, kuritarvitab alkoholi ning on korduvalt toime pannud väärtegusid (toim lk 1817). Laps on jäänud ilma hoolitsuseta ning tema isa AM ei ole tervislikel põhjustel võimeline lapse eest hoolitsema (toim lk 19 - 49). Mustamäe Linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 2.11.

1. a teatest nähtub, et V oli jäetud 20.10.
2. a Mustika keskuse mängunurka päeval kell 14, mängunurga sulgemise ajaks ema lapsele järele ei tulnud ja laps paigutati Tallinna Lastekodu Väikelaste Turvakoju. Loa lapse koju viimiseks said vanemad alles 29.10.
3. a. Perekonna elukohaks on 2-toaline munitsipaalkorter Tallinnas XXX. Korteris käib pidevalt võõraid isikuid, juuakse, tarvitatakse narkootilisi aineid. Maja naabrite poolt 13.10.
4. a. esitatud kaebusest nähtub, et M korterit külastavad pidevalt isikud, kes rikuvad rahu, lõhuvad uksi, reostavad trepikoda, karjuvad, magavad trepikojas. Majaelanike hinnangul ei ole selline koht sobilik väikelapse kasvamiseks. Eeltoodut kinnitab ka Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna vanemkonstaabli Dina Afanasieva ettekanne. AM ei ole suuteline kasvatama Vi oma tervisliku seisundi tõttu. 18-aastaselt saadud trauma ja selle järgnenud ebakohase ravi tulemusel tekkisid tal suured tasakaaluhäired ning kadus liikumisvõime. AMil on tuvastatud puue ja talle on määratud invaliidsuspension. Lapse läbisaamine oma vanaema GMon usalduslik. Eestkostja juures on lapsele tagatud stabiilne, turvaline ja tema eale vastav kasvukeskkond. Tema kasutada on kõik talle eluks vajalik. GM on andnud nõusoleku eestkostjaks saamiseks. Eestkosteasutus toetab tema eestkostjaks määramist. Lapse esindaja leiab, et eestkoste seadmine vastab lapse huvidele parimal viisil. GM on isikuomaduste poolest sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. Seega kuulub avaldus rahuldamisele.

§ 478

lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

§ 172

lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Riigikohus on asunud seisukohale, et

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui lahend tehakse avaldaja huvides, kannab avaldaja ka menetluskulud. (tsiviilasi nr 3-2-1-37). Tallinna linn kui avaldaja on RLS § 22 lg 2 alusel avalduse esitamisel riigilõivust vabastatud. Antud juhul on avaldus tehtud lapse huvides, kusjuures menetluskulude (sh riigilõivu) tema kanda panek on ainetu. Järelikult ei pea kohus menetluskulude väljamõistmist asjakohaseks. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. Riigilõivu menetlusosalistelt väljamõistmiseks puudub alus. Kohtunik Epp Haabsaar