TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-3059 Otsuse kuupäev 31.03.2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Nikolai Grigorjevi kaebus Tallinna Vangla vastu varalise kahju hüvitamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 16.03.2010 menetluskonverentsina Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Nikolai Grigorjev, vastustaja esindaja Angela Heinsaar-Talimaa. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja taotleb mõista Tallinna Vanglalt välja 2000 krooni talle tekitatud varalise kahju eest, kuna Tallinna Vangla laost kadusid ära kaebaja päikeseprillid. Kaebuse esitaja selgitab, et 08.08.2006.a. etapeeriti teda Tallinna arestimajast Tallinna Vanglasse. Vanglasse saabudes koostatakse iga kinnipeetava kohta nimekiri isiklikest asjadest, milles fikseeritakse kõik kinnipeetava asjad ja eraldi need asjad, mis ta jätab kambrisse enda kätte ja need asjad, mis jäävad lattu kuni vabanemiseni või antakse laost välja eriloa alusel. Luba on vajalik ka päikeseprillide saamiseks, kui on mingi silmahaigus (allergia ereda valguse suhtes). Kaebajal seda ei olnud ja sellepärast jäid tema päikeseprillid ja muud isiklikud asjad (isikut tõendavad dokumendid, krediitkaardid, võtmed, rahakott jne) lattu ja kätte ei saa neid enne vabanemist. 17.10.2008.a. etapeeriti kaebaja Tartu Vanglasse, kus talle anti kviitung laos olevate isiklike asjade kohta, mida kätte ei anta. Kaebaja tegi 01.12.2008.a. Tartu Vangla isiklike asjade lattu järelepärimise, et saada koopia kõigist asjadest, mis tal laos on. Peale vastuse saamist avastas ta, et nimekirjas pole päikeseprille. 02.01.2009.a, tegi kaebaja täpsustava järelepärimise, mille peale sai 14.01.2009.a. vastuse, et prille laos pole ja Tartu Vanglasse nad saabunud pole. Kaebuse esitaja pöördus järelepärimistega Murru Vangla ning Viru Vangla poole Vastustest selgub, et tema päikeseprille ei saabunud ei Ämari ega Murru Vanglasse, samuti ei olnud neid tema isiklike asjade ühtses nimekirjas Viru Vanglas. Kahel korral pöördus kaebuse esitaja järelepärimisega Tallinna Vangla poole, mille nõudis selgitust päikeseprillide kadumise asjus. Talle vastati, et Ämari Vanglasse etapeerimisel anti talle kõik asjad kätte. 17.05.2009 saatis kaebuse esitaja Tallinna Vanglale taotluse päikeseprillide kadumisega talle tekitatud kahju hüvitamiseks. 22.06.2009 andis Tallinna Vangla tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. 28.06.2009.a. saatis kaebaja Tallinna Vanglale parandatud taotluse nõudega hüvitada talle tekitatud varaline kahju, aga ei saanud sellele vastust. 25.10.2009.a. saatis kaebaja Tallinna Vanglale uue varalise kahju hüvitamise taotluse, mille peale sai 30.11.2009 vastuse nr 1-13/26118-2 / 1-13/34839-1, et tema avaldus ei kuulu rahuldamisele menetlustähtaja möödalaskmise tõttu. Kohustuslik kohtueelne menetlus VangS §11 lg.8 järgi on sellega kaebajal läbitud ning tal on õigus pöörduda kohtusse. Kaebaja arvates viis Tallinna Vangla administratsiooni lohakus kaebaja isikliku asja kadumiseni, millega tekitati talle varaline kahju ja selle eest peab vangla vastutust kandma. Kuna kaebajal ei ole olnud vanglas hoiul olnud asjadega varem probleeme, et need vangla laost kaduma lähevad, siis ei nõudnud ta Ämari Vanglas laos olevate asjade terviknimekirja. Samal põhjusel ei nõudnud ta isiklike asjade terviknimekirja ka Murru ning Viru Vanglas. Prillide kadumisest sai ta teada alles siis, kui saabus Tartu Vanglasse ja talle anti laos olevatest asjadest terviknimekiri. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja Tallinna Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõude juurde. Tallinna Vangla vastuväited Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. Esitades erinevaid isiklike asjade nimekirju Tallinna, Murru, Ämari, Viru ja Tartu Vanglatest on Nikolai Grigorjev leidnud, et Tallinna Vangla on vastutav tema päikeseprillide kadumise eest ning taotleb tekitatud kahju hüvitamist summas 2000 krooni. Kaebaja lahkus Tallinna Vanglast 22.02.2007.a. ning kinnitas oma allkirjaga oma isiklike asjade kättesaamist. Seega on nimetatud hetk määratav kui aeg, mil isik pidi teada saama kahju tekkimisest. Kaebaja märgib, et sai päikeseprillide kadumisest teada Tartu Vanglas, kui temale edastati isiklike asjade nimekiri. Olukorras, kus ta ajaperioodil 2007-2009 vanglatest lahkudes ei ole väidetavalt kontrollinud temale üle antud esemete olemasolu, ei ole tuvastatav, millises vanglas läksid kaebaja päikeseprillid kaduma. Kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel tuleb tuvastada, kas kaebajale on kahju tekkinud, kas haldusakt või toiming (sh ka tegevusetus), millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele. Kindlaks on tehtud, et N. Grigorjev saabus Põhja Politseiprefektuuri arestimajast Tallinna Vanglasse 08.08.
- 22.02.2007- 17.10.2007 viibis isik Ämari Vanglas, 17.10.200707.05.2008 viibis isik Murru Vanglas, 07.05.2008- 07.10.2008 viibis isik Viru Vanglas, 01.07.2008-08.07.2008 Tallinna Vanglas, 08.07.2008-07.10.2008 Viru Vanglas, 07.10.200814.10.2008 Tallinna Vanglas, 14.10.2008-16.10.2008 Viru Vanglas, alates 16.10.2008 Tartu 2 Vanglas. Kaebaja Tallinna Vanglast 22.02.2007 ning viibis ülejäänud ajaperioodidel Tallinna Vanglas vaid etapeeritavana. Esmakordselt pöördus kaebaja Tallinna Vangla poole seoses päikeseprillide kadumisega 10.03.2009, kui esitas vanglale selgitustaotluse. Kontrollides 08.08.2006 koostatud kinni peetava isiku asjade ühtset nimekirja, nähtub, et N. Grigorjevi päikeseprillid on paigutatud lattu. Tallinna Vanglast lahkudes kinnitas kaebaja allkirjaga oma isiklike asjade kättesaamist, millele ei olnud lisatud ka märkust pretensioonide kohta. Tallinna Vanglast lahkudes viidi kaebaja karistust kandma Ämari Vanglasse, kus samuti koostati kaebaja isiklikest asjadest ühtne nimekiri, mida isikule tutvustati. Samasugust protseduurilist korda rakendatakse ka teistesse vanglatesse saabudes. Seega esines kaebajal korduvalt võimalusi tuvastada oma päikeseprillide kadumist, millest lähtuvalt saanuks N. Grigorjev teostada esmaseid õiguskaitsevahendeid oma õiguste taastamiseks. Tallinna Vanglast lahkudes pidi isik olema teadlik, millised esemed talle Tallinna Vangla poolt üle antakse. Kaebuse kohaselt märkas N. Grigorjev päikeseprillide kadumist Tartu Vanglas 16.10.2008, mis on 1,5 aastat peale Tallinna Vanglast lahkumist. Sellist ajaperioodi oma päikeseprillide kadumise tuvastamiseks ei saa pidada mõistlikuks ajaks. Tallinna Vangla on edastanud N. Grigorjevi lahkumisel Tallinna Vanglast kõik kaebaja isiklikud esemed (nii kambris kui laos), mida isik on kinnitanud ka oma allkirjaga. Seega on Tallinna Vangla käitunud õiguspäraselt ning kaebuse esitaja väited Tallinna Vangla poolse õigusvastase tegevuse kohta on alusetud. Kaebuse esitaja ei ole esitanud andmeid, mis tõendaksid vastupidist või asetaksid kahtluse alla Tallinna Vangla poolt aastal 2007 teostatud toimingud. Kaebuse esitaja on jätnud ka põhjendamatult läbimata kinni peetavatele isikutele kohustusliku vaidemenetluse. N. Grigorjevil oli kohustus vaidlustada Tallinna Vangla poolset toimingut, kui ta leidis, et tema õigusi rikuti. Esialgsete õiguskaitsevahendite kasutamine tähendab, et kannatanu peab õigeaegselt vaidlustama kahju tekitava haldusakti või toimingu. Vastava juhise andis Riigikohtu halduskolleegium
- juuni 2003.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-51-03 p-s 12, kus sedastas, et RVastS § 7 Ig-st 1 tuleneb põhimõte, et kannatanu peab võimaluse korral püüdma ära hoida kahju tekkimist, vaidlustades õigeaegselt kahju põhjustava avaliku võimu kandja tegevuse.
- märtsi 2004.a. otsuse haldusasjas nr 3-3-1-8-04 p-s 10 märkis halduskolleegium veel, et RVastS § 7 lg 1 võimaldab jätta kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kui isik oleks saanud kahju tekkimise ära hoida, esitades vaidemenetluses või halduskohtumenetluses nõude haldusakti tühistamiseks, toimingu lõpetamiseks, haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Tallinna Vangla leiab, et kaebaja poolt esitatud andmed ei võimalda tuvastada, et päikeseprillid on kadunud nimelt Tallinna Vangla poolse tegevuse tulemusena. Vanglast lahkudes esemete kättesaamise allkirjaga kinnitamise mõte on tõendada, et isikule on temale kuuluvad asjad edastatud ning isikul puuduvad pretensioonid. Olukorras, kus isik on kinnitanud asjade kättesaamist Tallinna Vanglas oma allkirjaga, kuid väidetavalt jätnud pooleteise aasta jooksul vanglast vanglasse liikudes oma isiklike esemete olemasolu kontrollimata, ei saa isiku hoolimatust oma esemete olemasolu kontrollimisel suunata kahju hüvitamise nõudeks Tallinna Vangla vastu. Ei ole võimalik asuda seisukohale, et Tallinna Vangla on kaebaja isiklike asjade edastamisel käitunud õigusvastaselt. Kohtu põhjendused ja otsus Nõuded avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks lahendatakse riigivastutuse seaduses (RVastS) alusel. 3 Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 17 lg 3 sätestab, et taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kaebaja märgib, et sai päikeseprillide kadumisest teada alles Tartu Vanglas, kui temale edastati isiklike asjade nimekiri. Kaebaja veendumusel läksid tema päikeseprillid kaduma Tallinna Vanglas. Põhja Politseiprefektuuri arestimajast Tallinna Vanglasse saabumisel 08.08.2006 on kinni peetava isiku asjade nimekirjas päikeseprillid märgitud lattu paigutatud asjade hulgas, teistes vanglates, kus kaebaja kandis karistust pärast Tallinna Vanglat, päikeseprille tema asjade nimekirjas enam ei ole. Kaebaja lahkus Tallinna Vanglast 22.02.2007.a. Vastustaja arvates on Tallinna Vanglast lahkumise hetk määratav kui aeg, mil isik pidi teada saama kahju tekkimisest. 17.05.2009.a. saatis kaebuse esitaja Tallinna Vanglale taotluse talle päikeseprillide kaotsiminekuga tekitatud kahju hüvitamiseks. 22.06.2009.a. andis Tallinna Vangla tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja kinnitab, et saatis 28.06.2009.a. Tallinna Vanglale parandatud taotluse nõudega hüvitada talle tekitatud varaline kahju, aga väidetavalt ei saanud ta sellele vastust. 25.10.2009.a. saatis kaebaja Tallinna Vanglale uue varalise kahju hüvitamise taotluse, mille lahendamise kohta tegi Tallinna Vangla otsuse 30.11.2009.a. (tl 38). Kaebuse halduskohtule esitas N. Grigorjev 21.12.2009.a. Olenemata sellest, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, ei saa käesoleval juhul ei saa olla vaidlust kahju hüvitamise taotluse või halduskohtule kaebuse esitamise tähtaegsuses. Taotlus vanglale kahju hüvitamiseks ja kaebus halduskohtule on esitatud tähtaegselt. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja kahjunõue tuleks jätta rahuldamata seetõttu, et kaebaja on jätnud kasutamata RVastS § 7 lg-s 1 märgitud esmased õiguskaitse vahendid. N. Grigorjevil oli vastustaja arvates võimalus ja kohustus kontrollida vanglast lahkumisel oma asjade olemasolu ja vaidlustada mõne isikliku eseme kaotsimineku korral koheselt Tallinna Vangla tegevus või tegevusetus. Riigikohtu halduskolleegium on
- märtsi 2004.a. otsuses haldusasjas märkinud, et põhimõte, mille kohaselt kahju hüvitamise võib välistada esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine, millega oleks saanud kahju tekkimist vältida, on sätestatud Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lg-s
- Nimetatud säte võimaldab jätta kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kui isik oleks saanud kahju tekkimist ära hoida, esitades vaidemenetluses või halduskohtumenetluses nõude haldusakti tühistamiseks, toimingu lõpetamiseks, haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Samas otsuses on Riigikohtu halduskolleegium leidnud ka seda, et kohase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine ei ole sugugi mitte alati kahju hüvitamist välistavaks asjaoluks. Enne kahju hüvitamise kaebuse rahuldamata jätmist esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmise tõttu 4 tuleb kontrollida, kas õiguskaitsevahendi esitamise võimalikkus pidi olema kannatanule arusaadav ja kas selle kasutamata jätmiseks ei esinenud mõjuvaid põhjuseid. Vastustaja selgituse kohaselt ühest vanglast teise üleviimisel võtavad kinnipeetavad asjad, mis on kambris, ise kaasa. Laos olevad asjad on pakitud kottidesse ja viiakse transpordiautosse koos kinnipeetavaga. Kinnipeetav annab allkirja, et talle on kott asjadega kätte antud. N. Grigorjev on andnud allkirja, et Tallinna Vanglast lahkumisel 22.02.2007.a. on talle kott asjadega kätte antud ( tl 61). Kohus nõustub vastustajaga, et Tallinna Vanglast 22.02.2007.a. Ämari Vanglasse üleviimisel oli kaebuse esitajal võimalus kontrollida oma asjade olemasolu ja esitada prillide kadumise avastamise korral koheselt Tallinna Vanglale taotlus kadumaläinud päikeseprillide leidmiseks ning tagastamiseks. Taotluse rahuldamata jätmise korral oleks olnud võimalik pöörduda vaidega Justiitsministeeriumisse või kaebusega halduskohtusse. Olgu siinkohal märgitud, et aastal 2007 kohustuslik kohtueelne menetlus kinnipeetavatele veel ei kehtinud. Kohus leiab, et antud juhul ei esinenud kaebuse esitajal mõjuvaid põhjuseid esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmiseks. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Õige on ka vastustaja seisukoht, et olukorras, kus kaebaja ajaperioodil 2007-2009 (1,5 aasta jooksul) erinevatest vanglatest lahkudes ja uude saabudes väidetavalt ei kontrollinud temale kuuluvate esemete olemasolu, ei ole võimalik tuvastada, kus ja kuidas kaebaja päikeseprillid kaduma läksid. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 5