3-10-93/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-93 Otsuse kuupäev 24.03.2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Svetlana Krupko kaebus AS Ühisteenused

2. 2009 viivistasu otsuse nr TA-068665 ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 10.12.2009 korralduse nr 1002 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 10.03.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Svetlana Krupko Vastustaja AS Ühisteenused esindaja Renda Randoja ja Tartu Linnavalitsuse esindaja Sille Arrak Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
3. aprill
4. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 17.novembril 2009.a. kell 14.38 parkis Svetlana Krupko sõiduauto, Volkswagen riikliku numbrimärgiga 841 MLJ, Tartus Magistri tänava parklasse, mis on tasulise parkimisala B piirkond. AS Ühisteenused 17.11.2009 viivistasu otsusega nr TA-068665 määrati Svetlana Krupkole parkimistasu maksmata jätmise tõttu viivistasu 240 EEK. Svetlana Krupko esitas 17.novembril 2009.a. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale vaide määratud viivistasu otsuse tühistamiseks. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna
5. detsembri 2009 a. korraldusega nr 1002 jäeti vaie rahuldamata. 1 12.jaanuaril 2010.a. esitas Svetlana Krupko
6. novembri 2009.a. viivistasu otsuse nr TA068665 ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna
7. detsembri
8. a. korralduse nr 1002 tühistamise nõudes Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse põhjendused Kaebaja märgib, et parkis auto Volkswagen 841 MLJ Magistri tänava parklasse tasulisele parkimisalale kell 14.
9. Ta pani parkimiskella auto esipaneelile ja märkis sellele parkimise alguse aja 14.
10. Parkimise algusaja tähistamise korral on sellel alal parkimise esimene tund tasuta. Peale auto parkimist ja parkimisaja fikseerimist läks ta arsti vastuvõtule. Arsti vastuvõtt kestis kella 15- ni. Arstil viibis kuni 40 minutit. Natuke peale kella 15 tuli ta tagasi auto juurde ja avastas esiklaasil „Viivistasu otsuse parkimiskorra rikkumise eest Tartu linnas“ koos formuleeringuga „parkimistasu on jäetud maksmata.“ Kaebuse esitaja leiab, et viivistasu otsus on põhjendamatu, kuna ta ei ole rikkunud Tartu linnas kehtivat parkimiskorda. Parkimise algus oli fikseeritud parkimiskellaga, mis oli kaebuse esitaja arvates üheselt mõistetav. Kella väike osuti asetses numbril 3 ja suur osuti asetses 39 minuti peal. Parkimiskellalt aega lugedes lähtutakse kella lugemise üldlevinud põhimõttest, mille kohaselt tuleb kellaaja lugemisel hinnata kella mõlema osuti asukohta. Parkimiskella kasutamiseks ei ole instruktsiooni ja kaebuse esitaja kasutas kella nii, nagu tavalist osutitega kella. Kaebuse esitaja on veendunud, et tema auto esiklaasile pandud kell näitas 20 minutit puudu kolmest. Asjaolu, et parkimine toimus parkimiskellaga fikseeritud ajal, tõendab kaudselt ka asjaolu, et auto kapott oli soe ning sellel alal kontrollitakse autode parkimist pidevalt- mitte harvemini kui kord tunnis ja uue auto ilmumist kell 14.38 ei saa määratleda kui selle ilmumist kell 13.38 või 15.
11. Svetlana Krupko palub tühistada AS Ühisteenused
13. 2009 viivistasu otsus nr TA068665 ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 10.12.2009 korralduse nr
14. Vastustaja vastuväited Vastustaja palub jätta Svetlana Krupko kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et viivistasu otsuse ja vaidemenetluse käigus tehtud korralduse tühistamisele suunatud kaebus ei ole põhjendatud, sest viivistasu otsus nr TA-068665 ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna korraldus nr 1002 on tehtud seaduspäraselt. Viivistasu otsuse ja AS Ühisteenused parkimiskontrolör Gunnar Kase poolt
15. novembril
16. a. antud kirjalike seletuste kohaselt tingis viivistasu otsuse nr TA-068665 tegemise asjaolu, et sõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal, parkimise algusaeg oli märgitud mitteüheselt mõistetavana ning puudus parkimise eest parkimistasu maksmist tõendav dokument. Sõiduki parkimise eest ei olnud tasutud ka mobiiltelefoni vahendusel. Liiklusseaduse § 501 lg 4 ja Tartu Linnavolikogu
17. detsembri
18. a määruse nr 47 "Parkimistasu" § 5 lg 3 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus enne või vahetult pärast sõiduki parkimise alustamist, ning vaid juhul, kui sõidukijuht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib määruse "Parkimistasu" § 5 lg 6 alusel Magistri tänaval parkimistasu maksmise kohustus 60 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Seega on tasuta parkimisaja kasutamise eelduseks parkimise algusaja korrektne tähistamine. 2 AS Ühisteenused parkimiskontrolör Gunnar Kase poolt on viivistasu otsusele kirjutatud, et parkimise algusaeg on märgitud mitteüheselt mõistetavana. Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses sisalduvate selgituste kohaselt oli kaebaja soovinud märkida parkimiskella abil parkimisaja alguseks 14.
19. Parkimiskella kasutamise eesmärgiks on fikseerida kellaaeg, millal on alustatud sõiduki parkimist. Kellaaja märkimisel on isik kohustatud fikseerima mõlema seieri abil kellaaja, millal ta oma sõiduki parkimist alustas. Tulenevalt asjaolust, et parkimiskellalt aega lugedes lähtutakse mehhaanilise kella lugemise üldlevinud tööpõhimõttest, tuleb selle kohaselt kellaaja lugemisel hinnata ka mõlema osuti asukohta. Kella väike osuti tuleks parkimiskellal asetada eelneva ja järgneva tunni vahele samasuguses ulatuses, kui on tunni raames liikunud minutiseier. Seega on kell 14.38 vaid juhul, kui väike osuti on asetatud numbrite 2 ja 3 vahele, kolm kuni neli (kujutletavat) minutijaotist pärast numbrit 2, ning suur osuti 38 minuti peale. Kella väike seier saab asetseda numbril 3 vaid juhul, kui kellaaeg on 15.00 või veidi rohkem. Oluline on rõhutada, et mehhaanilisel kellal ei asu osutid kunagi viisil, nagu need olid parkimiskellal paigutatud kaebaja poolt. Järgmisele tunnile osutav seier ei saa tähistada eelnevat tundi. Eelnevast lähtudes on vastustaja hinnangul antud juhul tuvastatud, et parkimise algusaeg ei olnud selgelt ja üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud. Vastustaja on seisukohal, et digitaalse ja tavalise kella tööpõhimõtted on isikutele üldteada ning parkimise alustamise kellaaja seadmise reeglid tuleks õigusaktis sätestada üksnes juhul, kui esineks soov kehtestada kellaaja seadmisel ja selle lugemisel viidatud üldlevinud põhimõtetest erinevaid lähenemisviise. Käesoleval juhul Tartu Linnavalitsus seda teha ei ole soovinud. Vastustaja on seisukohal, et hoolimata kaebaja seisukohast, et vaidlusalusest osutite asendist ei ole võimalik lugeda välja ühtegi teist kellaaega peale 14.38, ei tähenda see seda, et antud fikseering oleks üheselt mõistetav ehk kooskõlas eelpool kirjeldatud mehhaanilise kella tööpõhimõttega. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. HKMS § 14 lg 2 p 2 kohaselt on halduskohtumenetluses pooleks haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. HMS § 8 lg 1 järgi on haldusorgan seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Viivistasu määramine on avaliku halduse ülesanne ning AS-l Ühisteenused tuleneb selle ülesande täitmiseks volitus Tartu linnaga sõlmitud halduslepingust. Õiged vastustajad viivistasu otsuste vaidlustamisel on määratlenud Tartu Ringkonnakohus haldusasjades nr 309-57 ja 3-09-
20. Seega on AS Ühisteenused käesolevas asjas haldusorganiks HMS § 8 lg 1 mõttes ning järelikult ka iseseisvaks vastustajaks halduskohtumenetluses. LS § 502 lg 1 p 1 sätestab, et parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu otsuse, kui parkimistasu on maksmata. LS § 501 lg 4 sätestab: "Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega." 3 Tartu Linnavolikogu 7.12.2006 määruse nr 47 § 5 lg 4 sätestab: "Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kirjaliku teate või parkimiskellaga märgitud parkimise algusaeg peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Kirjalik teade või parkimiskell peab olema paigaldatud sõiduki sisse esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt oleks võimalik tuvastada teate sisu või parkimiskella näit. Kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise algusaega nõuetekohaselt teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest." Ka LS § 502 lõike 1 punkt 3 annab parkimisjärelevalve ametiisikule õiguse teha viivistasu otsuse, kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud. Kaebuse esitaja väitel oli parkimise algusaeg korrektselt fikseeritud. Tema selgituste kohaselt alustas ta parkimist kell 14.38, selle aja fikseerimiseks asetas ta parkimiskellal kella väikese osuti numbrile 3 ja suurema osuti numbri 8 lähedale ehk 39 minutile. Kohus nõustub vastustajaga, et parkimise algusaeg ei olnud kaebuse esitaja poolt arusaadavalt tähistatud. Mehhaanilise kella tööpõhimõtte puhul tuleb lähtuda sellest, et kella mõlemad seierid koosmõjus peavad üheselt kajastama parkimise algusaega. Tartu Ringkonnakohus on mitmes lahendis kinnitanud vastustaja seisukohta, et parkimiskell peab kajastama mehhaanilise kella põhimõtet (haldusasjad nr 3-09-992, 3-09-1931). Parkimiskellast tehtud fotod kinnitavad kaebaja seletust, et kella väike osuti asus täpselt number kolmel või isegi natuke üle number 3 ning suur osuti numbrite 7 ja kaheksa vahel, üks või kaks minuti vahet enne number kaheksat. Tavalisel mehhaanilisel kellal oleks kaebaja poolt väidetud algusaeg pidanud olema tähistatud selliselt, et väike seier oleks pidanud asetsema numbri 2 ja kolme vahel, natuke lähemal numbrile 3 kui numbrile 2, mitte aga numbril kolm. Suur seier oleks aga paiknenud samas kohas, kuhu oli asetatud. Kella väike seier saaks asetseda numbril 3 ainult juhul, kui kell oleks 15.00 või natuke rohkem. Seega oli S.Krupko parkimise algusaja märkinud üheselt mittemõistetavalt. S.Krupko poolt näidatud parkimiskella näidu puhul on ilmne, et parkimiskell ei kajasta parkimise algusaega täpselt mehhaanilise kella seierite omavahelist suhet kajastades, kuna selline osutite omavaheline asend pole tavalise kella puhul võimalik. AS Ühisteenused poolt parkimistasu oli määratud põhjendatult, õiguspärane on ka Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 10.12.2009 korraldus nr 1002, millega jäeti S.Krupko vaie rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebaja poolt kantud kohtukulud (riigilõiv) tema enda kanda. Eda Muts Kohtunik 4 5