Obsah (6)

§ 22§ 110§ 1§ 30§ 29§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-3147 Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi OÜ Papirex avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menet

§ 22

lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Võlgniku juhatuse liige on vastanud ajutise halduri esimesele teabenõudele. Täiendavatele küsimustele on vastus esitamata ja nõutud dokumendid esitamata. Võlgniku juhatus on asunud seisukohale, et OÜ Papirex maksejõuetuse on tinginud tellimuste vähenemine, üldine majanduslangus. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutine haldur kogutud informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Samas võib-olla on võlgniku esindaja jätnud seaduses sätestatud tingimustel esitamata pankrotiavalduse (see vajab täiendavat analüüsi). Samuti on võlgniku juhatuse tegevus vastuoluline (pankrotiavalduse kohaselt kogu 2009 majandusaasta raske, tekkisid võlad ja samas maksti 600 000 krooni dividende äriühingust). Seega ei saa välistada, et maksejõuetuse põhjuseks (sh üheks) võib olla kuriteo tunnustega tegu (teod). Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et eeltoodud asjaolusid ei ole olemasoleva informatsiooni alusel alust pidada rasketeks juhtimisvigadeks Pankrotiseaduse § 28 lg. 2 tähenduses, kuna ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist. Maksejõuetuse põhjustas ennekõike üldine majandussituatsioon, tellimuste vähenemine ja põhitellijaga koostöö lõppemine, millele äriühingu juhtkond ei osanud ega suutnud adekvaatselt reageerida. Samas ei saa välistada, et täiendaval informatsiooni kogumisel ja analüüsil ilmneb, et võlgniku juhatuse tegevuses esinevad rasked juhtimisvead. 7 Olemasoleva informatsiooni põhjal asub ajutine haldur seisukohale, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on eelkõige tingitud 2009. majandusaastal toimunud turu langusest, tellimuste vähenemisest ja sellest tulenevalt võimatuse täita oma maksekohustusi. Samas ei välista ajutine haldur, et nimetatud olukorra tekkele aitas kaasa ka võlgniku tegevus/tegevusetus. Ajutine pankrotihaldur loeb teadaoleva informatsiooni põhjal maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 6.5. Muud tähelepanekud. Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud väga selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt

§ 110

-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Ajutises menetluses on tuvastatud järgmised tehingud, tagasivõitmise/tagasinõudmise/ kahju hüvitamise koosseis: • • • • milles võivad esineda Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduk Citroen Berlingo, riikliku registreerimismärgiga xxx, väljalaskeaasta

1. a. Kohtumääruse ja ajutise halduri taotlusel on sellele seatud käsutamise keeld 09.02.
2. a. Võlgniku raamatupidamise andmetel on nimetatud sõiduk võõrandatud 26.08.
3. a. hinnaga 59 000 krooni (sisaldab käibemaksu). Ajutine haldur kohustas võlgnikku esitama nimetatud sõiduki müügilepingut, kuid võlgniku juhatus seda kohustust ei täitnud. Ajutisel halduril puudub informatsioon kellele on nimetatud sõiduk võõrandatud, kui vaadates võlgniku AS-i Swedbank väljavõtet võib järeldada makse järgi (so 59 000 krooni), et selleks isikuks on AS Junona (RK 10247262), milline kandis võlgnikule 02.10.
4. a. 59 000 krooni. Ajutine haldur on võlgniku juhatuselt nõudnud kahel korral laenulepingute esitamist. Võlgniku juhatus ei ole seda kohustust täitnud. Võlgniku kassaraamatust ja AS-i Swedbank konto väljavõttest selgub, et võlgnikul on laenusuhted olnud/on (so saadud laenu ja/või makstud tagasi) järgnevate isikutega: Grisina Natalja, NIK Group OÜ, Blizzard OÜ, FN Group OÜ. Tähelepanuväärne on asjaolu, et võlgniku poolt esitatud kassaraamatu järgi on NIK Group OÜ andnud 05.10.
5. a laenu võlgnikule summas 330 000 krooni, kuid laenu tagasimakseid ei nähtu ja võlausaldajate hulgas NIK Group OÜ-t ei kajastu. Võlgniku kassaraamatust ja AS-i Swedbank konto väljavõttest selgub, et võlgnik on teinud pidevalt tehinguid AS-iga Junona (RK 10247262). Tehingute sisu ja seotus ettevõtlusega on teadmata. Äriregistri andmete kohaselt on võlgniku juhatuse liige ühtlasi ka AS-i Junona nõukogu liige, samuti on võlgniku ainuosanik I.K. AS-i Junona nõukogu liige. Seega tuleb asuda seisukohale, et AS-i Junona võib pidada võlgniku lähikondseks

mõttes. Samas ei kajasta võlgniku majandusaasta aruanded tehinguid lähikondsetega (seotud isikutega). Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt oli kogu 2009 majandusaasta raske, tekkisid võlad. Kõige suurem võlausaldaja on Maksu- ja Tolliamet, mille nõue on üle 800 000 krooni. Võlgnik ei ole hoolimata ajutise halduri nõudest esitanud pankrotiavalduses viidatud maksuvõla ajatamise otsust. Sellises olukorras aga maksis võlgnik pangaülekandega 16.06.2009 .a dividende 200 000 krooni I. K.`le ja kassast 8 • • • 03.08.

1. a dividende 400 000 krooni J.a M.`le. Eriti tähelepanuväärne on, et Jana Markova ei ole olnud, ega ka ole võlgniku osanik. Nimetatud tehingute kohta ei ole võlgnik selgitusi andnud. Võlgnik on esitanud Viru Maakohtusse pankrotiavalduse 20.01.
2. a. Samas on võlgnik näiteks ainuüksi ajavahemikul 12.01-14.01.
3. a. teostanud kassast väljamakseid summas 244 655 krooni. Märkimisväärsed summad tasuti Nakro AS-ile, Coats Eesti AS-ile, O. F.ile ja ka mitmesuguse tegevuskuluna. Ajutine haldur on nõudnud maksete alusdokumente ja selgitusi, kuid neid ei ole võlgnik esitanud. Võlgnik on oma pankrotiavalduses märkinud, et üürileandjalt AS-ilt Nakro ei saa parenduste eest hüvitist nõuda. Samas võlgniku poolt esitatud üürileping seda sõnaselgelt ei sätesta. Üürilepinguga seonduvalt ei ole võlgnik ajutisele haldurile täiendavalt dokumente esitanud. Tulenevalt sellest ei saa ka hinnata objektiivselt parenduste eest hüvitise saamist/mittesaamist. Samuti võib tekkida võimalus esitada nõudeid teistele võlausaldajatele, kelle kohustusi on täidetud enne pankrotimenetluse algatamist ehk keda on eelistatud teistele võlausaldajatele. Võlgniku majandustegevus on lõppenud jaanuaris 2010.a.

§ 1

lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiseaduse § 31 lg. 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu. ARUANDE TÄIENDUS, KOHTUISTUNG JA KOHTU 15.03.

1. a MÄÄRUS
2. Ajutine pankrotihaldur esitas 08.03.
3. a aruande täienduse. • Võlgnik esitas Citroen Berlingo (456MGM) müügilepingu koopia ja vastuses halduri nõudele teatas, et kaubiku omand AS-ile Junona on üle läinud, kaubik on reaalselt olemas ja seda on nähtud Narva linnas. Samas nähtub esitatud müügilepingu koopiast järgnev: - see on poolte vahel sõlmitud
4. august
5. a - esitatud koopial on originaalallkirjad ning ei nähtu, et dokumendil, millest koopia on tehtud, oleksid olnud poolte allkirjad. Eeltoodud tähelepanekud tekitavad põhjendatud kahtluse, et müügilepingut ei ole olemas ja seda on võltsitud. • Laenulepinguid võlgniku juhatuse liige ei esitanud. Vastuseks nõudele teatas võlgniku juhatuse liige, et laenulepingud olid suulised, laenulepingud olid lühiajalised tähtajaga 14 päeva, laenulepingud olid intressivabad. Ajutine haldur märkis oma aruandes, et võlgniku poolt esitatud kassaraamatu järgi on NIK Group OÜ andnud 05.10.
6. a laenu võlgnikule summas 330 000 krooni, kuid laenu tagasimakseid ei nähtu ja võlausaldajate hulgas NIK Group OÜ-t ei kajastu.Seoses sellega teatas võlgniku juhatus, et NIK Group OÜ-lt võeti laen küll, aga tagastati see AS-ile Junona NIK Group OÜ kirjaliku avalduse alusel. 09.10.2009.a. ülekandega summas 250 000 krooni ja 21.10.
7. a ülekandega summas 80 000 krooni. • 9 Seoses sellega on tähelepanuväärsed alljärgnevad momendid: -NIK Group OÜ-lt võeti laen sularahas kassasse 05.10.2009.a. ja juba järgneval päeval, so 06.10.2009.a. esitas NIK Group OÜ tagastusnõude ja esimene tagasimakse tehti juba 09.10.2009.a. Võlgniku poolt esitatud andmetest ei selgu absoluutselt laenu võtmise vajadus. - NIK Group OÜ on 06.10.
8. a esitanud taotluse, milles palub tagastatav laen üle kanda arvelduskontole nr 1120001933 Swedbank. Nimetatud taotluses ei ole näidatud kontoomaniku nime (so kellele laenusumma üle kanda) ja võlgniku poolt esitatud andmetest ei selgu, et NIK Group OÜ-lt võetud laenu tagasimaksed oleks tehtud nimetatud kontole. Eeltoodud tähelepanekud tekitavad põhjendatud kahtluse, et NIK Group OÜ 06.10.
9. a taotlus võib-olla võltsitud. • Võlgnik esitas J.M.`le tehtud dividendiväljamakse osas summas 400 000 krooni võlgniku juhatuse liikme käskkirja, kassa väljamineku orderi ja teatise kasutusvalduse lepingu sõlmimise kohta, kasutusvalduse lepingu. Seoses sellega on tähelepanuväärsed alljärgnevad momendid: - Dividendide väljamaksmise aluseks on võlgniku juhatuse 15.05.
10. a käskkiri nr 33/a, mille kohaselt makstakse dividende eelnevate aastate eest ja 2009 aasta esimese kvartali eest. Kasumi jagamise otsustamine kuulub osanike ainupädevusse (ÄS § 168 lg 1 p 5), mitte juhatuse pädevusse. Osaniku otsust kasumi jaotamiseks ajutisele haldurile esitatud ei ole. - Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku kogu 2009 aasta raske, kogu aasta oli kahjum. Samas on võlgniku juhatus otsustanud teha 2009 aasta esimese kvartali töötulemuste põhjal dividendide väljamakse. Selline juhatuse tegevus on vastuoluline ja selles võivad esineda kuriteo tunnustega tegu (teod). - Osa sai kasutusvaldusega koormata kuni 01.01.
11. a kui põhikirjaga ei olnud ette nähtud teisiti (kuni 01.07.
12. a kehtinud ÄS § 151 redaktsioon) ja osa koormamise tehing pidi olema notariaalselt tõestatud. Seega on esitatud kasutusvalduse leping tühine juba ainuüksi vorminõuete rikkumise tõttu. Ajutine haldur on seisukohal, et J. M.`le on dividendiväljamakse summas 400 000 tehtud ilma õigusliku aluseta. Kasutusvalduse seadmise leping võib-olla võltsitud. • • Võlgnik esitas koopia EMTA 28.09.
13. a. otsusest nr 13-1/
14. Nimetatud otsusest selgub, et võlgnik on 09.09.
15. a esitanud EMTA-le taotluse koos lisadega (ei ole kumbagi ajutisele haldurile esitatud) maksuvõla summas 582 150,00 krooni ajatamiseks. EMTA andmetel oli maksuvõlg koos intressiga 822 946 krooni. Nimetatud summa ka ajatati 12 kuuliseks perioodiks. Majandustegevuses kasutatud seadmete kohta selgitas võlgnik, et enamus seadmeid oli renditud Soome äriühingult L-Fashion Group OY, kuid osaliselt AS-ilt Junona, mille kohta on 12.10.
16. a sõlmitud kasutusvalduse leping. Seoses sellega on tähelepanuväärsed alljärgnevad momendid: - Lepingu objekti määratlus „õmblusseadmed“ on liiga laialivalguv. Ei ole võimalik tuvastada millised õmblusseadmed ja millal üle anti võlgnikule ja tagastati AS-ile Junona. 10 - Esitatud lepingu koopial on originaalallkirjad ning ei nähtu, et dokumendil, millest koopia on tehtud, oleksid olnud poolte allkirjad. - AS-i Junona poolt väidetavalt 12.10.
17. a lepingu allkirjastanud M. O. ei olnud nimetatud ajal AS-i Junona juhatuse liige. Eeltoodud tähelepanekud tekitavad põhjendatud kahtluse, et õmblusseadmete kasutusvalduse leping võib-olla võltsitud.
18. Võlgniku esindaja selgitas, et äriühing on maksejõuetu, tellimused vähenesid ning firma ei tulnud raskest majanduslikust olukorrast välja.
19. Kohtuistungil palus ajutine pankrotihaldur anda võlausaldajatele tähtaeg pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumiseks ning tasumise korral kuulutada välja võlgniku pankrot, deposiidi tasumata jätmisel lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. 10.

§ 30

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus käesoleva seadusse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks koht deposiiti kohtu määratud summa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtudeposiiti.

1. Kohus tegi 15.03.
2. a kohtumääruses võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumise 50 000 krooni hiljemalt 24.03.
3. a Kohtumääruse resolutsioon avaldati 15.03.
4. a Ametlikes Teadaannetes. Suurimale võlausaldajatele (Maksu- ja Tolliamet) saatis kohus kohtumääruse ja ajutise pankrotihalduri aruande elektrooniliselt. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada

§ 29lg 1 ja lg 2 alusel.

13. Kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt

§ 29

lg 1, kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning haldur ei näe võimalust ka äriühingu tervendamiseks.

1. Kohus on teavitanud võlausaldajaid käimasolevast pankrotimenetlusest ning teinud ettepaneku pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ükski võlausaldaja peale Maksu- ja Tolliameti kohtule vastanud ega oma nõusolekust pankrotimenetluse kulude katmiseks teatanud ei ole. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet on 24.03.
2. a kohtule teatanud, et ei pea OÜ Papirex pankrotimenetluse rahastamist otstarbekaks, kuna puuduvad selged vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused.
3. Vastavalt

§ 29

lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb 11 peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on ebatõenäoline.

1. Alates 01.01.
2. a kehtiva pankrotiseaduse redaktsiooni kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja ning kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa (

§ 30lg 1 ja § 29 lg 3).

17. Vastavalt

§ 23lg 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks pankrotimenetluses tööd 16 tundi (tunnitasu 1 000 krooni) ning on tegutsenud Advokaadibüroo Alvin Rödl & Partner OÜ kaudu. 18. Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu määramist ja kulutuste hüvitamist vastavalt

§ 23. 19.

Alates 01.01.2010. a kehtiva

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri aruandest tuleneb, et võlgnikul jätkub raha ajutise halduri tasu ja kulude maksmiseks. Eeltoodu alusel mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult OÜ-lt Papirex. Ajutine pankrotihaldur taotles ajutise halduri tasu määramist summas 16 000 krooni ning pankrotimenetluses tehtud kulutuste katteks 1 468,40 krooni väljamõistmist Advokaadibüroo Alvin Rödl & Partner OÜ-le. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tasu ja kulutuste suuruse osas on põhjendatud. Kohtunik 12