MENETLUSKULUDE JAOTUS
) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Imre Pipar ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Imre Pipar võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 As-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS EMT võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. MENETLUS AS EMT esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse Imre Pipar’ vastu liitumis- ja järelmaksuga müügilepingust tuleneva põhivõla ja viivise nõudes. Hageja palus enda menetluskulud, so 1000 krooni riigilõivu ja 2500 krooni õigusabikulu, kostjalt välja mõista. Kohus toimetas hagimaterjalid ja menetluskulude nimekirja kostjale kätte ning andis talle tähtaja hagile vastamiseks. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei vastanud tema enda poolt nimetatud tähtajaks ega ole seda teinud käesoleva ajani. Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 alusel. Tsiviilasi 2-10-1765
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega ulatuses, milline on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. ASJAOLUD Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 28.03.2005.a Liitumislepingu ja Järelmaksuga müügilepingu (edaspidi Lepingud), millede lahutamatuks osaks oli EMT teenuste kasutamise üldtingimused (edaspidi Üldtingimused). Liitumislepingu alusel kohustus hageja osutama kostjale mobiilside teenust ja kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele. Kostja seda kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Järelmaksuga müügilepingu sõlmis kostja mobiiltelefoni ostuks järelmaksuga, kuid jättis järelmaksed tasumata. Seisuga 30.04.2005.a võlgnes kostja hagejale Lepingute alusel 4950.65 krooni. Üldtingimuste p 5.13 kohaselt võib hageja nõuda kostjalt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest 0,15% viivist päevas. Hageja nõuab kostjalt 4950.65 krooni põhivõlga ning viivist vähendatud ulatuses, st summas 4949.65 krooni.
lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ÕIGUSLIKUD ALUSED Võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodu alusel on hageja nõue Lepingust tuleneva põhivõla ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb hageja menetluskulu 1000 kroonist hagihinnalt tasutud riigilõivust ja 2500 kroonist õigusabikulust. Riigilõivu tasumise kohustus hageja poolt kantud ulatuses tuleneb seadusest, mst on vajalik ja põhjendatud. Tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu (õigusabikulu) saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 2000 krooni (peaaegu 50% hagihinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud peab kostja hüvitama täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.