Obsah (7)

§ 142§ 407§ 444§ 367§ 162§ 174§ 144

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 12.märts 2010.a Paide Tsiviilasja number 2-10-3146 Tsiviilasi Swedbank Liising

) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Marko Lember ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Marko Lember võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 As-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Swedbank Liising AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. MENETLUS Swedbank Liising AS esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Marko Lember’i vastu 14 127.72 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte 09.02.2010.a, määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Tsiviilasi nr 2-10-3146 Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. ASJAOLUD Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid OÜ Provel ja kostja 13.11.2006.a Ego järelmaksu müügilepingu nr xxxxxxxxxxxxxxxxx (edaspidi Leping), mille kohaselt Provel OÜ müüs kostjale lauaarvuti ML530, LCD monitori 19“ 920N Samsung, kostja aga kohustus tasuma hagejale kui faktoorile iga kuu 15.kuupäeval kauba müügihinna ja intressi tasumiseks kuumakseid suurusega 459.88 krooni. Lepingus kokkulepitud intressi määr oli 13,9% ning viimane maksetähtpäev 15.12.2010.a. Lepingu lisaks olevate üldtingimuste p 6.3.

1. kohaselt oli hagejal õigus OÜ Provel nimel sõlmitud Leping üles öelda, kui kostja on jätnud kas täielikult või osaliselt tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat väljaostumakset. Punkt 8.
2. kohaselt kui kostja oma rahalisi kohustusi ei täida ning hageja seetõttu saadab talle kirjaliku teate rikkumise kohta, on hagejal õigus saada kostjalt teate saatmisega seotud kulude hüvitamist kuni 50 krooni. Punkt 6.
3. leppisid pooled kokku, et lepingu ülesütlemisel hageja poolt muutuvad kõik lepingust tulenevad osamaksed koheselt sissenõutavaks. Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Kostja võlgneb hagejale Lepingust tulenevalt kokku 14 127.72 krooni, millest põhivõlg on 13 474.68 krooni, intressivõlg 603.04 krooni ja menetlustasu 50 krooni. Hagiavalduses palub hageja eelnimetatud võlg kostjalt enda kasuks välja mõista. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. ÕIGUSLIKUD ALUSED Võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras.

§ 367

lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel on hageja nõue Lepingust tuleneva võlgnevuse ja lisanduva viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse ja sellele lisatud maksedokumentide kohaselt koosneb hageja menetluskulu 3000 kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja 250 kroonist maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivust.

§ 144

p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud menetluskuluks juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hagiavalduse kohaselt sai hageja kohtumääruse hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise kohta kätte 22.12.2009.a. Hagiavalduse esitas hageja kohtusse 20.01.2010.a, st enne ühe kuu möödumist. Seega tuleb ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud 250 krooni lugeda menetluskuluks. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulu kokku 3250 krooni riigilõivu, mille kostja peab hagejale täielikult hüvitama. Sirje Lahesoo Kohtunik