Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 Ass Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Swedbank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. MENETLUS AS Swedbank esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Ermo Bogdanov’i vastu 29 106.08 krooni lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, andis talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikenda- Tsiviilasi nr 2-09-59536 mist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 alusel.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega ulatuses, mis on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. ASJAOLUD Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 24.10.2007.a laenulepingu nr xxxxxxxxxxxxxx (edaspidi Leping) summas 22 466.24 EEK, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 12.07.2008.a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 12.kuupäeval summas 2690.54 krooni. Alates 12.11.2007.a kuni 12.07.2008.a kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 9 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. 10.07.2008.a saatis hageja kostjale kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevusesuuruse kohta, andis talle tähtaja võla tasumiseks 25.07.2008.a ja hoiatas võla tasumata jätmise korral alustada kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. Hageja antud tähtajaks kostja võlgnevust ei tagastanud. 11.11.2009.a seisuga võlgneb kostja hagejal 29 106.08 krooni, millest 22 466.24 krooni on võla põhisosa, 2953.49 krooni intress ajavahemiku 12.11.2007-13.07.2008.a eest ning 3686.35 krooni põhiosa viivis ajavahemiku 12.11.2007-11.11.2009.a eest.
lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. ÕIGUSLIKUD ALUSED Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras.
lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodut arvestades on hageja nõue põhivõla, intressi ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses märgitud menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb hageja menetluskulu 250 kroonist maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust ja 5000 kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Maksekäsu kiirmenetlus hageja nõudes kostja vastu jäeti rahuldamata 21.10.2009.a kohtumäärusega. Hageja esitas samas nõudes sama kostja vastu hagiavalduse kohtusse 13.11.2009.a, st ühe kuu jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest. Seega tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv arvata käesoleva tsiviilasja menetluskuluks. Hagiavalduse esitamisel tasutud 5000 krooni riigilõivu on hagihinda arvestades kooskõlas seadusega, vajalik ja põhjendatud. Hageja menetluskulu peab kostja hüvitama täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.