lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Hageja ning kostja saavutasid kohtuistungil 26.04.2010. a kompromissi. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist. Pooled on kokku leppinud, et kostja maksab elatist 1000 krooni kuus,lisaks tasub elatise võlgnevuse vastavalt poolte kokkuleppele ja kostja võimalustele. A.K. on 18-aastane, kuid jätkab õpinguid kutsekoolis.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku huvi ning komproimissi on võimalik täita, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas
lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled loobusid kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.
lg 1 määrab kohus menetluse lõpetamisel kompromissiga või hagist loobumisel menetluse lõpetamise määrsues lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvirtatavate menetluskulude rahalise suuruse. Pooled menetluskulusid ei ole kandnud. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.