Obsah (6)

§ 1045§ 1046§ 127§ 1047§ 137§ 1055

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2010, Tallinn Ts

) § 1047 lg 1 tähenduses, st kolmandatele isikutele või üldsusele suunatud teabe esitamist ja seetõttu ei ole vaidlusaluste andmete õigsuse või ebaõigsuse tuvastamine enam oluline. Andmed tehti teatavaks sisesuhtes ja mitte suhetes teiste isikutega, kuna kostja esitas andmed hagiavalduse kohaselt korteriühistu üldkoosolekul. Kostja esitas andmed ühistu liikmena teistele ühistu liikmetele. Korteriühistu liikmed ei ole kolmandad isikud korteriühistu juhatuse tegevust puudutava teabe suhtes. Korteriühistu ja selle organid (juhatus, revisjonikomisjon, üldkoosolek) moodustavad ühtse terviku, kus teabe organisiseselt või vahel jagamine ei ole käsitletav teabe avaldamisena. Teabe avaldamine on korteriühistuga mitteseotud isikutele – kolmandatele isikutele – teabe edastamine. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. 16. Kuna andmete avaldamist ei ole toimunud, ei ole kostja tegu õigusvastane (

§ 1045

lg 1 p 4) ega ole alust rahuldada hageja nõuet kohustada kostjat hoiduma edaspidi ebaõigete väidete esitamisest nagu oleks hageja korteriühistu tagant varastanud. Kui ebaõige faktiväide teotab isiku au, on võimalik rakendada muid õiguskaitsevahendeid, sh mittevaralise kahju hüvitamist. Kui teatakse, et andmed ei vasta tegelikkusele, aga eesmärgipäraselt jätkatakse nende esitamist, siis on õigustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Tõenditest tuleneb, et 08.02.2006 koosoleku ajaks ei olnud kostjale teada, et tema poolt esitatud faktiväited ei vasta tegelikkusele. Nimetatu tuleneb asjaolust, et vastav revisjonikomisjoni akt koostati 01.03.2006, audiitori arvamus juhatuse tegevuse õiguspärasuse kohta aga alles 28.01.2008. Seega ei ole alust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, isegi kui andmed olid ebaõiged, sest tõendatud ei ole asjaolu, et kostja oleks teadnud andmete ebaõigsusest. Kostja tegevuses andmete esitamisel puudub seetõttu õigusvastasus (

§ 1045lg 1 p 4).

17. Tunnistaja P. T. ütluste kohaselt süüdistas kostja hagejat 15.10.2007 koosolekul, et hageja on ühistu paljaks varastanud, tunnistaja A. K. ütluste kohaselt süüdistas kostja hagejat ühistu raha äraraiskamises. Tunnistajate V. M. ja L. F. ütlused selle kohta, et nemad ei kuulnud, et kostja oleks hagejat vargaks nimetanud, ei lükka tunnistajate P. T. ja A. K. ütlusi ümber, kuna tunnistajad ei pruukinud kõike tähele panna. „Paljaks varastamine” on ebakohane väärtushinnang. Samas peab kohus arvestama rikkumise liiki, põhjust, ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kostjal oli kahtlus, et hageja on rikkunud korteriühistu juhtimisel seadusi või põhikirja, kostja esitas vastavad seisukohad korteriühistu liikmetele. Kostja ei tegutsenud sellega mitte üksnes enda huvides, vaid ühistu kõigi liikmete huvide kaitseks. Poolte vahel on esinenud varasemalt vaidlusi ja konfliktsituatsioone, kumbki pool süüdistab üksteist ja hagejalt on mõistetud kostja solvamise eest välja varasemas kohtumenetluses mittevaraline kahju kostja heaks. Tunnistaja V. M. ütluste kohaselt oli hageja autoritaarse juhtimisega ja ei esitanud dokumente kontrollimiseks. Nimetatust 5 saab järeldada, et kostja süüdistus hageja aadressil oli ajendatud ka sellest, et hageja ei muutnud ühistu juhatuse tööd piisavalt läbipaistvaks. Kui ka kostja poolt esitatud andmed osutusid kontrollimisel valeks, ei ole hageja kohta öeldud väljend nimetatud asjaolusid arvestades õigusvastane (

§ 1046lg 1).

18. Hageja vande all antud seletuste kohaselt oli ta terve ja lõbus inimene kuni 2003-2004 aastani, 2006 ei saanud ta palka oma töö eest. Stressist tekkis kõrgvererõhutõbi ja suhkruhaigus. Perearsti tõenditest nähtub, et hageja põeb kõrgvererõhutõbe ja II tüübi diabeeti ning viimase kahe aasta jooksul on tervis hagejal halvenenud, vererõhuväärtused kõiguvad, samuti veresuhkruväärtused, on lisandunud unehäired. Arst on arvanud, et tegemist on pidevast stressist tingitud muutustega. Teises tõendis on arst täiendanud, et tegemist on pidevast stressist tingitud muutustega, sest patsiendil on olnud probleemid oma tööga, on olnud korteriühistu esimees 2001-2007 ja talle on esitatud alusetuid süüdistusi korteriühistu initsiatiivgrupi poolt, keda juhib eelmine korteriühistu esimees. Nimetatud tõendist ei ole võimalik järeldada, et hagejal tekkinud haiguse ägenemine on seotud kostja poolt hagejale antud ebakohase väärtushinnanguga 15.10.2007 üldkoosolekul. Hageja poolt esile toodud tervisehäired ei ole põhjuslikus seoses kostja õigusvastase teoga ehk hageja vargaks nimetamisega (

§ 127lg 4).

Seega on hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ning uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.
2. Apellant nõustub kohtu seisukohaga, et "paljaks varastamine" on ebakohane väärtushinnang. Ülejäänud osas vaidlustab apellant otsuse ja leiab, et kohtuotsuse tegemisel on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Apellant ei saa nõustuda maakohtu seisukohtadega selles, et andmete avaldamist kolmandatele isikutele ja apellandi au teotamist ei ole toimunud.
3. 08.02.2006 toimunud üldkoosolekul, kus osales 18 korteriomanikku, kandis vastustaja ette informatsiooni selle kohta, nagu oleks apellandi poolt pandud toime mitmeid EV seadusandluse ja KÜ XXXXX XXX põhikirja rikkumisi, mille tagajärjel olevat tekitatud korteriühistule kahju kokku 669 998 krooni. Seejuures loetles vastustaja apellandi poolt väidetavalt toimepandud erinevad rikkumised ja nende rikkumiste tulemusena tekitatud kahju. 08.02.2006 koosoleku protokollist nähtuvad vastustaja nimetatud väited on vaadeldavad faktiväidetena. Ebaõigete faktiväidete avaldamise õigusvastasust reguleerib

§ 1047

. Nimetatud paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Vaieldamatult on vastustaja poolt koosolekul esiletoodud andmed selle kohta, nagu rikuks apellant seadusi ja korteriühistu põhikirja ning nagu oleks seeläbi apellant tekitanud korteriühistule kahju, apellandi au teotavad. 22. Maakohus leidis, nagu ei oleks vastustaja avaldanud apellandi au teotavaid andmeid kolmandatele isikutele või üldsusele. Maakohus ei ole viidanud mitte ühelegi õigusnormile, millest tuleneks, et ebaõigete andmete avaldamisena ei saavat vaadelda andmete avaldamist korteriühistu ühe liikme poolt sama korteriühistu teise liikme kohta korteriühistu üldkoosolekul.

§-st 1047 nimetatud piirangut ei tulene. Mõistet "andmete avaldamine" ei ole defineeritud, mistõttu apellandi arvates tuleks lähtuda sõna "avaldamine" tavakeelelisest tähendusest: avaldamine tähendab asjaolude teatavakstegemist. Seetõttu on andmete avaldamisega tegemist alati juhul, kui ühe isiku 6 poolt teise isiku kohta avaldatut kuuleb või saab sellest muul viisil teadlikuks vähemalt üks kolmas isik. Põhjendamatu on maakohtu käsitlus andmete teatavaks tegemisest korteriühistu üldkoosolekul kui sisesuhtes. Nõustumine kohtu seisukohaga, et niinimetatud sisesuhtes ei olevat ebaõigete andmete avaldamine võimalik, tähendaks seda, et korteriühistu liikmelt võetakse võimalus kaitsta ennast teiste korteriühistu liikmete poolt avaldatavate ebaõigete andmete eest. 23. Apellant palus kohtult ka vastustaja kohustamist hoiduda tulevikus ebaõigete väidete esitamisest apellandi kohta ning vastustajalt apellandi kasuks 20 000 krooni suuruse mittevaralise kahju väljamõistmist. Jääb mõistetamatuks, miks ei peaks korteriühistu liikmel olema õiguslikult võimalik nõuda kohtu kaudu sama korteriühistu teise liikme kohustamist ebaõigete andmete avaldamisest hoidumiseks tulevikus. Vastustaja poolt ebaõigete andmete avaldamine apellandi kohta 08.02.2006 koosolekul on protokollitud koosoleku protokollis. On tõenäoline, et nimetatud protokolli vahendusel on saanud ja saavad tutvuda vastustaja poolt avaldatud ebaõigete andmetega ka kolmandad, korteriühistu liikmeteks mitteolevad isikud, näiteks audiitor. Seega on ebaõigete andmete avaldamisega

§ 1047

tähenduses tegemist alati siis, kui ühe isiku poolt teise isiku kohta avaldatut kuuleb või näeb vähemalt üks kolmas isik. Tulenevalt

§ 1047

lg-st 2 tuleb vastustaja poolt apellandi kohta 08.02.2006 koosolekul ebaõigete andmete avaldamine lugeda õigusvastaseks. 24. Maakohus on tõendamiskoormust poolte vahel ebaõigesti jaotanud. Nähtuvalt

§ 1047

lg-st 2 on teise isiku au teotava asjaolu avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tõele. Seega, tulenevalt nimetatud sättest, lasus just vastustajal kohustus tõendada, et tema poolt 08.02.2006 toimunud koosolekul avaldatud andmed apellandi kohta vastasid tõele. Vastustaja ei ole eelmises lauses nimetatud asjaolu kunagi tõendanud. Küll on apellant tõendanud, et vastustaja poolt 08.02.2006 koosolekul avaldatud andmed olid ebaõiged. Seega on maakohus ebaõigesti leidnud, nagu tuleks jätta apellandi mittevaralise kahju hüvitamise nõue vastustaja vastu rahuldamata seetõttu, et ei olevat tõendatud, et vastustaja teadis tema poolt avaldatud andmete ebaõigsusest. Tulenevalt

§ 1047

lg-st 2 lasus vastustajal käesoleva kohtuasja raames kohustus tõendada, et tema poolt avaldatud andmed vastavad tõele. Kohtu poolt viidatud revisjonikomisjoni akt 01.03.2006 ja vannutatud audiitori arvamus 28.01.2008 ei saa vabastada vastustajat mittevaralise kahju hüvitamise kohustusest, kuna viimatinimetatud tõendid on esitanud apellant, tõendamaks, et vastustaja poolt avaldatud faktid ei vastanud tõele. 25. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 1046

lg 1, jättes tuvastamata vastustaja poolt 15.10.2007 apellandi suhtes ebakohase väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse. Maakohus on tuvastanud, et 15.10.2007 toimunud üldkoosolekul on vastustaja süüdistanud apellanti korteriühistu paljaks varastamises ning paljaks varastamine on ebakohane väärtushinnang. Apellandile jääb selgusetuks kohtu seisukoht, et seonduvalt oma kahtlustega apellandi poolt väidetava seaduste ja korteriühistu põhikirja rikkumisega süüdistas vastustaja apellanti 15.10.2007 koosolekul ühistu paljaks varastamises. On mõistetamatu, kuidas saab korteriühistu paljaks varastamises süüdistamine olla vaadeldav kahtluste esitamisena vastustaja poolt. Siinjuures omab olulist tähtsust, et 20.03.2006 toimunud üldkoosolekul otsustati tunnistada 08.02.2006 koosolekul vastustaja poolt avaldatud kahju suurus, mille apellant olevat korteriühistule tekitanud, väljamõeldiseks ja alusetuks. Samuti on oluline, et 01.03.2006 oli valminud revisjonikomisjoni akt, millest nähtuvalt olid vastustaja süüdistused apellandi vastu alusetud. Seega pidi vastustaja seisuga 15.10.2007 olema teadlik sellest, et tema kahtlused apellandipoolsetest seaduse ja korteriühistu põhikirja 7 rikkumistest ning seeläbi korteriühistule kahju põhjustamisest on alusetud. Sellele vaatamata süüdistas vastustaja apellanti ühistu paljaks varastamises.

1. Apellant on 04.06.2008 hagiavalduses põhjendanud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet asjaoluga, et vastustaja poolt esitatud alusetute süüdistuste tõttu korteriühistule kahju tekitamises ning korteriühistu tagant varastamises on hageja tervislik seisund olulisel määral halvenenud. Apellandi poolt vande all antud seletusest ning tunnistajate ütlustest nähtub, et nii vastustaja kui ka initsiatiivgrupp, mille aktiivseks liikmeks vastustaja on, on apellanti aastaid järjepidevalt süüdistanud korteriühistule kahju tekitamises ning korteriühistu tagant varastamises. Samas ei ole vastustaja ei kohtuväliselt ega käesoleva tsiviilasja menetluse vältel tõendanud, et apellandi kohta esitatud süüdistused oleksid õiged. Küll nähtub aga korteriühistu revisjonikomisjoni poolt 01.03.2006 koostatud aktist ning vannutatud audiitori V. V. arvamusest, et vastustaja poolt apellandi suhtes esitatud süüdistustel ei ole alust.
2. Nähtuvalt perearsti tõendist on apellandi tervis alates 2006.aastast halvenenud. Perearsti hinnangul on apellandi tervise halvenemine seotud pidevast stressist tingitud muutustega. Apellant on olnud ajavahemikus 2001-2007 korteriühistu esimees ja talle on esitatud alusetuid süüdistusi. Apellant on kohtus avaldanud, et kui ta vastustajat näeb, siis hakkab ta värisema. Seega on apellandi arvates tõendatud põhjusliku seose olemasolu vastustaja ning initsiatiivgrupi poolt järjepidevalt apellandi kohta ebaõigete andmete esitamise ja apellandi tervise halvenemise vahel. Kuna vastustaja on üks initsiatiivgrupi liikmetest, siis

§ 137

lg-st 1 tulenevalt vastustab vastustaja initsiatiivgrupi liikmena solidaarvõlgnikuna apellandi ees initsiatiivgrupi poolt apellandile tekitatud kahju ees.

1. Maakohus on ebaõigesti asunud tuvastama põhjusliku seose olemasolu üksnes 15.10.2007 koosolekul toimunu ning apellandi tervise halvenemise vahel. Apellant on seisukohal, et tulenevalt vastustaja ja initsiatiivgrupi, mille aktiivseks liikmeks vastustaja on, poolt järjepidevalt apellandi kohta ebaõigete ja alusetute andmete ning ebakohaste väärtushinnangute avaldamisest on apellandi tervis halvenenud. Kohus on jätnud põhjendamata, miks ta ei ole arvestanud apellandi poolt vande all antud seletust ning tunnistajate P. T. ja A. K. ütlusi selle kohta, et vastustaja on järjepidevalt avaldanud apellandi au teotavaid ebaõigeid andmed ning ebakohaseid väärtushinnanguid apellandi kohta. Samuti on kohus jätnud põhjendamata, miks ta ei ole otsuse tegemisel arvestanud apellandi perearsti tõenditega ja apellandi poolt vande alla antud seletusega selle kohta, et apellandi tervis on halvenenud vastustaja ja initsiatiivgrupi õigusvastase tegevuse tagajärjel.
2. Samuti on kohtuotsus vastuoluline. Maakohus leidis, et vastustaja poolt 15.10.2007 koosolekul apellandi süüdistamine korteriühistu paljaks varastamises ei ole õigusvastane. Samas aga kohus leidis, et vastustaja poolt 15.10.2007 koosolekul apellandi süüdistamine korteriühistu paljaks varastamises on õigusvastane, kuid puudub põhjuslik seos sellise õigusvastase teo ja apellandile kahju tekkimise vahel.
3. Maakohus jättis otsuse tegemisel arvesse võtmata mitmed apellandi poolt esimese astme kohtumenetluse käigus esitatud tõendid. Apellant leiab, et kohus on põhjendamatult jätnud tema vande all antud seletuse kahju tekitamise kohta tähelepanuta.
4. Apellant soovis esitada täiendava dokumentaalse tõendina Põhja Ringkonnaprokuratuuri 02.02.2009 kirja nr PRP-13/09/61, millest nähtub, et ka ajaliselt pärast seda, kui apellant ei ole enam korteriühistu juhatuse liige, on vastustaja jätkanud apellandi kiusamist ja ebaõigete andmete esitamist. Maakohus keeldus põhjendamatult Põhja Ringkonnaprokuratuuri nimetatud kirja tsiviilasja materjalide juurde võtmast. Apellant on seetõttu esitanud vastuväite maakohtu tegevuse peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 tähenduses. 8 Vastustaja seisukoht
5. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
6. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et maakohus on kontrollitava otsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlus- ja materiaalõigusnorme, mis omakorda võisid põhjustada asjas ebaõige otsuse tegemise. TsMS § 631 lg 2 kohaselt on õigusnormi rikutud, kui materiaalõiguse või menetlusõiguse normi on ebaõigesti kohaldatud või kui õigusnorm on jäetud osaliselt või täielikult kohaldamata, kuigi seda oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama. Kolleegium on samuti seisukohal, et rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada ja seega tuleb maakohtu otsus kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 3 tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7. Hageja nõuete aluseks on kostja tegevus kahel KÜ Xxxxx xxx xxx üldkoosolekul. Hageja on seisukohal, et kostja on teotanud tema au, kui 1) väitis 08.02.2006 üldkoosolekul, et hageja on rikkunud KÜ põhikirja, EV seadusandlust ja tekitanud KÜle suure varalise kahju suuruses 669 998 krooni; 2) nimetas 15.10.2007 üldkoosolekul hagejat vargaks. Nimetatud koosoleku protokollist (t lk 6-8) nähtub, et kostja tõi koosolekul välja konkreetsed arvandmed ja kahju sisu: juurdekirjutused rõdude remondile 92 130 krooni, maksude ebaõige tasumise kahjum 59 930 krooni, üldkoosoleku poolt sanktsioneerimata ja õigustamatud kohtukulud 18 011 krooni jne. Menetluse käigus täpsustas hageja, et kostja avaldas 15.10.2007 koosolekul, et hageja „on korteriühistu paljaks varastanud“ (t lk 48a).
8. Kolleegium nõustub maakohtuga, et 08.02.2006 koosolekul esitatu näol oli tegemist faktiväidetega, 15.10.2007 aga väärtushinnanguga. Tulenevalt kehtivast seadusandlusest on isiku au teotamine võimalik nii ebakohase väärtushinnanguga (

§ 1046

lg 1) kui tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (

§ 1047

lg 2) ja mõlemal juhul on võimalikeks õiguskaitsevahenditeks kahju tekitava tegevuse keelamise (

§ 1055

) ja/või tekitatud kahju, seal hulgas mittevaralise, hüvitamise nõue (

§ 127, § 128, § 134).

36. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et maakohtu järeldus, nagu ei oleks 08.02.2006 KÜ üldkoosolekul kostja poolt väljaöeldu näol tegemist andmete avaldamisega

§ 1047lg 1 mõttes, ei ole kooskõlas viidatud seaduse mõttega.

Nimetatud sätte mõtte kohaselt mõeldakse andmete avaldamise all mistahes tegu või tegevusetust, mille tulemusena saavad andmed avalikkusele (see on lisaks isikule, kes andmed avaldab, ja isikule, kelle kohta need avaldatakse, veel kolmanda(te)le isiku(te)le) kättesaadavaks. Vastavalt 08.02.2006 üldkoosoleku protokollile viibis seal kohal 18 KÜ liiget. Seega, sõltumata sellest, kas konkreetsel koosolekul viibisid ainult KÜ liikmed või mitte, on tegemist andmete avaldamisega. Ka korteriühistusse kuuluvatele isikutele peab olema tagatud võimalus kaitsta end üldkoosolekutel avaldatavate au teotavate ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute korral. Sõltuvalt konkreetsest olukorrast ja konkreetsetest isikutest võib tekkida küsimus kõrgendatud talumiskohustuses, kuid ka KÜ liikmed peavad omavahelises suhtlemises käituma ühiskonnale üldiselt omaste reeglite järgi ega tohi üksteist solvata ega alusetult millegi negatiivse toime panemises süüdistada.

1. Eeltoodust tulenevalt ei saa seega nõustuda ka maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole käesolevas vaidluses oluline tuvastada 08.02.2006 koosolekul kostja poolt avaldatud faktiväidete õigsust või ebaõigsust. Tulenevalt sellisest seisukohast ei uurinud ega 9 hinnanud maakohus poolte tõendeid seonduvalt kostja väidetega hageja poolt kahju tekitamise kohta: 20.03.2006 üldkoosoleku protokoll koos otsusega sõltumatu revisjoni tegemiseks, kohtuotsused tsiviilasjas nr 2-06-7748, erinevad lepingud, tööde vastuvõtu akt 02.08.2004, MTA tõend 30.11.2005, hageja vande all antud seletus. Seega on kontrollitav otsus olulises osas põhjendamata ja vastuolus TsMS § 442 lg-ga
2. Seda vastuolu ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, sest uue sisulise otsuse tegemine eeldaks olulise faktikogumi esmakordset tuvastamist ja siis kaotaksid pooled kassatsioonimenetluse eripära arvestades võimaluse kaevata kohtuotsuse peale tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise osas.
3. Juhul, kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et kostja avaldas 08.02.2006 ebaõigeid faktilisi andmeid, tuleb tuvastada, kas tegemist oli õigusvastase avaldamisega. Sel eesmärgil tuleb kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 3 selgitada eelmenetluses kostjale

§ 1047

lg-dest 1 ja 2 tulenevat tõendamiskoormust --- tal õigus (alternatiivselt) väita ja tõendada, et isegi kui esitatud andmed kahju tekitamise kohta osutusid ebaõigeteks, ei teadnud ega pidanudki ta sellest avaldamise ajal teadma.

§ 1047

lg 1 mõtte kohaselt eeldatakse, et ebaõigeid andmeid avaldanud isik teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest, see tähendab, et andmete avaldaja peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta täitis sama sätte lg-s 3 reguleeritud hoolsuskohustust andmete õigsuse kontrollimisel. Senises menetluses kostja vastavaid alternatiivseid vastuväiteid esitanud ei ole. Ei saa nõustuda maakohtuga, kes poolte vastavate väideteta asus seisukohale, et tõendatud ei ole asjaolu, et kostja oleks teadnud andmete ebaõigsusest. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsuses üksnes asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Sama sätte lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud ega hinnata esiletoodud asjaolu erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht.

1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et „paljaks varastamine“ on üldjuhul ebakohane väärtushinnang, sest on meie kultuurikeskkonnas halvustava ja negatiivse tähendusega. Kostja ei ole omaksvõtnud sõna „varas“ kasutamist, kuid on möönnud, et väljendi „vargapoisi strateegia“ kasutamiseks on aluse andnud hageja enda tegevus KÜ juhtimisel (apellatsioonkaebusele vastuse lk 4), seega siis ka väidetav suures ulatuses varalise kahju tekitamine. Seega omab väärtushinnangu põhjendatuse kontrollimisel tähtsust ka asjaolu, kas eelnevalt käsitletud faktiväited olid tõesed või mitte. Peale vastavate asjaolude tuvastamist on maakohtul võimalik kõiki asjaolusid arvestades võtta seisukoht kostja poolt 15.10.2007 koosolekul hageja kohta antud hinnangu õigusvastasuses.
2. Samuti tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel võtta seisukoht hageja kõigi nõuete, seal hulgas ka kahju tekitava tegevuse keelamise nõude, kohta. Kontrollitavas otsuses puuduvad põhjendused selle rahuldamata jätmise kohta, kuna kohus on lähtunud seisukohast, et 08.02.2006 ei toimunud andmete avaldamist

§ 1047lg 1 tähenduses. Eelnevalt kolleegium selgitas selle seisukoha vastuolu viidatud seaduse sättega. 41. Tulenevalt Ts

MS § 173 lg-st 3 jaotatakse menetluskulud asja uuel läbivaatamisel maakohtu poolt. Ande Tänav Tiit Kollom Imbi Sidok