lõike 2 kohaselt algatatakse aukohtumenetlus, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt otsustab Aukohus aukohtumenetluse algatamise ühe kuu jooksul, alates päevast, mil ta saab teada distsiplinaarsüüteo tunnustest.
lõige 1 annab küll igale isikule õiguse pöörduda avaldusega Aukohtu poole, kuid lõike 3 kohaselt on aukohtumenetluse algatamine Aukohtu pädevuses. Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus aukohtumenetluse käigus teha, on Aukohtu kaalutlusõigus. Ühestki õigusaktist ei tulene isikute õigust nõuda Aukohtult menetluse algatamist või ühe- või teistsuguse otsuse langetamist. Advokatuuri juhatuse poolt aukohtule aukohtumenetluse algatamiseks ettepaneku tegemata jätmine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Ka advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmisest või võtmata jätmisest kaebaja õiguste või vabaduste realiseerimine ei sõltu. Kaebaja kaebusest nähtuvalt ei ole kaebuse eesmärgiks mitte kaebaja subjektiivsete õiguste ja vabaduste kaitse, vaid kaebaja soovib, et teda kriminaalmenetluses kaitsnud advokaat saaks karistatud distsiplinaarmenetluse korras. Selliselt väljendatud huvi osutab, et kaebus on esitatud avalikes huvides, mida kaebaja teha ei saa. Avalikes huvides saab halduskohtusse pöörduda üksnes asutus või ametnik, kellele see õigus on antud seadusega.
kohaselt võib huvitatud isik esitada Aukohtu otsuse vaidlustamiseks kaebuse halduskohtule. Huvitatud isik oleks see, kelle huve Aukohtu otsus võiks puudutada. Kuid ühestki asjas kohaldatavast materiaal- või menetlusõiguse normist ei tulene, et kohaldatav norm peaks kaitsma selle isiku huve, siis on tegemist õiguslikult kaitsmata huviga, s.t. tegemist ei ole subjektiivse õigusega, mille aluseks isik näiteks kaasataks menetlusse haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 1 punkti 3 järgi. Kohus on seisukohal, et
kontekstis saab huvitatud isikuks olla vaid isik, kelle suhtes Aukohtu otsus tehti, kuna Aukohtu otsus puudutab vaid tema subjektiivseid õigusi. Kui kaebaja leiab, et vandeadvokaat K V tekitas oma toimingutega talle materiaalset kahju, on tal õigus pöörduda kahjunõudega maakohtusse ning advokaadi distsiplinaarkorras karistamine aukohtu poolt ei ole eelduseks kahjunõude esitamisel. Olenemata aukohtu otsusest peab kaebaja kohtus tõendama oma nõuet ja kahju hüvitamise elementide olemasolu, muuhulgas ka advokaadi tegude õigusvastasust. Aukohtu otsus ei aitaks kaebajat seega potentsiaalse kahjunõude esitamisel. Kirjeldatu alusel on kohus seisukohal, et J R puudub subjektiivne õigus, mida ta saaks käesolevas haldusasjas esitatud tühistamiskaebuse kaudu kaitsta. Oma nõuded tsiviilkorras saab kaebaja esitada sõltumatult aukohtu seisukohast advokaatide distsiplinaarasja suhtes. Kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Ülle Polluks Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.