Eesti Advokatuuri juhatusel määrata riigi õigusabi osutaja 5 päeva jooksul alates taotluse registreerimisest Riigi Õigusabi Infosüsteemis. Määruse täitmisest teavitada Tartu Halduskohut viivitamata;
MS § 191, HKMS § 47¹ lg-d 2 ja 3). Asjaolud ja kohtu seisukoht 05.02.2010 saabus Tartu Halduskohtusse A L taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses pensioni saamise küsimusega. Taotleja lõppeesmärk on saada soodustingimustel vanaduspensioni ning ta on võimeline advokaadiga suhtlema vene keeles. Taotlusele on ka 1 lisatud Virumaa Pensioniameti 09.11.2009 otsus, mille vaidlustamise viimane tähtpäev on 08.02.2010.a. Ilmselgelt ei ole võimalik tähtaegselt vaidlustada 09.11.2009 otsust, sest kaebaja on viimasel minutil kohtusse pöördunud. Halduskohus leiab aga, et A L on võimalik kohtus tuvastada soodusstaaži tema töötamise kohta Hantõ-Mansiskis elekter-ja gaasikeevitajana. Taotleja märgib, et riigi õigusabi saamine on vajalik tema õiguste kaitseks seetõttu, et ta on töötu ning ei valda eesti keelt. Kohus on seisukohal, et A L taotlus temale riigi õigusabi andmiseks on põhjendatud ning tuleb riigi õigusabi seaduse (
) § 4 lg 3 p 8 ja § 6 lg 1 alusel rahuldada.
lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal asjatundliku õigusteenuse eest tasuda või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Lisaks majanduslikule seisundile tuleb arvestada ka isikut, kas ta on ise võimeline end kohtus esindama ja kas ta on võimeline end ise õigusega kindlustama.
lg 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui: 1) taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; 2) taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb; 3) taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara; 4) kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile; 5) asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene; 6) seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi; 7) vaidlus on seotud taotleja ettevõtlusega ega kahjusta tema ettevõtlusega mitteseotud õigusi; 8) seda taotletakse kaubamärgi, patendi, kasuliku mudeli, tööstusnäidise või mikrolülituse topoloogia või muus vormis intellektuaalse omandi kaitsmiseks, välja arvatud autoriõiguse seadusest tulenevad õigused; 9) seda taotletakse asjas, milles taotlejal on ilmne ühine huvi isikuga, kellel ei ole õigust riigi õigusabi saada; 10) seda taotletakse taotlejale üleantud õiguse kaitsmiseks ja on alust arvata, et õigus on taotlejale üleantud riigi õigusabi saamiseks; 11) õigusteenuse osutamine on taotlejale tagatud õigusabikulude kindlustuslepingu või sundkindlustuse alusel; 12) taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. A L on isik, kellel puuduvad õigusteadmised ning kes kohtu arvates vajab oma oluliste õiguste kaitseks asjatundlikku õigusabi. Seega puuduvad
lg 1 punktidest 1, 2, 5 ja 2 12 tulenevad alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. A L on töötu, kes saab riigilt sotsiaaltoetust 1400 krooni kuus. Seega majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt ei ole tema majanduslik olukord selline, et keelduda talle abi andmisest
Puuduvad muud
Kuna probleem, mille lahendamiseks A L riigi õigusabi taotleb, on seotud isiku igakuist sissetulekut puudutava küsimusega, leiab kohus, et tegemist on isiku jaoks sedavõrd olulise küsimusega, mille tõttu on põhjendatud riigi kulul õigusabi andmine. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et A L vajab riigi õigusabi õigusdokumendi (avalduse/kaebuse) koostamiseks vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku nõuetele. Taotlejale tema esindamiseks halduskohtumenetluses riigi õigusabi määramise osas võtab kohus seisukoha peale avalduse/kaebuse kohtusse laekumist ning seda täiendava taotluse alusel. Kohus selgitab, et kuna A L poolt esitatud riigi õigusabi taotluses sisaldub vähene informatsioon probleemi kirjelduse kohta, mille lahendamiseks A L riigi õigusabi taotleb, siis ei ole kohtul võimalik hinnata taotleja vajadust esindamiseks kohtumenetluses enne, kui kohtusse on laekunud advokaadi poolt koostatud korrektne ning õiguslikult põhjendatud avaldus/kaebus. Kohtu arvates on nähtuvalt riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisest A L olukord selline, et vastavalt
Kohus selgitab siinkohal taotluse esitajale siiski, et
kohaselt võib kohus eeltoodule vaatamata taotluse esitajalt riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud koos viidatud paragrahvi 2. lõikes sätestatud 6%-lise aastaintressiga välja mõista, kui ilmneb, et taotluse esitaja on riigi õigusabi taotluse esitamisel esitanud teadvalt valeandmeid ning õigete andmete esitamise korral ei oleks teda riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustusest vabastatud. See tähendab, et kui kohus peaks tuvastama, et taotluse esitaja on näiteks majandusliku seisundi teatises jätnud mõned olulised tuluallikad või vara märkimata, saab kohus seaduses sätestatud korras riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise küsimuse hiljem üle vaadata. Juhindudes
Õigusabi osutaja peab määrama Eesti Advokatuuri juhatus vastavalt
Eesti Advokatuuri juhatusel määrata riigi õigusabi osutaja 5 päeva jooksul alates taotluse registreerimisest Riigi Õigusabi Infosüsteemis. Avaldus/kaebus, mille koostamiseks riigi õigusabi antakse, esitada riigi õigusabi osutajal Tartu Halduskohtusse hiljemalt 30 päeva jooksul alates riigi õigusabi osutaja määramisest. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.