3-08-923/101

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010, Tallinn Haldusasja number 3-08-923 Haldusasi OÜ Fransertal (pankrotis) kaebus Tallinna Linnavalitsuse
2. aprilli 2008 korralduste nr 605-k ja 606-k tühistamise nõudes Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
3. jaanuaril
4. Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ Fransertal (pankrotis) Esindaja: pankrotihaldur v.adv Tarvo Lindma Vastustaja: Tallinna Linnavalitsus Esindaja: Aldi Alev Kolmas isik: AS Tallinna Sadam Esindaja: Toomas Tralla Kolmas isik: OÜ Tallinna Sadama Elektrivõrk Esindaja: Toomas Tralla RESOLUTSIOON
5. Jätta OÜ Fransertal (pankrotis) kaebus rahuldamata.
6. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
7. Saata otsuse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4). VAIDLUSTATUD HALDUSAKTID
8. Tallinna Linnavalitsuse
9. aprilli 2008 korraldusega nr 605-k määrati ehitiste teenindamiseks vajalik maa ostueesõigusega erastamiseks Tallinnas Nõlva tn 11f, pindalaga 5132 m
10. Sama päeva korraldusega nr 606-k määras Tallinna Linnavalitsus teenindamiseks vajaliku maa Tallinnas Nõlva tn 11g, suurusega 9301 m
11. Korralduse kohaselt taotlesid maa ostueesõigusega erastamist AS Tallinna Sadam ning OÜ Tallinna Sadama Elektrivõrk. 1
13. mail 2008 esitas OÜ Fransertal Tallinna Linnavalitsusele avalduse hoonestusõiguse seadmiseks Nõlva 11f ja Nõlva 11g maale, põhjendades seda asjaoluga, et antud maa-alal paiknevad kaebuse esitaja omandis olevad ehitised, milleks on kraanaalused teed, millel asuvad kaebusega esitajaga seotud ettevõttele AS Haltransa kuuluvad portaalkraanad.
14. Harju Maakohtu
15. septembri 2009 otsusega kuulutati välja OÜ Fransertal pankrot. KAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
16. OÜ Fransertal esitas
17. mail 2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Talinna Linnavalitsuse
18. aprilli 2008 korralduste nr 605-k ja 606-k tühistamist. Kaebuse esitaja on jätkuvalt seisukohal, et vaidlusalustel maatükkidel paiknevad talle kuluvad kraana-alused teed ning nendel asuvad portaalkraanad, mis on püstitatid õiguslikul alusel ning kajastuvad koos kraanaaluste teedega ka OÜ Fransertal bilansis.
19. Kaebuse esitaja viitab Vabariigi Valitsuse
20. jaanuari 1992 määrusele nr 2 ning selle täitmiseks RE Tallinna Sadam peadirektori, RAS Ookean peadirektori ja Kopli sadama direktori vahel sõlmitud protokollile, millest nähtub, et Laevaremonditehas jäi RAS Ookean, mitte aga Kopli sadama, ehk RE Tallinna Sadama valdusse. Kaebuse esitaja selgitab, et OÜ Fransertal omab RAS Ookean Laevaremonditehase vara õigusjärglasena ning nimetatud territooriumil asuvadki ülalnimetatud kraanaalused teed koos kraanadega. Siinkohal viitab kaebuse esitaja RAS Ookean ja AS-le Tarvent vahel
21. mail 1995 sõlmitud ostumüügilepingule. Kaebuse esitaja toob ka välja, et vaidlusalused rööbasteed ei kajastu Vabariigi Valitsuse
22. oktoobri 1993 määruse nr 328 lisas toodud loetelus riigi omandisse jäetava RE Tallinna Sadam vara kohta.
23. Kaebuse esitaja viitab ka Tallinna Maa-ameti poolt koostatud seletuskirjale, milles on käsitletud Paljassaare sadama varade omandiõiguse kujunemise peamisi õiguslikke aluseid ning Tallinna Halduskohtu otsusele haldusasjas nr 3-642/
24. Ka viitab kaebuse esitaja Tallinna Linnavalitsuse
25. oktoobri 2005 korraldusele nr 1879-k ja väljavõttele
26. mai 2007 istungi protokollist nr 29, kust nähtub, et erastamist võimaldavate korralduste vastuvõtmisel oli linnavalitsusel ühene teave, et AS Tallinna Sadam ei oma mingisuguseid kinnistuid ega erastamisõigust andvaid õigussuhteid Paljassaare sadama struktuurplaani alal. Kaebuse esitaja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on tal õigus maareformi seaduse (MRS) § 3 lg 2 ning § 351 kohaselt hoonestusõiguse seadmisele. Kaebuse esitaja viitab ka sellele, et OÜ Fransertal ja AS Tallina Sadam vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse lepingu kohaselt on OÜ-le Fransertal antud õigus kasutada Nõlva 11f ja Nõlva tn 11g territooriumil asuvat kailiini kuni 2013.aastani.
27. Ka leiab kaebuse esitaja, et AS-l Tallinna Sadam ei esitanud maa ostueesõigusega erastamise avaldust seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse esitaja heidab ette ka seda, et korralduses ei ole märgitud, et Tallinna Linnavalitsus on selle maaüksuse suhtes
28. mail 2007 kehtestanud struktuurplaani, mis välistab antud maa-alade käsitlemise tootmismaana ning samuti on Tallinna Linnavalitsus sõlminud antud maa-alal tegutsevate ettevõtjatega lepingu struktuurplaani elluviimiseks ning detailplaneeringu osas on jäetud tähelepanuta, et see saab lähtuda vaid struktuurplaanis toodud asjaoludest, kust tulenevalt peaks erastatav maa-ala kujutama endast promenaadi, millel peale kaldaehitiste ei eksisteeriks muid ehitisi. Kaebuse esitaja leiab samuti, et korraldustest ei selgu, millal ehitised, mille juurde teenindusmaa määrati, ehitati ning kas need on püstitatud õiguslikul alusel, kuna kaebuse esitajale teadaolevalt püstitati need pärast ORAS jõustumist ilma planeerimismenetluseta ning seega pole nende juurde maa ostueesõigusega erastamine võimalik. 2 VASTUSTAJA SEISUKOHT
29. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldused ei riku kaebuse esitaja õigusi, kuna kaebuse esitaja omandiõigus vaidlusalustele kraanateedele ei ole tõendatud. Vastustaja hinnangul ei nähtu RE Tallinna Sadama peadirektori, RAS Ookean peadirektori ja Kopli sadama direktori vahel sõlmitud protokollist, et kraanaalused teed oleks vara üleandmisel läinud RAS-i Ookean omandisse, kelle hilisem õigusjärglane on kaebuse kohaselt OÜ Fransertal. Ka ei tõenda portaalkraanade omand kraanateede omandit. Tõendamatuks peab vastustaja ka väide, et kaebuse esitaja on kraanaalused teed omandanud õigusjärgluse korras RAS-ilt Ookean. Lisaks peab vastustaja vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja ei ole kunagi esitanud avaldust temale vaidlusalusel maatükil väidetavalt asuvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamiseks ning hoonestusõiguse seadmise avaldusegi esitas kaebuse esitaja alles pärast vaidlustatud korralduste andmist, mistõttu ei saa vastustajale ette heita ka menetlusnõuete rikkumist või kaebuse esitaja ebavõrdset kohtlemist, kuna korralduste vastuvõtmiseni ei olnud kaebuse esitaja taotlenud vaidlusaluse maatüki omandamist" ostueesõiguse erastamise teel või kasutamist hoonestusõiguse seadumise kaudu. Kohtuistungil lisas vastustaja, et kaebuse läbivaatamine on muutunud mõttetuks juba ka seetõttu, et käesolevaks ajaks on otsustatud ka juba maa ostueesõigusega erastamine ning erastamise teel maa omanikuks saanud isikud on tekkinud kinnistud teadaolevalt juba ka edasi võõrandanud. KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT
30. Kolmandad isikud peavad kaebust samuti põhjendamatuks selgitades et Vabariigi Valitsuse
31. jaanuari
32. määruse täitmise käigus koostatud protokoll lisaks oli ka
33. jaanuari 1993 seisuga koostatud „Põhivahendite üleandmise-vastuvõtu inventariloetelu Kopli sadam 01.01.
34. a seisuga", millest nähtub üheselt, et Kopli sadamale on üle antud kõik Tallinna Merekalasadamale kuulunud raudteed ja kraana rööbasteed. Kolmandad isikud selgitavad, et kaebuse esitaja kasutab vaidlusaluseid rööbasteid AS-ga Tallinna Sadam
35. juulil 1997 ja
36. novembril 2003 sõlmitud koostöölepingute alusel. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
37. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab et OÜ Fransertal kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud enda omandiõigust vaidlusalustes korraldustes nimetatud maal asuvatele ehitistele, mistõttu ei riku korraldused kaebuse esitaja õigusi.
38. Halduskohtumenetluse seaduse (HkMS) § 7 lõikest 1 tulenevalt on halduskohtusse õigus pöörduda isikul, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. See tähendab, et isik saab halduskohtusse pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks ning samuti tuleneb sellest, et kohtule esitatud kaebuse sisulisel läbivaatamisel tuleb kaebus rahuldamata jätta, kui leiab tuvastamist, et vaidlustatud haldusakt või toiming kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei riku. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse korraldused motiivil, et nende tulemusena võib saada rikutud tema õigus nõuda korraldustes näidatud maale enda kasuks hoonestusõiguse seadmist. Selline seisukoht lähtub omakorda tõdemusest, et sellel maal asuvad kaebuse esitajale kuuluvad rajatised, milleks on portaalkraanade rööbasteed. Seega tuleb esmalt lahendada küsimus, kas vaidlusalused rööbasteed on kaebuse esitaja omandis. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, tuleb kaebus rahuldamata jätta. Sel juhul ei ole vaja asuda kontrollima, kas korraldused on õiguspärased või kas neis nimetatud maa-alal asub selle 3 adressaatideks olevatele isikutele, st. AS-le Tallinna Sadam ning OÜ-le Tallinna Sadama Elektrivõrk kuuluvaid ehitisi, sest kaebuse esitaja ei saaks korraldusi vaidlustada üksnes nende objektiivse õigusvastasuse motiivil, kui need korraldused tema subjektiivseid õigusi ei riku.
39. Vaidlust ei ole selles, et kraana rööbasteedel töötavad kraanad, mida kasutatakse OÜ Fransertal majandustegevuses. Kaebusele lisatud tõendid, mis puudutavad neil rööbasteedel töötavate portaalkraanade omandiõigust, ei ole käesoleva vaidluse seisukohast asjassepuutuvad. Portaalkraana näol ei ole tegemist hoone ega rajatisega, mis annaks õiguse selle juurde kas maad erastada või hoonestusõiguse seadmist nõuda. Maareformi seaduse (MRS) § 6 lg 3 kohaselt loetakse maareformi kontekstis hooneteks või rajatisteks maapinnaga püsivalt ühendatud ehitisi ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitisi ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehituslube. Vaidlust ei ole selles, et portaalkraanad ei ole maapinnaga kohtkindlalt ühendatud, vaid on teisaldatavad. See, et portaalkraana eesmärgipäraseks kasutamiseks on vajalik rööbastee olemasolu, ei tähenda, et rööbasteele paigaldatud kraana muutuks selle rööbastee kui rajatise osaks. Seega ei saa asjaolust, et kaebuse esitajale või temaga seotud ettevõtjale kuuluvad vaidlusaluste korraldustega kindlaksmääratud maa-alal töötavad portaalkraanad, lähtuda kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine vaidlustatud korraldustega, kuna portaalkraanade omandist mingisuguseid maa erastamise või hoonestusõiguse seadmisega seotud avalik-õiguslikke subjektiivseid õigusi kaebuse esitajale ei tulene.
40. Kaebuse esitaja omandiõigust vaidlusalustele rööbasteedele ei tõenda Vabariigi Valitsuse
41. jaanuari 1992 otsus nr 2 ega selle täitmiseks RE Tallinna Sadam ja RAS Ooken juhtide vahel sõlmitud põhivara ja territooriumi jaotamise kohta RAS Ookean ja Kopli sadama vahel. Eelviidatud Vabariigi Valitsuse määrusega otsustati anda rendiettevõtte-koondise "Eesti Kalatööstus" Tallinna Merekalasadama varad
42. jaanuari 1992 seisuga üle riigiettevõtte "Tallinna Sadam" koosseisu, säilitades merekalasadama iseseisva majandusliku struktuuriüksusena. Nimetatud määruses nähti seega sõnaselgelt ette varade üleandmine RE-le Tallinna Sadam ning sellest ei tulene kuidagi, et mingi osa varast, eelkõige aga konkreetsel juhul vaidluse all olevad rööbasteed oleksid tulnud üle anda RAS-le Ookean. Ka nimetatud protokollis ei kajastu vaidlusaluste rööbasteede saatus. Liiatigi on protokolli kohaselt laevaremonditehase territoorium otsustatud RAS-le Ookean säilitada üksnes osaliselt. Protokollist eraldivõetuna ei selgu, mida üldse peeti silmas territooriumi säilitamise all – maa omandiõigusega ei saanud sellised kokkulepped kuidagi seotud olla, sest maa oli igal juhul riigi omandis. Territooriumi säilitamine RAS-le Ookean võis tähendada lihtsalt mingi teatud sadamaterritooriumi osa RAS Ookean kasutusse jäämist, ent see ei anna mistahes teavet ehitiste omandiõiguse kohta. Samas on kolmandad isikud esitanud kohtule väidetavalt eelnimetatud protokolli lisaks olnud Kopli sadama põhivara üleandmise-vastuvõtmise inventariloetelu (tl. 112 pöördel) mille kohaselt on väidetavalt Kopli sadamale üle antud Tallinna Merekalasadamale kuulunud raudteed ja kraana rööbasteed. Sellele väitele ega tõendile ei ole kaebuse esitaja omapoolseid vastuväiteid esitanud.
43. Kohus leiab, et rööbasteede kuulumist kaebuse esitajale ei tõenda see, et neid ei ole nimetatud Vabariigi Valitsuse
44. oktoobri 1993 määruse nr 328 lisas esitatud riigi omandisse jäetava vara loetelus. Sellest loetelust ei nähtu mingil moel, et rööbasteed oleksid antud kaebuse esitaja või mõne tema õiguseellase omandisse. Samuti ei tõenda rööbasteede kuulumist kaebuse esitajale lepingud, mille kohaselt andis RAS Ookean Tallinnas Nõlva 9 asuvad ehitised üle AS-le Tarvent ning mis puudutavad nende omandiõiguse edasist üleminekut . Kõnealustes lepingutes (tl. 138 pöördel kuni 141, tl. 143- 145) ei ole üle antava varana nimetatud vaidlusaluseid rööbasteid. RAS Ookean ja AS Tarvent vahel sõlmitud 4 eellepingus (tl. 138 pöördel) on müüdava vara koosseis märgitud järgmiselt: Tallinnas Nõlva 9 asuv vara, mis koosneb remonditöökojast ühes olmekorpusega, pääste- ja kaitsevahendite tehnilise teeninduse jaamast, metallilaost sööklaga, eksperimentaalosakonnast, arsti vastuvõtupunktist, elektrikärude garaažremondi ruumist, metallitöökojast, värvide valmistamise hoonest ja valveputkast. Notariaalses ostumüügilepingus (tl. 104 pöördel) erineb vara koosseis vaid selle poolest, et täiendavalt on lisatud metalliladu ja kolm väikest ladu. AS Leminel ja BEX (Europe) Limited vahel sõlmitud lepingus (tl. 145) ning Bex (Europe) Limited ja AS Riimark vahelises lepingus on lepingu eseme kirjelduses eelnevaga võrreldes täienevalt nimetatud saeveski. Üheski lepingus ei ole üle antava vara koosseisus nimetatud kraanade rööbasteid. Asjaolu, et lepingutes on märgitud vara paiknemine teatud suurusega maa-alal ei saa teha aga järeldust, et lepingutega omandati ka mistahes muud hooned või rajatised, mis sellele maa-alal asusid. Isegi kui nõustuda kaebuse esitaja väitega, et 1990ndate aastate alguses esines juhtumeid, kus omandiõiguse üleandmist korrektselt ei vormistatud, ei saa siiski selle väite ning muude esitatud tõendite pinnalt eeldada, et rööbasteed kaebuse esitaja omandis on. Rööbasteede kuulumist kaebuse esitajale ei kinnita ka Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas 3-642/2002, mis puudutasid alajaama ning lõunakalda raudtee kuulumist AS Haltransa omandisse. Eeltoodut arvestades ei ole tõendatud vaidlusaluste rööbasteede kuulumine kaebuse esitajale. Samuti ei ole teada, et kaebuse esitaja omandis oleks muid hooneid või rajatisi, mis asuksid vaidlusaluste korraldustega kindlaksmääratud maa-alal. Seega ei saa vaidlusalused korraldused kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda ja kaebus tuleb seetõttu rahuldamata jätta.
45. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ega kolmas isik ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, siis menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu ning iga menetlusosaliste kulud jäävad tema enda kanda. Kristjan Siigur kohtunik 5