3-09-2212 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2010; Tallinn Haldusasja number 3-09-2212 Haldusasi K. M.u (M.) kaebus Murru Vangla direktori 22.05.2009 käskkirja nr 290-dm tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 22.02.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja (avaldaja) – K. M.; Vastustaja – Murru Vangla, volitatud esindaja Merit Jõgi RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6) Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 26.02.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Murru Vangla direktori 22.05.2009 käskkirjaga nr 290-dm määrati K. M.ule vangla kodukorra nõuete rikkumise eest noomitus. Distsipliinirikkumine väljendus selles, et kinnipeetav ei väljunud päevakava kohaselt sööklasse vaid magas I eluosakonna II sektsiooni kambris nr
- K. M. esitas Murru Vangla käskkirja nr 290-dm (edaspidi – käskkiri nr 290-dm või käskkiri) peale vaide, kuid Justiitsministeeriumi 28.09.2009 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata (tl 3). 08.10.2009 esitas K. M. käskkirja nr 290-dm peale kaebuse halduskohtule ja taotles käskkirja tühistamist (tl 1). 2 Tallinna Halduskohtu 25.11.2009 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 15) ja halduskohtu 29.01.2010 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 36). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS Kaebuse esitaja vaidlustab Murru Vangla direktori 22.05.2009 käskkirja nr 290-dm. Kaebuse esitaja magas ja ei kuulnud seetõttu helisignaali, kuid see ei saa olla karistamise põhjus. Vangla kodukorra kohaselt on valvur kohustatud kontrollima ja veenduma, et kõik kinnipeetavad on eluosakonnast lahkunud või on võimelised lahkuma. Sellest tulenevalt ei täitnud valvur oma töökohustusi, mis tingis sööklasse hilinemise. Avaldaja palub käskkirjaga nr 290-dm määratud distsiplinaarkaristuse tühistada. MURRU VANGLA (VASTUSTAJA) SEISUKOHT Murru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleks jätta rahuldamata. Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetavad kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju. Vangistuseaduse (edaspidi VangS) § 67 punkt 1 järgi on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Murru Vangla kodukorra punkt 47 kohaselt on kinnipeetav kohustatud järgima vangla päevakava. Puudub vaidlus selle üle, et 12.05.2009 kell 14.50 kaebaja magas kambris nr 219 ning ei väljunud päevakava kohaselt sööklasse. Samuti puudub vaidlus selle üle, et nimetatud kellaajal oli 1 eluosakonna II sektsiooni kinnipeetavatel päevakava kohaselt lõunasöögi aeg. Kaebuse esitaja on seisukohal, et magama jäämine ei ole tema süü vaid tegemist on vanglateenistuse ametniku süüga, kes teda ei äratanud. Murru Vangla kodukorra punkt 48 kohaselt antakse eluosakonnas kinnipeetavatele äratuseks ettenähtud kellaajal üks 15-sekundiline helisignaal ning valvurid teevad osakonnas ringkäigu. Kinnipeetavatele, kes ei ole signaali peale ärganud, antakse ärkamiseks suuline korraldus, mille ta peab koheselt täitma. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et nimetatud punkt oleks antud juhul kohaldatav kuna päeval kell 14.50 ei ole päevakava kohaselt kinnipeetavatele mõeldud magamise aeg. Kodukorra punkt 48 kohaldub päevakavas ettenähtud äratamise ajale ehk siis hommikusele äratusele. Kui kinnipeetav otsustab päeval oma kambris magada, siis on see tema enda riisiko kuna päevakava täitmise kohustus on kinnipeetaval. Kui vangla kodukorra kohaselt peab kinnipeetav asuma konkreetsel kellajal mingis kindlas ruumis, vangla territooriumi osal ja ta seal ei asu, ei ole võimalik tagada seaduses sätestatud julgeoleku nõudeid. Seega on äärmiselt oluline, et kinnipeetav peaks kinni päevakorra nõuetest ja ei arendaks iseseisvat tegevust. VangS § 67 normid on adresseeritud spetsiaalsetele, eritunnustega määratud subjektide ringile ning tegemist on imperatiivsete normidega, mistõttu puudub normi subjektil õigus teisiti käituda kui on normis sätestatud. Kaebaja tahtliku teo ning saabunud tagajärje vahel olev põhjuslik seos on tõendatud distsiplinaarmenetluse käigus, mistõttu on vastustaja seisukohal, et kaebuse esitaja distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Murru Vangla direktori 22.05.2009 käskkirja nr 290-dm, millega on karistatud kaebuse esitajat noomitusega selle eest, et ta ei läinud vastavalt päevakavale 3 sööklasse vaid magas sel ajal. Seejuures on viidatud Murru Vangla kodukorra punktile 47, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud järgima vangla päevakava. Vangistusseaduse § 67 punktis 1 on sätestatud, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 vastu võetud vangla sisekorraeeskirja (edaspidi – vangla sisekorraeeskiri) § 10 lg 1 kohaselt kinnitab vangla direktor vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, hommikvõimlemine, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad. Vastustaja on lisanud oma kirjaliku seisukoha juurde vangla direktori 27.03.2009 käskkirja nr 28, millega on kinnitatud erinevate eluosakondade ja sektsioonide päevakavad (tl 28). Esimese eluosakonna teise sektsiooni päevakava kohaselt oli lõunasöögi aeg 14.40 – 15.00 (tl 29). Distsiplinaarmenetluse protokollist, vastavast ettekandest ja vaidlustatud käskkirjast nähtub, et kaebuse esitaja avastati magavana kell 14.50 ehk siis perioodil, millal päevakava kohaselt oli lõunasöögi aeg. Antud juhul ei ole sisulist vaidlust selle üle, et kaebuse esitaja magas päevakavas selleks mitteettenähtud ajal, kuid K. M. selgitas, et unisus võis olla tingitud jalutuskäigu järgsest päikesepistest ning pidas karistamist taolise üleastumise eest liigseks ja põhjendamatuks. Vastustaja omakorda on pidanud päevakava järgimist väga oluliseks vangla julgeoleku tagamisega seonduvaks küsimuseks ning vastavate rikkumiste eest karistamist distsiplinaarpraktikaga kooskõlas olevaks. Mis puutub võimalikku päikesepistesse, siis ei pidanud vastustaja nimetatud väidet usutavaks, sest kaebuse esitaja arsti poole ei pöördunud ning oli võimeline äratamise järgselt lõunasöögile minema. Selles osas tuleb nõustuda vastustajaga, sest kaebuse esitaja põhjendus on paljasõnaline. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et vanglaametnik ei pidanud lähtuvalt päevakavast helisignaali andma ega kaebuse esitajat eraldi äratama. Murru Vangla kodukorra punkti 48 kohaselt antakse kinnipeetavate äratuseks ettenähtud kellaajal eluosakonnas üks 15-sekundiline helisignaal ning valvurid teevad osakonnas ringkäigu. Kinnipeetavatele, kes ei ole signaali peale ärganud antakse ärkamiseks suuline korraldus, mille ta peab koheselt täitma. Päevakava järgselt oli äratus ette nähtud ainult kella poole seitsme ajal hommikul (Vt päevakava, tl 29). Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas distsiplinaarkaristuse määramist ja valikut piisavalt põhjendanud, rikkumise kohta on koostatud ettekanne (tl 26) ning vastav distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 25). Avaldajal seonduvalt distsiplinaarmenetluse läbiviimisega märkusi ei olnud (kohtuistungi protokoll, tl 46). Mis puutub küsimusse, kas taolise rikkumise eest oli üldse vaja distsiplinaarkorras karistada, siis on vastav kaalutlusotsustus vastustaja pädevuses ning arvestades asjaolu, et tegemist oli ka kõige kergema distsiplinaarkaristusega – ei saa käskkirja valitud distsiplinaarkaristuse liigse raskuse ja ebaproportsionaalsuse motiividel tühistada. Lähtuvalt eeltoodust jääb kaebus rahuldamata. Enno Loonurm Kohtunik