6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Tsiviilasi nr. 2-09-49836 AAS Gjensidige Baltic avalduses T V’i vastu 18 655 krooni ja 54 senti nõudes on kohtule saabunud
alusel maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks muutumise tõttu, kuna võlgnik on maksekäsu kiirmenetluses esitanud vastuväite. Pärnu Maakohtu 27.12.2009.a. määrusega on maksekäsu kiirmenetluse esemeks olev nõue üle antud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohtule 19.01.2010.a. saabunud hagiavalduse kohaselt toimus 22.06.2008.a. Lääne-Virumaal Tapa linnas Õuna 4 juures liiklusõnnetus, mille põhjustas T V, juhtides sõidukit Ford, reg.märgiga xxxx. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kostja juhtis sõidukit olles alkoholijoobes. Kostja poolt kasutatud sõiduki suhtes oli sõlmitud AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaalis liikluskindlustuse tavaleping, mille alusel hageja teostas kannatanule põhjustatud kahju katteks väljamaksed summas 15 884 krooni. Summale lisanduvad kahjukäsitlemise kulud summas 1 500 krooni. LKindlS § 48 lg. 2 p. 2 järgi kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres. LKindlS § 48 lg. 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Hageja palub kostjalt võlgnevus välja mõista summas 17 384 krooni ja alates 30.05.2009.a. kuni põhivõla kohase tasumiseni viivis VÕS §-s 113 sätestatud määras. Seisuga 14.01.2010.a. on sissenõutavaks muutunud viivis summas 898 krooni ja 45 senti. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõiv summas 4 000 krooni. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad teade liiklusõnnetusest, kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsus, liiklusõnnetuse andmed, liiklusõnnetuse osalise seletus, liikluskahju väljamakse arvestus-otsus, arved, sõiduki ülevaatuse akt ja fotod, pretensioon, käskkiri käsitluskulude arvestamise kohta, hageja juriidilist staatust käsitlevad dokumendid, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Asja kohtulik menetlus ja kostja kostja kirjalik vastus. Kohus 20.01.2010.a. määrusega võttis AAS Gjensidige Baltic hagiavalduse hagis T V’i vastu võlgnevuse nõudes menetlusse, saatis avalduse koos lisadega teadmiseks kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates avalduse saamisest. Kostja kohtule 12.02.2010.a. saabunud kirjalikus vastuses tunnistab nõudeid osaliselt ja on nõus hüvitama reaalse kahju, esitab tõenditena hinnapakkumised ja fotokoopia, vastuhagi esitada ei soovi, menetluskulusid kanda ei soovi, kuna üritas asja lahendada kompromissiga, on nõus kirjaliku menetlusega ning nõus asja lahendama kompromissiga. Kohus 16.02.2010.a. saatis kostja kirjaliku vastuse hagejale arvamuse esitamiseks 30 päeva jooksul. Hageja kohtule 23.02.2010.a. saabunud arvamuses ei pea võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Kompromiss oleks võimalik, kui kostja nõustub tasuma hagiavalduses nimetatud summa 17 384 krooni, viivised ja riigilõivu. Hageja jääb hagi juurde, leiab, et kostja esitatud hinnapakkumised ei kajasta adekvaatselt kahju kõrvaldamiseks ja kahjujuhtumi eelse olukorra taastamiseks vajalikke kulutusi. Kohus 23.02.2010.a. määras läbi vaadata asi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi, taotlusi ja dokumente ning samuti teavitada 2 kohut kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks. Hageja kohtu antud tähtajas midagi ei esitanud. 22.03.2010.a. saabus kohtule kostja täiendav arvamus, milles kostja leiab, et kostja saadetud OÜ Semir Grupp hinnapakkumised kajastavad kannatanule tekitatud kahju kõrvaldamiseks tehtud kulutusi. Hageja on aga esitanud arveid tööde kohta, mida reaalselt ei teostatud, ning tööde kohta, mille teostamine ei olnud kahjujuhtumi eelse olukorra taastamiseks vajalik. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud kirjalikud avalduse, vastuse, arvamused ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. 1. Poolte suhetele tuleb kohaldada Liikluskindlustuse seaduse ja Võlaõigusseaduse vastavaid sätteid. LKindlS § 48 sätestab kannatanule kahju hüvitanud kindlustusandja regressiõiguse sõiduki valdaja vastu, kui valdaja põhjustas liikluskahju, eksides liiklus- või kindlustusõiguse normide vastu. LKindlS § 48 lg. 2 p. 2 järgi on kindlustusandjal õigus esitada regressinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Kuna kostja oli liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes, siis saab hagejal olla LKindlS § 48 lg. 2 p. 2 alusel regressiõigus kostja vastu. 2. Kostja tegevus oli õigusvastane. Liiklusseaduse § 20 lg. 3 kohaselt (ka liiklusjuhtumi toimumise ajal kehtinud redaktsioonis) juht ei või olla joobeseisundis. Kostja oli autot juhtides joobes. Kohtule esitatud liiklusõnnetuse osalise seletuses T V kirjutab, et sõitis purjus peaga vastu aeda, millel õigustust ei ole ja mille pärast tunneb suurt süüd ja kahetsust. Vastupidist ei ole kostja asja kohtuliku menetluse kestel väitnud ega ka tõendanud. 3. Kostja õigusvastase teo ja saabunud tagajärje ehk materiaalse kahju tekkimise vahel on otsene seos. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1050 lg. 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole oma süüd välistavaid asjaolusid tõendanud. 4.
kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Liiklusõnnetuse osalise seletuses kirjutab M L, et auto xxxx xxxx kihutas tema valduses oleva kinnistu territooriumile, lõhkudes heki täies pikkuses, jalgvärava koos aiaga. Kannatanu hindab kahju suuruseks ja soovib kahju hüvitamist summas 25 000 krooni. Juhtunut ilmestavad lisatud fotod. Kuna kostja rikkus liiklusohutuse nõudeid olles alkoholijoobes, oma õigusvastase tegevusega põhjustas ta varalise kahju, siis peab ta tekkinud kahju hüvitama. Kahjusumma on tõendatud jaemüügiarvega uue tabaluku kohta, OÜ Oto Ehitus hinnakalkulatsiooni ja aia taastamise hinna arvestuse ning arvega, AS Turgel Grupp arvega Tapa Vallavalitsusele, SMR Teed AS teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga. Kahjusumma hüvitamine hageja poolt on tõendatud liikluskahju väljamaksu arvestus-otsustega 1-
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt viivis välja mõista alates 30.05.2009.a. kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Seisuga 14.01.2010.a. on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise summaks 898 krooni ja 45 senti, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele koos kahjusummaga, edasi aga alates 15.01.2010.a. protsendina põhinõudelt kuni põhinõude 17 384 krooni täieliku tasumiseni.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 4 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista.
Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas LKindlS § 48, VÕS § 1043 sätteid ning juhindus
1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 04. mail 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.