) § 12 lõikest 2 talle tulenevat kohustust hankida maaüksuse omaniku luba gaasitrassi rajamiseks; Liivalaia tn 36c kinnistu kaasomanik Tõnu-Lauri Leevald esitas 13.02.2008 Ametile taotluse ehitusloa nr 28575 kehtetuks tunnistamiseks; Ameti poolt AS-le Eesti Gaas ja T.-L. Leevaldile antud tähtaja jooksul pooled kokkulepet kinnistu kasutamise osas ei saavutanud, AS EG Võrguteenus teatas 27.06.2008 kirjaga, et on sunnitud taotlema Ametilt uusi projekteerimistingimusi maagaasitorustiku ümberpaigutamiseks väljapoole Liivalaia 36c kinnistu piire. Otsuses viidati haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 64 lg-le 2 ja § 66 lg-le 2, ning märgiti veel, et gaasitorustik Liivalaia tn 36c kinnistu osas tuleb ümber paigutada väljapoole selle kinnistu piire ning trassi ümberpaigutamiseks tuleb esitada Ametile projekteerimistingimustele vastav ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus. AS Eesti Gaas ja AS EG Võrguteenus (kelle aktsiad kuuluvad 100% AS-le Eesti Gaas ja kes on AS-le Eesti Gaas kuuluvate tehnovõrkude valdaja) esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 02.07.2008 otsuse tühistamiseks. Kaebuste põhjendused on järgmised. Haldusakt on õigusvastane, kuna ei põhine asjakohasel seaduslikul alusel, on tehtud ilmse kaalutlusveaga, on disproportsionaalne ja kohtulikku kontrolli raskendava vormipuudusega. Vaidlusaluse otsusega puudutatud gaasitrassi lõik on osa suuremast gaasitrassist, mis rajati eesmärgiga luua Tallinna kesklinna piirkonna gaasivarustuse ringsüsteem ja mis on vajalik selleks, et tagada tarbijatele maagaasi varustus tõrgeteta ja ühtlasel rõhul. Gaasitrass oli vaidlusaluse otsuse tegemise ajaks välja ehitatud, trass on kaebajate omand ja nende majandus- ja kutsetegevuse viljelemiseks vajalik; tehnovõrgu eemaldamine tema praegusest asukohast ning ümberpaigutamine mujale toob endaga kaasa põhjendamatuid rahalisi kulutusi ja on administratiivselt keerukas, samuti seatakse ohtu juba planeeritud gaasitarnete stabiilsus, mis võib kaebajate jaoks kaasa tuua tsiviilvastutuse tarbijate ees. Ehitusloa tühistamine on nõuetekohaselt põhistamata (HMS §-de 55 ja 56 rikkumine). Ehitusloa tühistamise õiguslikud alused sätestab
Isegi kui ehitusloa kehtetuks tunnistamine rajaneks õigel õiguslikul alusel, oleks tegemist ilmselt ebaproportsionaalse meetmega. Otsusest ei nähtu selle andmise eesmärk ega erinevate huvide kaalumist. Arvestatud pole, et gaasitrass ehitati Tallinna kesklinna äripiirkonna gaasitarbijate huvides ja kolmandatel isikutel on kooskõlas asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg-ga 1 kohustus taluda oma kinnisasjale rajatavaid tehnorajatisi. Talumiskohustus seisneb olemasolevate tehnorajatiste talumise kohustuses ja uute tehnorajatiste ehitamise lubamise kohustuses ning maaomaniku talumiskohustus on seotud planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 2 p-dega 2, 3, 7. Tehnovõrkude asukoht määrati detailplaneeringuga. Kolmandatele isikule detailplaneeringuga ehitusõigust ei antud ja nad ei saa kõnealusele kinnisasjale majanduslikult otstarbekaid hooneid püstitada. Gaasitrass rajati just sinna, kuhu see detailplaneeringu kohaselt rajada tuli. Omanik pidi igal juhul arvestama rajatavate tehnorajatiste asukohaga ja nende kaitsevöönditega, omaniku tegevused olid kitsendatud juba detailplaneeringust endast tulenevalt; sellest johtuvalt ei riku ehitatud tehnorajatis maaomaniku omandiõigust, omaniku õiguste kitsendused tulenesid detailplaneeringu kehtestamise otsusest. Kinnistu Liivalaia 36c omanikud Riina Leevand ja Maie Taliku on detailplaneeringu lahendusele andnud oma nõusoleku ning nende nõusolekute kehtivust tuleb eeldada ka käesoleval ajal. Kolmandad isikud saaks tehnorajatiste eemaldamist ja ümberpaigutamist nõuda ainult AÕS § 1581 lg-s 2 toodud alustel, mida aga ei eksisteeri, kuna detailplaneeringuga on juba fikseeritud, et gaasitrassi majanduslikult kõige otstarbekam asukoht on Liivalaia tn 36c kinnistul. Kehtiva detailplaneeringu alusel läbib lisaks kõnealusele gaasitrassile Liivalaia tn 36c kinnistut soojatrass, veetrass koos veekaevuga, kanalisatsioonitrass koos kanalisatsioonikaevuga, sidekaabel ning maapinnal on madalpingekaabel koos tänavavalgustusega; detailplaneeringuga oli ette nähtud paigaldada ka madalpinge- ja kõrgepingekaableid. Seega on Liivalaia tn 36c omanike õigused detailplaneeringuga sedavõrd ulatuslikult kitsendatud, et gaasitrassi eemaldamine ei tooks neile kaasa mitte mingisugust materiaalselt soodsat tagajärge, kuid rikuks kaebaja õigusi ja Tallinna kesklinna äripiirkonna maagaasi tarbijate huve. Kõnealune detailplaneering näeb ette Liivalaia tn 36c kinnistu võõrandamise Tallinna linna poolt. Vaidlusalune otsus on seega ainetu ning selle eesmärk on seotud ilmselt mitte kinnistu omaniku huvide kaitsega, vaid mingi muu, kaebajatele haldusaktist selgusetuks jäänud kaalutlusega. Ettekirjutus tehnorajatiste ümberpaigutamiseks on õigusvastane. Ehitusluba on tühistatud HMS § 66 lg 2 alusel. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas saab õiguspärase ehitusloa edasiulatuv tühistamine viia ehitise ümberpaigutamise ettekirjutuse tegemiseni; märgitud pole ettekirjutuse tegemise õiguslikku alust, ettekirjutuse tegemise põhjendust ega trassi ümberpaigutamise vajadust. Vastustaja palus jätta kaebused rahuldamata. Vaidlusaluse otsusega pole tehtud ettekirjutust HMS § 54 tähenduses, vaid anti soovitusliku iseloomuga informatsiooni järgnevaks käitumiseks. 3
lg-s 1 toodud loetelu pole ammendav; sellise järelduse võib teha Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-23-
lg 1 p 1 kohaselt ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sh kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele.
lg 3 kohaselt antakse ehitusluba selle taotlejale, va
Vastavalt
lg-le 5 antakse ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või –rajatise ehitamiseks tehnovõrgu või –rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või –rajatise ehitamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Märgitud kokkulepped tuleb esitada kohalikule omavalitsusele.
lg 1 (kehtetu arvates 26.03.2007) sätestas, et kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma maapinnale tehnovõrke ja –rajatisi, kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. AS-le Eesti Gaas väljastatud ehitusluba ühtegi õiguslikku viidet ei tee. Loa või detailplaneeringu aegumisele vastustaja ei ole toetunud, kuigi asja materjalidest nähtub, et ehitusluba asuti realiseerima suure hilinemisega ning sisuliselt on detailplaneering ettenähtud mahus ja tingimustel seiskunud.
kehtivuse ajal ei saanud eeldada, et seadusest ei tulnud kohustust, et kinnisasja omanik peaks lubama ehitada oma kinnisasjale tehnovõrke ja –rajatisi. AÕSRS § 152 lg 2 sätes4
lg 5 kohaselt tulnuks ka eelnimetatud kokkulepped esitada kohalikule omavalitsusele. Sõltumata sellest, kas omavalitsus kokkulepete olemasolu kontrollis või mitte, välistas
Kohtule esitatud detailplaneeringu materjal ei kinnita väidet, et kolmandad isikud on detailplaneeringu menetluses andnud nõusoleku gaasitrassi ehitamiseks tagastatud kinnistule, kuna nähtub, et neile saadeti kooskõlastamiseks joonis, millel oli tähistatud krundi asukoht, kuid ei olnud teatavaks tehtud gaasitrassi täpsemat asukohta või selle paigaldamist nende kinnistule. Vastustaja ja kaebajad möönsid, et ehitusloal märgitud gaasitrassi asukoht ei kattugi detailplaneeringus märgituga.
lg 1 p 1 keelab välja anda ehitusluba, mis ei vasta kehtestatud detailplaneeringule. Kuivõrd kehtestatud detailplaneering kehtib, seda ei ole tühistatud, peavad kõik ehitusload olema sellega kooskõlas. Kehtivat detailplaneeringut ei ole võimalik eirata. AÕS § 1581 lg 1 ei kohusta kolmandat isikut taluma oma kinnisasjale rajatavaid tehnorajatisi ja selleks peavad esinema teatud tingimused. Seega pidid vastustaja ja kaebajad arvestama seadusest tuleneva nõudega ning sõltumata sellest, kas ehitusloas oli märgitud kokkuleppe saavutamise vajalikkus või mitte, on ehitusluba õigusvastane. Vastustaja käsitlus sundvalduse seadmisest on õige. Kaebajad on trassi välja ehitanud, seega on ehitusluba realiseeritud. Kaebaja seaduslik esindaja R. Bogdanovitš selgitas kohtuistungil, et kasutusluba kesksurvetorustiku osas on olemas; kasutusluba puudub ja kasutada ei saa rajatud osa, mis tagab varustuskindluse; gaasitrass on vajalik tagamaks avariilise olukorra puhul elanikele tarne. Seega on trassi rajamine avalikes huvides. Ehitusloa tühistamisel tekib oht, et osa teeninduspiirkonna gaasiteenuse tarbijatest jäävad vastavast teenusest ilma juhul, kui tekib vajadus organiseerida tarne kaebajate planeeritud viisil. Vastustaja ei ole tõendanud, et sellise trassi olemasolu ei ole vajalik ning ei mõjuta tarbijate huve, näib, et haldusakti andmisel ei ole seda asjaolu üldse kaalutud. Avalikud huvid võivad kaaluda üles huvi trass kõrvaldada ja ehitusluba tühistada. Ka kolmandad isikud on asetatud ebamäärasesse olukorda, nende väidetel on linna huvid olnud suunatud vähemalt varasemalt nendele kuuluva kinnistu ostmisele, seega ei saanud kolmandate isikute huvi olla varasemalt suunatud trassi kõrvaldamisele. Käesoleval ajal ei pea vastustaja enam kinnistu omandamist vajalikuks. Jääb ebaselgeks, et kui viidi läbi detailplaneering ja kolmandatele isikutele ei antud krundi ehitusõigust, siis milleks seda krunti planeeriti. Ehitusõiguseta kinnistu on kasutu ka kolmandatele isikutele. Veelgi ebaselgemaks muutub vastustaja positsioon, kui arvestada, et kolmandad isikud siiski soovivad loobuda kinnistule ehitamisest ja selle edasisest kasutamisest ning nõuavad linnaga väidetavalt kehtivate kokkulepete elluviimist. Kolmandatel isikutel puudub võimalus leida tekkinud probleemidele lahendust vaidlusaluse otsuse kaudu. Juhul, kui kolmandad isikud nõuavad jätkuvalt kinnistu ostmist linna poolt, ei ole mõistlik väita, et rajatud trass takistab kinnistu kasutamist kolmandate isikute suhtes. Kui kinnistule ehitusõigust kolmandate isikute huvides ei seatagi ning trass asub hetkel detailplaneeringuga määratud servituudi alas, siis on ebaselge, kelle huvides on trassi kohene ja kiire likvideerimine. Vastustaja ei ole kaalunud küsimusi, kas ülejäänud trassi kasutamine on võimalik ja kas haldusakti osaline kehtetus toob kaasa kehtiva osa muutusi. Ebaselgeks jääb, kas on mõistlik teha kulutusi olukorras, kui ei ole teada, kuidas lahendub kolmandate isikute tahteavaldus kinnistu suhtes. Kolmandad isikud kinnitasid, et nad ei ole ise esitanud detailplaneeringu taotlust, et hakata ehitama; seni on nad arvestanud ehitusõiguse mittesaamisega ja nad on ka arvestanud kinnistu omandamisega linna või muu isiku poolt. Näib, et asja otsustamiseks ei ole linn välja selgitanud ka kolmandate isikute tegelikku tahet. Seega ei tagatud menetluses osaliste tahte väljaselgitamist ning menetluse eesmärk jäi ebaselgeks. 5
lg 2 sätestab, et ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Seega kaotas kõnealune ehitusluba kehtivuse 13.12.2004. Enne nimetatud kuupäeva gaasitrassi ehitamisega ei alustatud. Ehitusloa menetlus uuendati 04.05.2006 projekteerimistingimuste taotluse väljastamisega. Sellel ajal kehtinud
lg 5 sätestas, et ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Ehitusloa menetluse uuendamine ja projekteerimistingimuste taotluse väljastamine ei tähendanud seda, et kehtivas õigusaktis ettenähtud nõudeid järgima ei pidanud. Eelduslikult pidi projekteerimistingimusi taotlenud AS Eesti Gaas kui igapäevases majandustegevuses trasside rajamisega tegelev ettevõte teadma ja arvestama
Kuigi vastustaja on juhtinud AS Eesti Gaas tähelepanu asjaolule, et puuduvad maaomanike kooskõlastused, on sellele vaatamata ehitustöödega alustatud. Kaebajad ei saa väita, et nad maaomanike kooskõlastamise vajadusest midagi ei teadnud. Kuna 13.12.2002 väljastatud ehitusluba oli projekteerimistingimuste taotluse esitamise ajaks kehtivuse kaotanud ning menetluse uuendamiseks väljastatud projekteerimistingimuste järgselt koostatud ehitusprojekt jäi maaomanikega kooskõlastamata, siis jäid ehitusloa kehtivuse tingimused täitmata. Seepärast ei saa kaebajad tugineda väidetele, et tegemist on kehtiva ehitusloaga, õiguspärase ootuse rikkumisega või et vastustajal puudusid üldse võimalused ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. 6
Vaidlustatud otsusega tunnistati ehitusluba kehtetuks üksnes Liivalaia tn 36c krunti puuduvas osas ning ülejäänud trassile see mõju ei avalda. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 83 lg 4 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kaebajad volitasid neid esindama Advokaadibüroo Glikman & Partnerid juristi P. Kerest, kes osales menetluses enamuse ajast nõustajana, kuigi menetluskulu tõendavates dokumentides on teda käsitletud advokaadina. Kulutused nõustajale on põhjendatud olukorras, kus nõustaja kasutamine kohtuasja keerukust arvestades on möödapääsmatu, millise juhtumiga käesolevas asjas tegemist pole. Kohtumenetluses osales AS EG Võrguteenus juhatuse liige R. Bogdanovitš, kes oli hästi kursis tehniliste küsimustega, mis puudutasid vaidlusaluse gaasitrassi rajamist, ning kes oli võimeline kohtu vastavatele küsimustele vastama. Kaebused on identsed, küsimuste ring sama ning valdav osa vaidlusest keskendus juriidilisele analüüsile, millega peaks hakkama saama kaebajaid esindav advokaat ilma nõustajata. Kaebuse koostamisele kulunud aega ja sellega seotud kulutusi ei saa samuti pidada mõistlikuks. Põhjendatud ei ole ka kuludokumendis TGP nr 000856 kajastatu, et 15.09.2008 on kulunud 0,75 tundi täiendavate positsioonide kujundamiseks kohtumenetluses. Kuna esimene kohtuistung toimus detsembris 2008 ja 15.09.2008 koostas halduskohus määruse kaebuse menetlusse võtmise kohta, siis jääb selgusetuks, missuguseid positsioone oli nimetatud kuupäeval vaja kujundada. Menetluskuludena ei saa käsitleda kulusid, mis on märgitud dokumendis TGP nr 001018 (vastustaja kontaktide väljaselgitamine) ja TGP nr 001154 (suhtlus BNS-ga). Vastustaja oli eelnevalt oma kontaktandmed vastuses kaebusele edastanud ning vajadus suhtluseks BNS-ga puudus. Mitmes kuludokumendis (TGB nr 000527, TGP nr 000025 ja TGP nr 001163) on märgitud kulutused seoses sundvalduse seadmisega Liivalaia tn 36c krundile. Sundvalduse seadmise taotluse esitasid kaebajad sõltumatult käesolevast kohtuasjast ja sellega seotud kulutusi ei saa käesolevas vaidluses välja nõuda. Samuti ei ole põhjendatud detailplaneeringu materjalidega tutvumisel tehtud kulutused. Asja mahtu ja keerukust arvestades on põhjendatud menetluskulud mõlema kaebaja osas 17 000 kr. AS Eesti Gaas ja AS EG Võrguteenus paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, halduskohtu otsuse muutmata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebusest ei selgu, millist menetlusnormi esimese astme kohus rikkus või millist materiaalõiguse normi ebaõigesti kohaldas. Arutelu sellest, et kaebajatel puudus üldse õigus ehitada ning et väidetavalt jäid ehitusloa kehtivuse tingimused täitmata, ei selgita, kuidas need väited seonduvad ehitusloa osalise kehtetuks tunnistamise alustega Liivalaia tn 36c läbiva gaasitras- 7
lg-s 1 toodud asjaolu esinemisele, mis õigustanuks ehitusloa kehtetuks tunnistamist. Vaidlustatud haldusaktiga tunnistati kehtetuks 13.12.2002 antud haldusakt, mistõttu jääb arusaamatuks ja seosetuks viide
HMS §-ga 54 kohaselt saab haldusakti õiguspärasust hinnata selle andmise ajal kehtinud, mitte hiljem kehtima hakanud õiguse valguses. Halduskohus tuvastas õigesti, et gaasitrass on rajatud, seega ehitusluba realiseeritud ja HMS § 61 lg 2 kohaselt oma kehtivuse kaotanud. Kehtetut haldusakti ei saa kehtetuks tunnistada. Väites, et ehitusluba lakkas kehtimast juba 13.12.2004, märgib apellant samas, et olemas olid kaalukad põhjused ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks 02.07.2008. Seega on vastustaja põhjendused vastuolulised ja ebaselged. Ainsaks mõeldavaks motiiviks on see, et Tallinna linn soovis kolmandatele isikutele teha “meelehead”, et need ei nõuaks linnalt kinnisasja sundvõõrandamist õiglase tasu eest. Vaidlusaluse otsusega tehti ka trasside ümberpaigutamise ettekirjutuse, mis HMS nõuetele ei vasta. Kohus tuvastas, et gaasitrass asub hetkel detailplaneeringuga määratud servituudi alas. Lubamatu on tõstatada ringkonnakohtus küsimus väljamõistetud menetluskulude suurusest, kui esimese astme kohtus neile vastu ei vaieldud. Menetluskulude väljamõistmine on vajalik ka teise poole distsiplineerimiseks. Vastustaja käitumist kohtumenetluses iseloomustab pidev positsioonimuutus ning selge arusaama puudumine vaidlusaluse haldusakti sisust ja selle andmise eesmärkidest. 29.06.2009 istungil selgitas vastustaja esindaja, et ehitusluba tühistati õigusrahu nimel. Õigusrahu tähendab vaieldava küsimuse lõplikku lahendamist, vaidlusalune otsus seda ei teinud. Kui aktsepteerida seda, et haldusorgan võib oma suva järgi välja anda mõtlematuid haldusakte, ise seejuures teadmata, kas ta selle haldusaktiga tegi ettekirjutuse rajatise eemaldamiseks või mitte, siis soodustab see halva halduspraktika sügavamat juurdumist. Kohus juba vähendas menetluskulude suurust ning nende vähendamine veelgi suuremas ulatuses on põhjendamatu. Kolmandad isikud T.-L. Leevald, I. Leevald ja A. Leevald ei ole apellatsioonkaebuse suhtes oma seisukohti avaldanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vaidlusaluse 02.07.2008 otsusega tunnistati osaliselt kehtetuks 13.12.2002 väljastatud ehitusluba. Kui nõustuda apellandi seisukohaga selles, et ehitusluba muutus
lg 2 alusel kehtetuks 13.12.2004, siis tuleks jätta kaebused rahuldamata, sest sellisel juhul puudub ehitusloal regulatiivne toime ja see ei riku kaebajate õigusi. Ringkonnakohus ei jaga aga apellandi arvamust, et ehitusluba kaotas kehtivuse 13.12.2004.
lg 2, millega sätestati, et ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist pole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates, jõustus 01.01.2003. Ehitusluba anti välja PES kehtivuse ajal ning PES § 53 lg 3 nägi ette, et kohalikul omavalitsusel on õigus ehitusluba tühistada, kui ehitust pole alustatud ühe aasta jooksul, arvates ehitusloa väljaandmise päevast. Käesoleval juhul pole kohalik omavalitsus seda õigust kasutanud.
rakendussättega ei ole § 25 lg 2 toimet laiendatud PES alusel antud ehitusloale. Apellatsioonimenetluses ei vaielda selle üle, et ehitusprojekti ja detailplaneeringu järgi läbib kõnealune gaasitrassitorustik kolmandatele isikutele kuuluvat Liivalaia 36 c kinnistut ning vaidlusaluse otsuse tegemise ajaks oli trass rajatud. Ekslik on kaebajate seisukoht, et ehitusloaga antud õiguse realiseerimise tõttu ei saa ehitusluba enam kehtetuks tunnistada. Ehitusloa kehtetuks tunnistamist ehitise valmimine ei takista; kehtetuks tunnistamine võib vajalik olla ehitusloa tagajärgede, nt valminud ehitise kõrvaldamise nõude esitamiseks. HMS § 64 lg-st 2 (millele on vaidlusaluses haldusaktis viidatud) tulenevalt on haldusorganil haldusakti kehtetuks tunnistamisel üldjuhul kaalutlusõigus ning haldusakti saab kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt; viimase erinevus esimesest seisneb selles, et tagasiulatuva kehtetuks tunnistamise korral 8
lg-s 1 ning käesoleval juhul pole vastustaja selles loetelus antud alusele tuginenud, kuid ekslik on kaebajate arvamus, et kui eriseaduses on loetletud konkreetsed kehtetuks tunnistamise alused, siis pole võimalik haldusakti kehtetuks tunnistamine muudel alustel. Kui see ei lähe vastuollu eriseaduses toodud loetelu mõttega, siis pole välistatud HMS kui üldseaduse haldusakti kehtetuks tunnistamise aluste rakendamine. Vaidlusaluses otsuses on viidatud HMS § 66 lg-le 2, mille punktides 1-4 on toodud isiku kahjuks õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamise alused, ning otsuse viitest
lg-le 2 ja akti põhjendusest järelduvalt tunnistati ehitusluba kehtetuks p 3 alusel, so et isik ei ole täitnud haldusaktiga seotud lisakohustust hankida gaasitorustiku rajamiseks seda läbiva maaüksuse omaniku luba. Kuigi
lg-st 1 otseselt ei tulene, et ehitusloaga seotud lisakohustuse täitmata jätmine on selle kehtetuks tunnistamise aluseks, ei lähe see ka vastuollu selles sättes antud loetelu mõttega. Seega oli vastustajal kaalutlusõigus ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks ka muul
Õige on vastustaja seisukoht, et haldusakti võib anda koos kõrvaltingimusega, kuid ringkonnakohus nõustub kaebajatega, et käesoleval juhul ehitusloal olevast märkusest teistele isikutele kuuluvate asjaõiguste rikkumise lubamatuse kohta ei ole välja loetav, et tegemist on ehitusloa põhiregulatsiooniga seotud lisakohustusega. Ameti vaidlusalusest otsusest ja kohtumenetluses antud selgitustest järeldub, et vastustaja käsitleb ehitusluba õiguspärasena. Ringkonnakohtu hinnangul on lõppjärelduses õige halduskohtu seisukoht, et ehitusluba oli andmise ajal õigusvastane. Kehtetuks tunnistatava haldusakti õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusakti kehtivuse ajal kehtinud õiguslikust ja faktilisest olukorrast. PES § 9 lg 2 p 6 nägi ette, et tehnovõrkude ja rajatiste paigutus määratakse detailplaneeringuga ning § 54 sätestas, et ehitusloa andmisest keeldutakse, kui ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule. Käesoleval juhul väljastati ehitusluba 13.12.2002, muuhulgas ka kõnealuse gaasitorustiku rajamist ettenägev detailplaneering kehtestati 09.01.
lg 5 (redaktsioonis, mis kehtis projekteerimistingimuste taotluse väljastamise ajal) kohaselt tuli kokkulepe maaomanikuga esitada kohalikule omavalitsusele enne ehitusloa väljastamist. Käesoleval juhul oli ehitusluba juba varem väljastatud ning vastustaja enda poolt kehtivaks loetud ja planeeringulahendusele vastavaks tunnistatud. Halduskohus leidis, et vaidlusaluse otsuse motivatsioon on ebapiisav ning otsuse tegemisel ei selgitatud välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega teostatud kaalutlust seadusega ettenähtud viisil. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ega pea vajalikuks kohtuotsuse sellekohaseid põhjendusi korrata. Kohus tuvastas õigesti, et kehtiv detailplaneering näeb ette gaasitorustiku rajamise läbi kolmandate isikute kinnistu ning krundi ehitusõigust pole kolmandatele isikutele antud. Kohtutoimiku juurde võetud kolmandate isikute kirjavahetusest kohaliku omavalitsusega saab järeldada, et linna huvid olid detailplaneeringu menetlemise ajal ja esialgu ka planeeringu kehtestamise järgselt olnud suunatud kolmandatelt isikutelt kinnistu omandamisele, ning selline lahendus on ka kolmandate isikute jätkuv huvi. Ehitusloa tühistamine kolmandate isikute eesmärgi – kinnistu omandamine linna või mõne muu isiku (nt tehnovõrkude omanike) poolt - saavutamisele kaasa ei aita. Seega sedastas kohus õigesti, et kolmandate isikute tegelikku tahet haldusmenetluses välja ei selgitatud ega arvestatud ning ehitusloa tühistamisele suunatud menetluse eesmärk on tegelikult ebaselge. Samuti on kohus õigesti märkinud, et ebaselgeks jääb, kuidas on teostatav haldusakti tagajärgede kõrvaldamine (gaasitorustiku ümberpaigutamine) kehtiva detailplaneeringu olemasolul, mis näeb gaasitassi rajamise läbi kolmandate isikute maaüksuse ning kelle huvides on juba rajatud trassi kohene ja kiire likvideerimine olukorras, kus see asub kehtiva detailplaneeringu servituudi alas. Eeltoodu alusel jääb kohtuotsus muutmata osas, millega kaebused rahuldati ja vaidlusalune haldusakt tühistati. Apellatsioonkaebus esimese astme kohtu poolt välja mõistetud menetluskulude suuruse peale on lubatav ning väär on kaebajate väide, et halduskohtus vastustaja kaebajate menetluskulude suurusele vastu ei vaielnud. Sellekohased vastuväited on esitatud korduvalt (29.06.2009 kohtuistungi protokolli lk 4, 26.08.2009 istungi protokolli lk 7). Apellant väidab õigesti, et kooskõlas HMS § 93 lõikega 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Esimese astme kohus on seda sätet kohaldanud, kuid ringkonnakohtu hinnangul on välja mõistetud summad siiski põhjendamatult suured. Käesolevas asjas on kaebajateks AS Eesti Gaas ja AS EG Võrguteenus, kes esitasid eraldi kaebused, mille kohus liitis ühiseks menetlemiseks. Kaebajaid esindas Advokaadibüroo Glikman ja Partnerid ning juriidilist teenust osutasid advokaadibüroo advokaat ja sama büroo jurist. Viimane esindas kaebajaid kohtus nõustajana. Vaidlust ei ole selle üle, et juriidilist teenust on kaebajatele 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.