lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Hageja ning kostja saavutasid kohtuistungil 26.04.2010. a kompromissi. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist. Pooled on kokku leppinud, et kostja maksab elatist 2 500 krooni kuus, L.T. on 18-aastane, kuid jätkab õpinguid kutsekoolis ja ühtlasi maksab alates märtsi kuust tekkinud elatise võlgnevuse võrdsetel osades nelja kuu jooksul.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku huvi ning komproimissi on võimalik täita, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas
lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled loobusid kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. 2
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulud Vastavalt
1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumisega määrab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Pooled menetluskulusid ei ole kandnud. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.