KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2010 Rapla Tsiviilasja number 2-09-26689 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi Kristi Koorti vastu 5402.19 krooni väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank AS (reg kood 10060701, asukoht Liivalaia 8 15040 Tallinn), esindaja Silva Kark (asukoht Rakvere t. 5 41592 Jõhvi e-post: silva.kark@swedbank.ee ). Kostja Kristi Koort (isikukood 48112166012, elukoht xxxxx xx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx). Menetluse liik Kirjalik RESOLUTSIOON Välja mõista Kristi Koortilt Swedbank AS-i kasuks 5402.19 krooni võlga koos intressi, viivise ja menetlustasuga ning alates
- detsembrist 2009 viivis protsendina põhinõudelt 5111.27 krooni kuni kohase täitmiseni vastavalt Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatavale intressimäärale, millele lisandub 7% aastas. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte posti teel. Kohtukulude jaotus Hageja poolt kantud menetluskulud jätta Kristi Koorti kanda. Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamise päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hagist nähtub, et
- detsembril 2008.a. sõlmisid pooled krediitkaardi kasutamise lepingu nr 21224 (08-277009-KK), mille alusel hageja andis kostja kasutusse partner krediitkaardi, tehingute teostamiseks limiidiga 5000 krooni. Lepingu kohaselt pidi kostja tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol ja tasuma igal
- kuupäeval 200 krooni. Alates 17.veebruarist 2009.a. ei ole kostja püsimakseid tasunud, mistõttu sulges hageja 26.mail 2009.a. sulges lepingu kasutuslimiidi. Lepingu p 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 18 % aastas.
- novembri 2009.a. seisuga oli krediiti tagastamata 5111.27 krooni, intress ajavahemiku 26.mai kuni 26.mai 2009 eest 25.60 krooni ja viivis krediidi põhiosalt ajavahemiku
- veebruar 2009 kuni 27.november 2008 eest 215.32 krooni. Võla sissenõudmiseks oli hageja teinud kulutusi 50 krooni. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 5402.19 krooni. Kostja seisukoht Kostja tunnistab hagi, kuid soovib raske majandusliku olukorra tõttu tasuda võlg ositi kolme kuu jooksul.. Kohtu seisukoht Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, mistõttu ei ole kohtuistungit määratud. Poolte seisukohad nähtuvad küllaldaselt hagiavaldusest ja kostja vastusest. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele olenemata kostja taotlusest võlg ositi tasuda, sest võla tasumise graafiku osas saavad pooled kokku leppida ka täitemenetluse käigus. Hageja nõue on tõendatud hagiavaldusele lisatud lepinguga ja võla arvestusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 101 lg 1 p.p. 1, 3 ja 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda võlgnetava kohustuse täitmist, viivist ja kohustuse täitmata jätmisega seotud kahju hüvitamist, milleks saab lugeda ka võla sissenõudmisega seotud kulud. TsMS § 367 annab hagejale aluse nõuda veel sissenõutavaks mittemuutunud viivist protsendina põhinõudelt kuni viimase täieliku tasumiseni. Hageja soovib selle viivise määraks kohaldada Võlaseaduse §113 lg 1 sätestatud määra, milleks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne iga aasta
- jaanuari ja
- juulit, millele omakorda lisandub 7% aastas. Kuni
- jaanuarini 2010 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 1% aastas. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis kannab kostja TsMS § 162 lg 1 kohaselt kõik hageja poolt kantud menetluskulud. Indrek Saar Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.