← Eesti

2-09-17497/9

Tsiviilasi nr 2-09-17497 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2009. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-17497 T

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Laste vajadusi ei ole hageja kohtule esitanud. Hageja on vaid hagi tagamise taotlusele lisatud hageja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi teatises (tl.15) välja toonud pere kulud, milleks on 4000 eluasemekulud, 3000 kulud toidule, 200 krooni sidekulud, tervishoiukulud 200 krooni, 300 krooni kulud laste koolikohustuse täitmiseks. Kui jagada kulud hageja ja temaga koos elava kolme lapse vahel, siis on hageja teinud kummagi poolet ühise lapse ülalpidamiseks kulutusi umbes 2000 krooni. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist seadusega ettenähtud miinimumsummas 2175 krooni ühe lapse kohta kuus ja lisaks elatiselt maksmisele kuuluv tulumaksuosa, kokku kahe lapse kohta 5506 krooni kuus. Kostja vaidles nõudele ja vastu ja avaldas, et on nõus maksma elatist 1500 krooni kahe lapse kohta kuus, mis on väiksem kui seaduses sätestatud miinimum.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni.

§ 61

lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Selliseid asjaolusid antud juhul ei esine. Kostja väitis kohtuistungil, et tal on kolmas laps, keda tal tuleb üleval pidada.

§ 61

lg 5 alusel võib elatise suurust vähendada alla

§ 61

lg-s 4 nimetatud suuruse juhul, kui kostjal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Antud juhul ei ole leidnud kostja väited temal kolmanda lapse olemasolu kohta kinnitust. Kostja sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Rahvastikuregistri andmete põhjal on kostjal kaks last: Jxxxxxx Šxxxxxxxxxja Jxxxx Šxxxxxxxx. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, kas kostja uues perekonnas kasvav laps on kostja laps, keda ta on kohustatud

§ 60lg 1 järgi ülal pidama.

Kuna kostjal kolmanda lapse olemasolu ei ole tõendatud, siis jätab kohus kostja sellekohased väited elatise väljamõistmisel arvesse võtmata. Samuti võrdleb kogus elatise määramisel vanemate varanduslikku seisundit ja sissetulekuid. Pooltel ei ole vara, mida saaks realiseerida. Hageja sissetulekuks on lasteraha 1200 krooni kuus. Hageja väitel on ta pidanud võtma raha võlgu laste igapäevase toidu ja riiete ostmiseks ning eluasemekulude tasumiseks. Hageja seletuste kohaselt on teda kulude katmisel toetanud tädi ja eluasemekulude osas on tekkinud võlgnevus. Kostja kinnitas kohtuistungil, et saab palka umbes 4700 krooni, kuid tõendit selle kohta ei esitanud. Seega on kostja sissetulek kordi suurem hageja sissetulekust ja ülalpidamiskohustuse kallutamine hageja kahjuks (et kostjale jääks hagejast väiksem osa laste ülalpidamises) ei ole põhjendatud. Kostja väitel tasub ta ka pangalaenu. Kohus märgib, et laenu tasumine ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu võiks elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Kohus leiab, et antud juhul ei esine ühtegi alust, mille tõtu võiks mõista kostjalt välja elatis seadusega ettenähtud alammäärast väiksemas suuruses s.o 2175 krooni kuus lapse kohta. Lisaks miinimumelatisele on taotlenud hageja kostjalt välja mõista elatiselt maksmisele kuuluv tulumaksuosa. Kohus leiab, et hageja nõue selles osas tuleb jätta rahuldamata. Tulumaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt maksustatakse elatis tulumaksuga. Tulumaksu seaduse § 4 lg 1 p 1 järgi on tulumaksu määr 2009. aastal 21 %. Seaduse § 2 lg 1 järgi on tulumaksu 3 maksjaks füüsiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. Seega on seaduse järgi tulumaksu maksmise kohustus elatise saajal - hagejal. Samas ei tähenda nimetatud asjaolu, et tulumaksuosa ka alati tuleb koos elatisega välja mõista. Elatise kindlaksmääramisel tuleb

§ 61lg 2 alusel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Arvestades kostja sissetuleku suurust ja asjaolu, et hageja ei ole tõendanud laste kulusid elatise alamäärast suuremas ulatuses, leiab kohus, et ei ole põhjendatud kostjalt lisaks elatise alamäärale välja mõista ka tulumaksuosa. Kohus märgib siinjuures ka, et seaduse kohaselt oleks lapsele tehtavate kulutuste suurus 4350 krooni (2x2175), mis on viimase aja majanduslikku olukorda arvestades äärmiselt suur summa. Kohtupraktikast nähtub, et enamik vanemaid ei te lapse kohta kulutusi sellises summas. Seega ei ole nimetatult summalt tulumaksu 892.50 krooni maha arvamine laste huve kahjustav, sest kasutatavaks summaks jääb arvestuslikult ikkagi 3357 krooni, mis peaks olema piisav laste vajaduste rahuldamiseks. Samuti peab kohus vajalikuks juhtida hageja tähelepanu asjaolule, et ta on lapsega kodune, mistõttu tal puudub töine sissetulek ja tal on võimalik tulumaksu tasumisel arvestada sissetulekult (s.h ka elatiselt) tulumaksuvaba miinimumi 27000 krooni aastas (s.o 2250 krooni kuus). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks välja elatise 2175 krooni ühe lapse kohta kuus alates 21.04.

  1. a kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja on esitanud kohtule tõendi selle kohta, et Sotsiaalkindlustusameti 06.05.
  2. a otsusega nr 00116E/1 (tl.21) on hagejale määratud hagi tagamise määruse alusel elatisabi kogusummas 9000 krooni. Hagejale elatisabina väljamakstud summa tuleb kostjalt käesoleva otsusega välja mõistetud elatisest maha arvestada ja see ei kuulu kostjalt täiendavalt sissenõudmisele. Vastavalt elatisabi seaduse § 10 lg-le 1 läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Seega võib riik esitada välja makstud elatisabi summa 9000 krooni osas kostja vastu omakorda nõude. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt.

§ 70

lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61

  1. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja väitel on kostja maksnud lastele elatist
  2. a aprillis 500 krooni,
  3. a mais, juunis ja juulis 1500 krooni ja
  4. a augustis, septembris, oktoobris, novembris ja detsembris 2500 krooni kuus kahe lapse kohta kokku. Alates jaanuarist 2009.a kostja elatist maksnud ei ole. Hageja taotleb kostjalt tagasiulatuvalt ühe aasta eest miinimumelatisest koos sellelt tasumisele kuuluva tulumaksuosaga puudujääva osa kokku summas 43 924 krooni väljamõistmist. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud osaliselt. Kohus mõistab elatise kostjalt välja tagasiulatuvalt alates 1.maist 2008.a kuni hagi esitamiseni, s.o kuni 21.aprillini
  5. a seadusega ettenähtud elatise alammäära ulatuses, s.o 2175 krooni ühe lapse kohta kuus. Seejuures arvestab kohus 2008.a maist-detsembrini kostja poolt tasutud summasid. Kohus ei mõista kostjalt tagasiulatuvalt välja elatiselt maksmisele kuuluvat tulumaksuosa, tuginedes eelpooltoodud põhjendustele. Kostja elatise võlgnevus perioodi 01.05.-31.12.2008.a on 17 800 krooni (8x 4350=34 80017 000) ning perioodi 01.01.- 21.04.
  6. a eest on 16 095 krooni (3 kuud x 4350 krooni + 21 päeva aprillis 3045 krooni), kokku 33 895 krooni, mis tuleb tagasiulatuvalt kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita 4 menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna kohus rahuldas hagi sellesarnases ulatuses nagu pakkus kohtuistungil välja hageja (hageja pakkus välja, et kostja võiks maksta elatist 4000 krooni kahe lapse kohta kuus), siis jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel tervikuna kostja kanda. Maimu Laumets Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.