KOHTUOTSU Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2010.a. Tallinn Haldusasja number 3-09-2818 Haldusasi I.K. kaebus AS Ühisteenused 23.11.2009 viivistasu o

) § 501 lg 2 p 1 ja Tallinna Linnavolikogu

1. jaanuari
2. a määrusega nr 9 "Parkimistasu kehtestamine" (edaspidi: määrus "Parkimistasu kehtestamine") punktiga 5.1 on kehtestatud tasuline parkimisala, mille kohaselt Luha tn 19 kõrval asuvad parkimiskohad kuuluvad avaliku tasulise parkimisala "Kesklinna" piirkonna hulka. Kaebaja on korduvalt väljendanud seisukohta, et tema poolt viidatud parkimiskestuse osutusmärgil ei asunud noolt, mis oleks näidanud, et märgi mõjupiirkond kehtiks ka enne märki.

§ 50

lg 4 kohaselt korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Kuna "Kesklinna" tasulise parkimisala puhul on tegemist piirkonna kui terviku kasutamisega parkimisalana, on sellesse alasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks kasutatud mõjualamärke 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578 (tasuline parkimine). Vabariigi Valitsuse poolt

1. veebruaril
2. a vastu võetud määruse nr 48 "Liikluseeskiri" kohaselt lõpetab liiklusmärgi 387 (parkimisala) mõjuala mõjualamärk 397 (parkimisala lõpp). Kuna "Kesklinna" avalikku tasulisse parkimisalasse suunduvatele tänavatele on üles pandud tasulise parkimise mõjuala algust tähistavad liiklusmärgid, siis pidi kaebuse esitaja ka mõistma, et kuna ta ei ole tasulise parkimise mõjuala lõpetamist tähistavast märgist möödunud, on ta endiselt tasulisel avalikul parkimisalal. Mitte ühestki asjaomasest õigusaktist ei tulene nõuet, et lisaks tasulise parkimise mõjuala tähistusele on veel täiendavalt vaja paigutada tasulisi parkimiskohti tähistavaid liiklusmärke. Samuti ei ole Luha tänavale pandud mõjualamärgile 387 vasturääkivaid liiklusmärke (näiteks märke, mis tähistaksid eravaldust või lubaksid tasuta parkida), mille nõudeid tuleks vastaval alal liikluseeskirjade kohasaelt järgida. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et viivistasu otsuse nr 0028004195 koostamise
3. novembril
4. a kell 10.43 tingis asjaolu, et mootorsõiduk Mercedes-Benz registreerimisnumbriga xxx xxx oli pargitud "Kesklinna" avalikul tasulisel parkimisalal Luha tn 19 kõrval ja selle eest ei olnud ettenähtud korras tasutud parkimistasu. 3.
5. Viivistasu otsuse määramise põhjused ja viivistasu määr

§ 501

lg 2 p 1 ja määruse "Parkimistasu kehtestamine" punktiga 5 on kehtestatud tasuline parkimisala ning punkti 5.1 kohaselt kuuluvad Luha tänaval asuvad parkimiskohad avaliku tasulise parkimisala "Kesklinna" parkimisala hulka.

§ 501

lg 4 ja määruse "Parkimistasu kehtestamine" punkti 4.1 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus enne või vahetult pärast sõiduki parkimise alustamist, ning vaid juhul, kui 3 sõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib määruse "Parkimistasu" punkti 4.1 alusel parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Seega on tasuta parkimisaja kasutamise eelduseks parkimise algusaja korrektne tähistamine. Käesoleval juhul on ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei kasutanud parkimise algusaja määramisel ei kirjalikku teadet ega ka parkimiskella. Sellega on vastustaja hinnangul tuvastatud, et parkimise algusaeg ei olnud vormistatud

§ 501

lg 4 1 ja määruse "Parkimistasu" § 5 lg 4 nõuete kohaselt ehk teade parkimise algusajaga ei olnud asetatud sõiduki esiklaasile ega armatuurlauale väljast nähtavale kohale. Antud juhul ei olnud mootorsõiduki juht parkimise alustamisel parkimise algusaega teatavaks teinud, mille tulemusena tekkis parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Seega tulnuks kohe parkimist alustades parkimise eest tasuda, sest tasuta parkimise aega ei tekkinud. Liiklusseaduse § 501 lg 4 ja määruse "Parkimistasu kehtestamine" punkti 4.1 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus enne või vahetult pärast sõiduki parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib määruse "Parkimistasu kehtestamine" punkti 4.1 kohaselt parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamisest. Kontrolli teostamise ajal kell 10.43 oli kaebaja parkinud oma sõiduki avalikul tasulisel parkimisalal kõrval ilma, et oleks parkimise eest tasutud või parkimise algusaeg oleks teatavaks tehtud parkimise kella või kirjaliku teatega parkimise algusaja kohta. 3.3.

§ 502

lg 1 p 1 kohaselt vormistab parkimisjärelevalve ametiisik parkimistasu maksmata jätmise korral viivistasu otsuse. Määruse "Parkimistasu kehtestamine" punktide 9.1.1 ja 9.6 kohaselt on viivistasu määr 480 krooni, kui parkimistasu on jäetud maksmata. Seega olid antud juhul nii viivistasu otsuse tegemine kui ka viivistasu määr kohased. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses toodud põhjendused ei saa olla aluseks kaebaja parkimistasu maksmisest vabastamisele. Viivistasu määramine ega viivistasu suurus ei sõltu sellest, kas isik rikub tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult. Sõidukijuht peab parkimistasu kui kohaliku maksu tasumisel olema piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning jälgima, et tasulise parkimise korda oleks järgitud. 3.

1. Kaebaja eksimuse tahtlikkusest Vastustaja peab oluliseks viidata Riigikohtu
2. juuni
3. a otsuse nr 3-3-1-24-07 punktile 14, mille kohaselt on "viivistasu parkimistasu maksmata jätmise korral määratav rahaline kohustus, mitte aga karistus (trahv)". Tulenevalt asjaolust, et viivistasu otsuse näol ei ole tegemist karistusõigusliku trahvi määramisega, ei saa ega tule viivistasu määramisel arvestada isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Samuti ei sõltu viivistasu määramine ega viivistasu suurus sellest, kas isik on rikkunud tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult. Seega ei oma antud juhul tähtsust, millistel motiividel jäi kaebajal parkimistasu maksmata. Tähtsust omab üksnes asjaolu, et kaebuse esitaja oleks pidanud sõiduki juhina olema parkimistasu kui kohaliku maksu tasumisel hoolikam ja tähelepanelikum ning jälgima, et liiklusseaduses sätestatud regulatsiooni ja tasulise parkimise korda oleks nõuetekohaselt järgitud. Sõidukijuhi kohustuseks on veenduda, et sõiduki parkimise eest oleks korrektselt 4 parkimistasu makstud. Sõidukijuht on vastutav nii omaenese hooletuse kui ka liiklusalaste õigusaktide tundmise eest. KOHTU SEISUKOHT 4) Kohus uurinud toimikusse esitaud seisukohti ja lisatud tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Viivistasu otsus nr 0028004195 on tehtud õiguspäraselt ning selle tühistamiseks alus puudub. 5) Kohus selgitab seisukohta järgmiselt. Kohus leiab, et
4. novembril 2009 a rikkus kaebaja sõidukiga Mercedes-Benz registreerimisnumbriga xxx xxx parkimisel Tallinna linnas kehtivat tasulist parkimiskorda ja rikkumine on tõendatud. Viivistasu on määratud otsusega nr 0028004195 õiguspäraselt ja kaebajal tuli tasuda viivistasu. Liiklusseaduse (edaspidi:

) § 501 lg 2 p 1 ja Tallinna Linnavolikogu

1. jaanuari
2. a määrusega nr 9 "Parkimistasu kehtestamine" (edaspidi: määrus "Parkimistasu kehtestamine") punktiga 5.1 on kehtestatud tasuline parkimisala, mille kohaselt Luha tn 19 kõrval asuvad parkimiskohad kuuluvad avaliku tasulise parkimisala "Kesklinna" piirkonna hulka. Kohus palus kaebuse esitajal kirjeldada oma liikumisteekonda ja kaebaja saatis vastuse 16.02.2010, milles ei olnud kohtu arvates kajastatud kogu asjakohast informatsiooni. Kohus nõudis eeltoodu tõttu välja täiendavalt vastustajalt liikluskorraldust iseloomustavad andmed. Kohus väljastas kaebajale saadud fotomaterjali ja liiklusmärkide registri väljavõtte ja kaebaja sai nendega täiendavalt tutvuda. Tlk 58-70 ja 82-83 fotomaterjal ja liiklusskeemid koos liiklusmärkide paigutusega tõendavad, et liikluskorraldus vastab Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 9 kehtestatud nõuetele ja vastuolusid ei ole. Kuivõrd kaebaja vastusest saab järeldada, et vastustaja tegevus on antud andmetel kontrollitav, siis leiab kohus, et vastustaja viivistasu otsuse õigsus on tõendatud. Kogutud andmete põhjal saab kohus järeldada, et kaebaja sõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata, mistõttu tuleb tasuda määratud viivistasu. Viimases vastuses kohtule on kaebaja ka ise möönnud, et ta oli teadlik, et kesklinnas on parkimine tasuline. Kaebaja subjektiivseid seisukohti seotult parkimise korraldamisega analüüsib kohus hilisemalt. 6) I.K. parkis
3. novembril
4. a sõiduki Mercedes-Benz Tallinnas tasulisel parkimisalal "Kesklinna" piirkonnas, Luha tn 19 kõrval. Kaebaja ja vastustaja esitatud andmed kinnitavad, et sündmuskoht on viivistasu otsuses märgitud õigesti. Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 9 „Parkimistasu kehtestamine„ reguleeritud kord märgib p.5.1, et Kesklinna avalik tasuline parkimisala on piiritletud Tallinna laheKalasadama tänava-Põhja puiestee- Kotzebue tänava-Kopli tänava-Telliskivi tänava-raudtee (paralleelselt Tehnika tänavaga ja kuni Filtri teeni)-Filtri tee-Odra tänava- Türnpu tänavaVilmsi tänava-Gonsiori tänava- Roheline Aas tänava-Poska tänava-Narva maantee-Bensiini tänava ja Tallinna lahega. Seega saab iga liikleja informatsiooni tasulise parkimise alade kohta tänavate täpsusega selle õigusakti kaudu, lisaks on tänavatele paigaldatud liiklusmärgid.

§ 501

lg 2 p 1 ja määruse "Parkimistasu kehtestamine" punktiga 5 on kehtestatud Tallinna linnas tasuline parkimisala ning punkti 5.1 kohaselt kuuluvad Luha tänaval asuvad parkimiskohad avaliku tasulise parkimisala -"Kesklinna" parkimisala- hulka. 5 Kaebuse esitaja märkis, et ta sõitis mööda Pärnu maanteed Luha tänavale. Kuigi kaebaja ei märkinud täpsemalt sõiduteekonda, nähtub tema esitatud skeemilt tlk 50, et valitud sõidusuund oli Pärnu mnt-lt Kesklinna poole. Kaebaja on seda asjaolude täpsustamisel ka kinnitanud. Kui kaebaja oleks tutvunud volikogu eeltoodud määruse nõuetega, oleks ta saanud veenduda, et tema poolt parkimiseks valitud koht Luha tn 19 kõrval asub Kesklinna tasulisel parkimisalal. Samas on

§ 50

lg 4 tulenevalt parkimist korraldav teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik kohustatud selle tähistama liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Kesklinna parkimisala tähistust pidi kaebaja märkama, kuivõrd Liikluseeskirjade kohaselt peab sõidukijuht juhinduma liikluskorraldusest, st liiklusmärkidest, teemärgistusest, liikluskorraldusvahenditest. LE § 14 kohustab liiklejat ja muud isikut täitma „Liiklusseaduses“ sätestatud ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid. Kaebaja joonistas skeemi ja sellel ta tähistas ära liikumisteekonna üksnes sissesõidu osas Luha tänavale. Luha tänavale sisse sõites on ta siiski märganud liiklusmärki 578 a, st et liiklusmärgiga on viidatud tasulisele parkimisele. Kaebuse esitaja ekslikult leiab, et kuna sellele järgnes ristmik, siis „märgi mõjupiirkond hakkas kehtima märgist kuni ristmikuni“ või siis oleks pidanud lõppema märgiga, „mis tühistab mõjupiirkonna“. Kehtiv LE kõneleb ristmiku osas järgmist: „Märkide 35 ja 36 mõjupiirkond ulatub: 1) asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, välja arvatud pinnastee suubumine kattega teele, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud lisateatetahvliga teatatud kauguseni; 2) väljaspool asulat märgist kuni seda piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud lisateatetahvliga teatatud kauguseni“. Antud juhul ei tekkinud vaidlust märkide 35 ja 36 mõjupiirkonnast. Kuivõrd kohus märkis, et

§ 50

lg 4 kohaselt korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil, siis tuleb jälgida, missugused liiklusmärgid olid paigutatud liikumisteekonnal Pärnu mnt-l. Kuigi kaebaja on hilisemalt täheldanud, et ilmaolud olid sombused ja liiklus Tallinna linnas tihe, ei saa kohus sellest järeldada, et juht, kes asub liikluses, ei peaks ennast kurssi viima õigusaktides sätestatud normidega ning järgima liiklusmärke. Isegi siis, kui sõidukijuht kavatseb liigelda temale tavapärasest intensiivsema liiklusega piirkonnas, antud juhul Tallinna linnas, ei saa ta eksimuste korral viidata sellele, et ta ei ole end kurssi viinud või ei suutnud jälgida liikluskorraldust. Kuna vastavalt viidatud Linnavolikogu määruse nr 9 p-le 5.

1. peab olema Kesklinna tasulise parkimisala tähistus Pärnu mnt-l, siis on vajalikud liiklusmärgid paigutatud Pärnu mnt viaduktile, mida mööda kaebaja liikus sihtkohta. Liiklusmärgid tuleb paigalda nii, et juhil oleks võimalik aegsasti liikluskorralduses orienteeruda. Antud juhul olid liiklusmärgid paigaldatud nii, et juht saaks õigeaegselt teabe, et ta saabub tasulise parkimise alasse. Kohtu poolt kogutud materjal kinnitab, et Pärnu maanteele on paigutatud liiklusmärgid, mis tähistavad parkimisala algust (tlk 58-70 ja 82-83) ning juhile ei saa need jääda märkamatuks. Kuna "Kesklinna" tasulise parkimisala puhul on tegemist piirkonna kui terviku kasutamisega parkimisalana, on sellese alasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks kasutatud 6 mõjualamärke 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578 (tasuline parkimine). LE kohaselt mõjualamärk 38 näitab sellel kujutatud teise liiklusmärgi kehtivust kogu alal. Vabariigi Valitsuse poolt
2. veebruaril
3. a vastu võetud määruse nr 48 "Liikluseeskiri" kohaselt lõpetab liiklusmärgi 387 (parkimisala) mõjuala mõjualamärk 397 (parkimisala lõpp). Kuivõrd Kesklinna tasulise parkimise ala ei lõppenud ristmikul ega ka peale seda, siis pidi kaebaja arvestama, et ta pargib Kesklinna tasulise parkimise alal. Parkimisala lõppu tähistavat märki kaebuse esitaja sündmuskohal ei näinud, kuid seda selgitabki asjaolu, et Kesklinna tasulise parkimise ala ei olnud veel lõppenud. Kuna "Kesklinna" avalikku tasulisse parkimisalasse suunduvatele tänavatele on üles pandud tasulise parkimise mõjuala algust tähistavad liiklusmärgid, siis pidi ka I.K. mõistma, et ta ei ole tasulise parkimise mõjuala lõpetamist tähistavast märgist möödunud, mis omakorda tähendab, et juht pidi aru saama, et ta endiselt asub tasulisel avalikul parkimisalal. Parkimise alustamisel oli juhil täiendavalt võimalus kontrollida, kas ta on alast väljunud või mitte ja kahtluse korral võtta tarvitusele abinõusid, et selles veenduda. Kohus ei saa ette kirjutada, kuidas sõidukijuht peaks veenduma, kas ta talitas õigesti, kuid kohus on eelnevalt märkinud, et liikluskorraldusega saab tutvuda juba enne sõidu alustamist, vastavalt on avalikustatud linnavolikogu määrus ja Tallinna linna kodulehel tehtud ka avalikuks skeemid, mille abil saab üksikasjaliselt kontrollida, missuguses alas üks või teine tänav asub, lisaks saab ka teavet parkimistasude kohta. Täiendab seda informatsiooni liikluskorraldus ning LE kohaste märkide paigutamine linnakeskkonnas. Kohus nõustub vastustajaga, et tasulise parkimise mõjuala tähistusele ei panda lisaks veel täiendavalt tasulisi parkimiskohti tähistavaid liiklusmärke. Kohus ei tuvastanud, et need tingimused ei ole täidetud ja et puudus võimalus kontrollida olukorda juba enne sõidu alustamist; samas nähtub, et liikluskorraldus oli jälgitav ka kaebaja tegevuse ajal. Isegi eeldades, et kaebaja sombuse ilma tõttu ei märganud liiklusmärke õigel hetkel, ei saa sellega vabandada nn eksimust, kuivõrd LE kohustab liiklejat olema tähelepanelik ning järgima liiklusmärkide nõudeid ja erandeid ei tehta ka juhul, kui juht asub temale harjumuspärasest liiklusest intensiivsema liiklusega piirkonnas. Kaebusest ei nähtu, et Luha tänavale oleks pandud mõjualamärgile 387 vasturääkivaid liiklusmärke. 7)

§ 501lg 4 ja määruse "Parkimistasu kehtestamine" p.

4.1 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus enne või vahetult pärast sõiduki parkimise alustamist, ning vaid juhul, kui sõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib määruse "Parkimistasu" punkti 4.1 alusel parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Tasuta parkimisaja kasutamise eelduseks on parkimise algusaja korrektne tähistamine. Kaebuse esitaja ei vaidlusta fakti, et ta ei kasutanud parkimise algusaja määramisel ei kirjalikku teadet ega ka parkimiskella, seega parkimise algusaeg ei olnud vormistatud

§ 501lg 4 1 ja määruse "Parkimistasu" § 5 lg 4 nõuete kohaselt.

Kui mootorsõiduki juht parkimise alustamisel parkimise algusaega teatavaks ei ole teinud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Seega tulnuks kaebajal parkimist alustades parkimise eest tasuda, sest tasuta parkimise aega ei tekkinud. Kontrolli teostamise ajal kell 10.43 oli kaebaja parkinud oma sõiduki avaliku tasulise parkimisala kõrvale ilma parkimise eest tasumist ja ka parkimise algusaeg ei olnud teatavaks tehtud parkimise kella või kirjaliku teatega.

§ 502

lg 1 p 1 kohaselt vormistab parkimisjärelevalve ametiisik parkimistasu maksmata jätmise korral viivistasu otsuse. Määruse "Parkimistasu kehtestamine" punktide 9.1.1 ja 9.6 kohaselt on viivistasu määr 480 krooni, kui parkimistasu on jäetud maksmata. 7 Seega olid antud juhul nii viivistasu otsuse tegemine kui ka viivistasu määr kooskõlas kehtiva õigusega. 8) Kohus nõustub vastustajaga, et sõidukijuht peab parkimistasu kui kohaliku maksu tasumisel olema piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning jälgima, et tasulise parkimise korda oleks järgitud, samas tuleb sõidukijuhil tutvuda õigusnormidega ja kehtiva korraga. Eriti tähelepanelik peab olema, kui juht saabub teise linna või asulasse ning ei tunne kohapealseid olusid ning on oht, et liikluskorraldusvahendite jälgimisel ei suuda juht õigesti orienteeruda. Kohus jääb seisukohale, et enne parkimiskoha valikut tuleks uurida kehtivaid õigusnorme ning Tallinna linna kodulehelt on võimalik kätte saada ka informatsioon parkimiskorralduse ja parkimisalade suhtes. Kui juht jätab nendega tutvumata ning ei suuda orienteeruda liiklusmärkide abil, ei ole see vabanduseks, et jätta viivistasu määramata. Siinkohal on vastustaja viidanud õigustatult lisaks ka Riigikohtu

1. juuni
2. a otsuse nr 3-3-1-24-07 punktile 14, mille kohaselt on "viivistasu parkimistasu maksmata jätmise korral määratav rahaline kohustus, mitte aga karistus (trahv)". Kuna viivistasu otsuse näol ei ole tegemist karistusõigusliku trahvi määramisega, ei saa ega tule viivistasu määramisel arvestada isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Viivistasu määramine ja selle suurus ei sõltu sellest, kas isik on rikkunud tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult. Kaebuse esitaja oleks pidanud sõidukijuhina olema parkimistasu kui kohaliku maksu tasumisel hoolsam ning jälgima, et ta täidab nii liiklusseaduses sätestatud regulatsiooni kui ka selle alusel kehtestatud tasulise parkimise korda. Sõidukijuhi kohustuseks on veenduda, et sõiduki parkimise eest oleks korrektselt parkimistasu makstud. I.K. on küll märkinud, et tema arust Tallinna Linnavolikogu määrusega „üles pandud mõningad liiklusmärgid ei vasta Euroopalikule elu standardile“, kuid kohtu arvates on see kaebaja subjektiivne arvamus, mis läheb vastuollu kehtiva korraga. Kaebuse asjaolud kinnitasid, et liikluskorraldus on reguleeritud vastavalt kehtivale korrale ning jääb arusaamatuks, millist standardit kaebaja peab nn euroopalikuks elu standardiks. Kui kaebaja arvates on tegutsetud tema suhtes vaenulikult põhjusest, et liiklusmärgid on paigaldatud meelega nii, et juhti eksitada ja selle tõttu saada sõidukijuhtidelt raha, siis kohus seda kaebaja etteheidet ei pea õigustatuks. Vastustaja ei ole pädev sisse seadma parkimise korraldamist Tallinna linnas, tema ülesandeks on jälgida, et kehtivast korrast peetakse kinni. Liikluskorralduse paremaks organiseerimiseks Tallinna linnas saab iga isik teha pädevatele organitele ettepanekuid. Käesoleva kohtuasja lahendamisel ei saaks kohus mõjutada tehtava otsusega liikluskorraldusega ja parkimise korraldamisega seotud pädevata organite tegevust, kuna kaebus on esitatud konkreetse viivistasu otsuse õiguspärasuse hindamiseks ja nähtus, et asjakohased õigusnormid on piisavalt täpselt küsimuse reguleerinud.„Liiklusmärgid“ vastavad kehtivale Liiklusseadusele ja LE eeskirjadele. Kohus on eelnevalt märkinud õigusnormid, millest nähtus, et parkimist ei korralda AS Ühisteenused. Kaebaja kahtluse osas sellest, et juhtide eksitamine võimaldab määrata antud asjaoludel „trahve“ ehk nõuda viivistasu, märgib kohus, et selline arusaam on ekslik. AS Ühisteenused, kelle vastu on kaebus esitatud, ei saa ise kedagi eksitada ning teha otsuseid suvaõiguse alusel, kellele ja millisel juhul viivistasu määrata või määramata jätta. Kohus on eelnevalt märkinud, et parkimisalade määratlemine ja kehtiv kord on kehtestatud pädevate organite poolt, see on kõigile võrdsetel tingimustel avalikustatud, seda saab ka igal ajal kontrollida ning sõidukijuhi eksitamine ei ole antud 8 tingimustel vastustaja tegevuse kaudu võimalik. Juhtide teadlikkust ei saa tõsta ka sellega, et jätta viivistasu määramata, kui kehtivast korrast ei ole kinni peetud. Vastustaja ei saanud jätta määramata viivistasu, kuivõrd AS-il Ühisteenused on seadusest tulenev kohustus reageerida sündmusele ning määrata viivistasu, kui sõidukijuht jätab parkimiskorralduse nõuded täitmata. AS-il Ühisteenused ei ole sellisel juhul valikuvõimalusi ehk tegemist ei ole siinkohal enam diskretsiooniotsusega. Kohus on eelnevalt viidanud Riigikohtu asjakohasele lahendile ja selgitustele. Viivistasu määramine ja selle suurus ei sõltu sellest, kas isik on rikkunud tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult. 9)
3. novembril
4. a rikkus kaebaja sõiduki Mercedes-Benz registreerimisnumbriga xxx xxx parkimisel Tallinna linnas kehtivat tasulist parkimiskorda. Viivistasu otsus nr 0028004195 on määratud õiguspäraselt, sõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata.

§ 501

lg 4 ning määruse "Parkimistasu" punktist 4.1 tuleneb, et kui parkimise algusaega ei ole nõuetekohaselt teada antud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Kaebaja parkimistasu ei tasunud, seega kohaldus antud juhul

§ 502

lg 1 p 1, mille kohaselt tehakse viivistasu määramise otsus, kui parkimistasu on maksmata. Viivistasu ei saa tagasi nõuda, kui viivistasu otsus on õiguspärane. 10) Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema kanda – HKMS § 92. HKMS § 92 (Menetluskulude jaotus) lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja tasus riigilõivu 250 EEK. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Karin Kalmiste Kohtunik 9 10