Obsah (4)

§ 26§ 31§ 32§ 92

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-3041 Haldusasi K.P. kaebus tühistada AS Ühist

§ 26lg 1 p 6) 2.

Jätta kaebaja poolt tasutud riigilõiv tema enda kanda. Edasikaebamise kord 3. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus kaebajale ning vastustaja esindajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (

§ 31lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (

§ 32lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1) 17.11.2009 koostas AS Ühisteenused ametnik Anne Vaus Toyota reg.nr-ga xxx xxx parkimisnõuete rikkumises viivistasu otsuse nr 0053003469. 17.11.2009 oli sõiduk kell 20:19 pargitud Tallinnnas Olevimägi 9 vastas. Parkimistasu loeti mittemakstuks ja määrati viivistasu 480 kr. K.P. oli parkinud sõiduki Tallinna Vanalinna tasulises parkimistsoonis, kuid sõiduki armatuurlauale oli paigaldatud soodusluba, mis 1 võimaldab tasuta parkimise Kesklinna tasulisel parkimisalal. Soodusloa ebaõige kasutamine on võrdne parkimistasu maksmatajätmisega. 2) K.P. vaidlustas viivistasu otsuse Tallinna Transpordiametis, kuna leidis, et viivistasu ei oleks saanud määrata sest sõidukile on väljastatud Linnavolikogu määruse nr 9 (30.01.2003) p. 7.2.3 alusel hübriidsõidukile mõeldud kesklinna avalikus tasulises parkimisalas tasuta parkimise luba ja see oli paigaldatud nähtavale kohale armatuurlaua vasakule servale. 3) 30.11.2009 sai kaebaja kirjaga nr 5-4/09/25221 vaideotsuse nr. 20336. Vaie jäeti rahuldamata. Otsuses märgiti, et kesklinna avalikus tasulises parkimisalas tasuta parkimise luba ei anna õigust Tallinna vanalinna tasulises parkimistsoonis tasuta parkida. Kesklinnas, Südalinnas ja vanalinnas on erinevad parkimistasu maksumäärad ja kesklinna parkimiskaart ei kehti vanalinnas. Selgitati, et LS § 50.2 lg 1 ja lg 6 alusel kuulub viivistasu maksmisele ja esitati veelkord tasumist võimaldavad andmed. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 4) K.P. taotleb AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0053003469 tühistamist. 4.1. Kaebuses märgib K.P., et viivistasu määrati situatsioonis, mil sõiduk oli pargitud kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal vanalinna tasulises parkimistsoonis. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 9 p 7.2.3 lubab tasuta parkida sellise sõidukiga kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal; P 5.1. ja 5.3. ütlevad, et Tallinnas on 2 tasulist parkimisala: kesklinn- ja Pirita.. P 5.1. defineerib tänavate kaudu kesklinna avaliku tasulise parkimisala ( mille sisse jääb ka kogu vanalinn) piirid. P 5.2 ütleb eraldi, et kesklinna avaliku tasulise parkimisala piiresse jääb ka vanalinna ja südalinna parkimise tsoon. 4.2. Viide erinevates parkimise tsoonides erinevatele parkimistasu määradele, millele viitas Tallinn Transpordiamet, ei selgita samuti, et temale viivistasu määramine oli õiguspärane. Antud kontekstis ei ole asjakohane ja ei oma tähtsust soodusloa andmise alusena Volikogu määruse p 8.3.3, tähtsust omab p 7.2.3, mille puhul ei ole toodud südalinna või kesklinna parkimistsooni välja jätvaid kitsendusi. Seega saab järeldada, et määruse p 7.2.3 annab tasuta parkimise õiguse terve kesklinna avaliku tasulise parkimisala piires seda kitsendamata. Taotleb viivistasu otsuse tühistamist ja tasutud viivistasu tagastamist. 5) K.P. esitas esialgsele kaebusele täiendavad seisukohad ja jääb esitatud kaebuse juurde. Kaebajale on väljastatud soodusluba, mis annab sõiduki omanikule õiguse parkida Tallinna kesklinnas. Kaebaja edastab koopia soodusloast, mis väljastati Tallinna Tarnspordiameti poolt. Loa esiküljel on piirkonnale viitav märge, nimelt „Lubatud parkida tasulisel valveta parkimiskohal Kesklinnas“ ja loa tagaküljel lause „ Soodusluba annab õiguse antud sõidukil tasuta parkida loal näidatud tasulisel parkimisalal „. See ei jäta Linnavolikogu 30.01.03 a määruse nr 9 osas muud tõlgendamisvõimalust, kui et luba andis kaebaja sõidukile tasuta parkimisõiguse 2009.a. jooksul terve kesklinna avaliku tasulise parkimisala ulatuses. Kaebaja nõue on seega kooskõlas määruse p-ga 7.2.3, mille kohaselt olid hübriidmootoriga sõidukite juhid kuni 2009 a lõpuni ilma täiendavat piirkonnaliste piiranguteta vabastatud parkimistasu maksmisest kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal. Samale järeldusele jõudis Tallinna HK 26.10.09 haldusasjas nr 3-09-616, kaebaja lisab selle otsuse. Lisaks soodusloa koopiale 2 väljastab kaebaja koopia 26.01.09 tema poolt linnale esitatud digiallkirjaga kinnitatud avalduse parkimise soodusloa saamiseks, avalduse kaaskirjast, mis tal oli saadetud e-kirjana ja viimaselt nähtub, et avalduse vorm oli tal võetud linna ametlikult kodulehelt, millesse ta pidi vaid märkima isikuandmed ja info sõiduki kohta. Vastamise hetkel ei avanenud temale Tallinna kodulehelt 31.01.2010 õigusliku alusena viidatud Linnavalitsuse määrus. 6) Peale vastustaja selgituste saamist jääb kaebaja seisukohale, et ta oli esitanud avalduse ja soovinud kasutada soodusluba Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ (edaspidi Määrus nr 9) lisa p 7.2.3 alusel, mille kohaselt on juhid parkimistasu maksmisest vabastatud kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal selliste hübriidmootoriga (osaliselt või täielikult elektri jõul töötav) sõidukite parkimisel, mille heitgaaside saasteainete süsinikdioksiidi (CO2) emissioon valmistaja andmetel on kuni 125 grammi kilomeetri kohta. Soodusluba ei väljastatud kaebajale Määruse nr 9 lisa p 8.3.3 alusel. Määruse nr 9 lisa p 7.2.3 ei sätesta kitsendusi „kesklinna“ mõiste sisustamisel ning sellest punktist tulenevalt on parkimisõiguse territoriaalne ulatus määratud Määruse nr 9 lisa p-dega 5.1 ja 5.2. Hübriidmootoriga autode maksusoodustus on antud soovist soodustada linnas vähem keskkonda saastavate sõidukite kasutamist. Seega tuleks viivistasu tagastada. VASTUSTAJA SEISUKOHAD 7)AS Ühisteenused esitas algsele vastusele ka täiendavad seisukohad ja palub jätta kaebus rahuldamata, K.P. kulutused kaebaja kanda. 7.1. Vaidlust ei ole parkimise kohas ega parkimise ajas ning faktis, et kaebajale oli väljastatud parkimise soodusluba, mis oli kehtiv, luba asus armatuurlaul ettenähtud korras. Vaidlus on selle üle, kas luba andis õiguse parkida kõigis kesklinna avaliku tasulise parkimisala tsoonides. 7.2. Soodusloa sisu avab Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a. määruse nr 9 p 7.2.3. Vabastuse osas märgitakse ära kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal parkimine hübriidmootoriga sõidukite parkimisel. Volikogu määrusest tuleneva maksuvabastuse kasutamiseks tuleb taotleda Tallinna Transpordiametilt soodusluba (määruse p 7.3). Kaebaja esitas nõuetekohase avalduse ja talle väljastati soovitud soodusluba. Soodusluba täiendavalt vastustaja ei esita, kuna kaebaja on juba asjakohased dokumendid esitanud. Soodusluba oli kehtivusega 31.12.09. Määruse p 7.4. kohaselt tõendab soodusluba õigust soodustusele. 7.3. Soodusloal on kirjed, et „lubatud parkida tasulisel valveta parkimiskohal Kesklinnas“, loa tagumisel küljel olevas kasutusjuhendis esimeses lauses märgitakse, et soodusluba annab „õiguse antud sõidukil tasuta parkida loal näidatud tasulisel parkimisalal“. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et määruse punkti 8.3 alusel väljastatakse Tallinna Transpordiameti poolt nelja tüüpi (märkega) sooduslubasid: 8.3.1 lubatud parkimine Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal; 3 8.3.2 lubatud parkimine vanalinna tasulise parkimise tsoonis; 8.3.3 lubatud parkimine Kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal, v.a vanalinna tasulise parkimise tsoon; 8.3.4 lubatud parkimine avalikul tasulisel parkimisalal, tänava (-

1. te)nimetamisega. Kuna määruse punkt 7 "Maksuvabastused" ei reguleeri täpsemalt sooduslubade tingimusi, sellele kantavaid andmeid, lubade üle arvestuse pidamist ja loa kehtetuks tunnistamist, tuleb ka määruse punkt 7 alusel antavate sooduslubade osas kohaldada määruse punkt 8 "Maksusoodustused" alapunkti 8.3 ning teisi asjakohaseid alapunkte. Näiteks viitab määruse punkt 7.5 (diplomaatiliste esinduste sõidukite maksuvabastus) otseselt määruse punktile 8.3.1, millega on määratud ära diplomaatiliste esinduste sõidukite parkimisõiguse territoriaalne ulatus (kogu Tallinna avalik tasuline parkimisala). Määruse punkt 5 sätestab tasulise parkimisala piirid. Määruse punkt 5.1 fikseerib kesklinna avaliku tasulise parkimisala piirid. Määruse punkt 5.2 jaotab kesklinna tasulise parkimise ala tsoonideks, milleks on vanalinna valveta tasulise parkimise tsoon (Määruse punkt 5.2.1) ja kesklinna kõrgendatud maksumääraga (südalinna) tsoon (määruse punkt 5.2.2.). Kuna soodusloa väljastamisel kohaldatava regulatsiooni (määruse punkt 8.3) järgi on kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal võimalik anda luba parkimiseks vaid kesklinna ja südalinna tsoonis (märkega kesklinn), siis tuli kaebajal loale märgitut mõista vastavalt määruse punktile 8.3.3. Vanalinna tsooni kohta soodusloa andmist käsitleb eraldi määruse punkt 8.3.2. 7.4. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitajale oli väljastatud soodusluba, millel sisaldus märge "kesklinnas". Määruse punkti 8.3.3 kohaselt on soodusloaga, millel sisaldub märge "kesklinnas" lubatud parkida kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal välja arvatud vanalinna tasulise parkimise tsoonis. Vastustaja rõhutab, et määruse näol oli tegemist kehtiva õigusaktiga ning iga mõistlikule isikule, kes loeb määruse punkti 8.3 saab aru, et kui soodusloal sisaldub märge "kesklinnas", siis see tähendab seda, et konkreetse loaga kaasnevad üksnes õigused, mis on sätestatud määruse punktis 8.3.3. Määruse punkte 8.3.3 ja 8.3.2 lugedes on selge, et kaebajale väljastatud loaga ei olnud lubatud parkida tasu maksmata vanalinna tasulise parkimise tsoonis. Määrust tuleb lugeda tervikuna, mitte kaebajale meelepärases osas. 7.5. Vastuseks kaebajale viitab vastustaja Tallinna Halduskohtu 4. jaanuari 2010. a otsusele haldusasjas nr 3-09-886, milles andis kohus selge tõlgenduse taoliste vaidluste pinnalt tekkivatele küsimustele. Vastustaja on endiselt seisukohal, et Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses toodud põhjendused ei saa olla aluseks kaebaja parkimistasu maksmisest vabastamisele. Tulenevalt asjaolust, et kaebaja parkis talle kuuluva mootorsõiduki vanalinna valveta tasulise parkimise tsoonis parkimistasu maksmata, oli käesoleval juhul viivistasu otsuse nr 0053003469 4 tegemine Liiklusseaduse § 502 lg 1 punktist 1 tulenevalt õiguspärane ning selle tühistamiseks alus puudub. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8) Kohus uurinud menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses ning tasutud riigilõiv 250 krooni jätta kaebaja kanda. 9)Kaebus on esitatud AS Ühisteenused koostatud viivistasu otsuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja ja vastustaja vaidlus käsitleb küsimust, kas K.P. pidi antud kohas parkides maksma parkimistasu või mitte. Parkimistasu on kohalik maks, mille maksmise kohustus tekib objektiivselt seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide põhjal. Viivistasu maksmise kohustus tekib ainult parkimistasu maksmata jätmisel. Soodusloa alusel parkimist Tallinnas reguleerib Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrus nr 9. Kohus nõustub vastustaja antud määruse tõlgendusega ja vastustaja selgitustega, seejuures nähtub, et kaebaja on kohtu arvates alusetult jätnud tähelepanuta temale väljastatud loa juhised ning volikogu määruse tervikteksti, mis kohtu arvates võis viia kaebaja ekslike järeldusteni. Kohus palus kaebajal esitada soodusloa koopia, et kohus saaks lisaks õigusnormidele uurida soodusluba. Parkimiskorra norme kõrvutades loaga ja parkimist korraldavate juhistega Tallinna kodulehelt parkimise kohta leiab kohus, et juhul, kui parkimise korraldus soodusloa saamisel jäi kaebajale ebaselgeks, oleks ta saanud end positsioneerida ja teha vajadusel kirjalik päring enne, kui soodustust kasutama hakata või kasutada ekslikel arusaamadel. Kohus leiab, et kaebajale väljastatud soodusluba ei andnud õigust parkida vanalinna tasulise parkimise tsoonis ilma tasu maksmata. Vaidlust ei ole küsimuses, kas kaebajal oli tegelik õigus soodusloale ja kohus ei pea ka soodusloa õiguspärasust eraldi kontrollima. Kaebaja ja vastustaja vahel puudub vaidlus parkimise koha ja aja üle ning et kaebajal oli viivistasuotsuse tegemise ajal kehtiv parkimise soodusluba, mis oli sõidukile paigutatud nõuetekohaselt. Kaebaja esitas parkimisõigust tõendava dokumendina koopia temale väljastatud parkimise soodusloast nr 9484 (tlk 43) ja avalduse, mille ta täitis. Avalduse soodusloa saamiseks sai esitada Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ (Määrus nr 9) p 7.2.3 alusel, mille kohaselt on parkimistasu maksmisest vabastatud kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal juhid selliste hübriidmootoriga (osaliselt või täielikult ning elektri jõul töötav) sõidukite parkimisel, mille heitgaaside saasteainete süsinikdioksiidi (CO2) emissioon valmistaja andmetel on kuni 125 grammi kilomeetri kohta. Kaebaja sõidukiga teistsugust soodusluba ei ole Määrusega ette nähtud. 5 10) Kohus nõustub vastustajaga, et Määruse nr 9 lisa p 8.3 alusel väljastatakse nelja tüüpi (märkega) sooduslubasid, vastav regulatsioon on kohtu arvates ka selge ning arusaadav: Punkti 8.3.1 alusel -lubatud parkimine Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal; Punkti 8.3.2 alusel- lubatud parkimine vanalinna tasulise parkimise tsoonis; Punkti 8.3.3 alusel- lubatud parkimine Kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal, v.a vanalinna tasulise parkimise tsoon; Punkti 8.3.4 alusel- lubatud parkimine avalikul tasulisel parkimisalal, tänava (-
2. te)nimetamisega. Seega oleks kaebaja tähelepanu pidanud äratama soodusloa p 8.3.3 regulatsioon, milles märgitakse ära Kesklinna avaliku tasulise parkimise ala ja välistatakse selgelt parkimise alast vanalinna tasulise parkimise tsoon. Kõnealuse määruse punkt 7 „maksuvabastused“, ei reguleeri täpsemalt sooduslubade tingimusi, sellele kantavaid andmeid, lubade üle arvestuse pidamist, ka mitte loa kehtetuks tunnistamist, siis tuleb ka punkt 7 alusel antavate sooduslubade osas kohaldada punkt 8 „maksusoodustused“ alapunkti 8.3 ning teisi asjakohaseid alapunkte. Kaebaja märkis kaebuses, et ta ei saanud aru Tallinna Transpordiameti selgitustest, kuid kohus siinkohal selgitab, et Transpordiamet ilmselgelt püüdis eelmärgitu tõttu selgitada, kuidas nõue kaebaja vastu kujunes. Määruse nr 9 lisa p 5 sätestab tasulise parkimisala piirid. Punkt 5.1. kohaselt on kesklinna avalik tasuline parkimisala piiritletud Tallinna lahe - Kalasadama tänava - Põhja puiestee Kotzebue tänava - Kopli tänava - Telliskivi tänava - raudtee (paralleelselt Tehnika tänavaga ja kuni Filtri teeni) - Filtri tee - Odra tänava - Türnpu tänava - Vilmsi tänava - Gonsiori tänava Roheline Aas tänava - Poska tänava - Narva maantee - Bensiini tänava ja Tallinna lahega. Punkt 5.2 jaotab kesklinna tasulise parkimise ala tsoonideks, milleks on vanalinna valveta tasulise parkimise tsoon (p 5.2.1) ja kesklinna kõrgendatud maksumääraga (südalinn) tsoon (p 5.2.2.). Kaebuse esitaja sai kontrollida muuhulgas ka parkimise korraldamise osas avaldatud skemaatilist juhist. Nimelt on kaebaja poolt viidatud Tallinna Kodulehel parkimist puudutav informatsioon, sh avaneb ka Ühisteenused kodulehel olev informatsioon. Parkimise korraldamist täpsustavad koostatud parkimisala kaardid ja nt Ühisteenused kodulehel on parkimisalade kaart, millel avanevad erinevate värvidega illustreeritult kaardi andmed, millest nähtub kesklinna, südalinna ja vanalinna parkimisala ja tsoonide piiristus; Tallinna linna kodulehelt nt saab kontrollida otsingumootori kaudu tänava, kohanime, peatuse alusel, mis tsooni või alaga on tegemist ja missugused tasumäärad kehtivad. Kuna soodusloa väljastamisel kohaldatava regulatsiooni, so Määruse nr 9 lisa p 8.3 järgi on kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal p-is 8.3.3 ära näidatud, et Kesklinna avaliku tasulise parkimisala hulka ei kuulu vanalinna tasulise parkimise tsoon, siis tuli kaebajal ka juhinduda eeskirjast ja loale märgitust. Kesklinna äramärkimisega muid alasid ja tsoone ei nimetata, vastavalt on kohus eelnevalt ära toonud välja antavad loa liigid. Kui loale on märgitud juhiseks, et soodusluba annab tasuta parkimise õiguse tasuta parkida loal näidatud tasulisel parkimisalal, st kesklinnas, siis tuli aluseks võtta Määrus ning juhinduda selle punkti 8.3.3 regulatsioonist- lubatud parkimine Kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal, v.a vanalinna tasulise parkimise tsoon. Kaebaja sai kontrollida, missugust 6 soodusluba ta kasutas ja missugust luba sai Määrusest tulenevalt üldse taotleda hübriidsõidukite osas. Kui Määrus läbi lugeda, siis nähtub, et Määruse nr 9 lisa p 8.3.3. ei käsitle vanalinna tsooni, vaid selgesõnaliselt välistab selle p 8.3.3 regulatsioonist. Asjassepuutuva vanalinna tsooni regulatsiooni annab aga Määrus eraldi. Nimelt on soodusloa andmist vanalinnas käsitlevaks õigusnormiks hoopiski Määruse nr 9 lisa p 8.3.2. Kuna kaebaja soovis parkida antud juhtumil hoopiski vanalinnas, tuli tal kontrollida, missugustel tingimustel ta saab seal parkida, vastavalt tuli temal tasuda parkimise eest, kuivõrd ta ei olnud ka ilmselgelt soetanud veel eraldi luba lähtudes Määruse p 8.3.2, seda ta ka ei väida ja kohtule sellist luba ei esitatud. Nähtub, et ta kasutas sooduskaarti, mis saab kehtida vaid p 8.3.3 ulatuses. Kui hübriidsõidukitele ei ole ette nähtud eraldi muud soodustust, kui p 8.3.3, mis ei kehti vanalinna tasulise parkimise tsoonile, siis ühtlasi selgub, et Määrusest tulenevalt ei saagi kaebaja soovitud soodusluba väljastada vanalinna kohta (sellist liiki luba hübriidsõidukile ei anta). Tema luba oli antud Määruse p-is 8.3.3. sätestatud soodustuse kasutamiseks, seega piirdusid ka soodustusega seotud õigused märgitud ulatusega. Viivistasu määramise vaidlustes on sageli kaebajad viidanud, et kui nt igal tsooni või alasse sisenemisel nad ei märka liikluskorraldusvahendeid või infotahvleid, siis nad parkimisel ei tea, missugused reeglid kehtivad. Kohus sellistel puhkudel ei saa aktsepteerida eksimust ja kohtud ka selgitavad, et liikluses tuleb järgida kehtestatud korda sõltumatult, kas isik on eelnevalt endale selgeks teinud parkimise korralduse või teeb seda vahetult kohapeal, kui ta seda aga ise ei tee, siis hiljem ei saa viivistasu maksmata jätmisel toetuda asjaolule, et isik ei tunne kehtivat korda. Nii ongi vastustaja õigustatult selgitanud, et kehtiva korra mittetundmine ei vabasta viivistasu maksmise kohustusest ja Määrust tuli ja tuleb lugeda tervikuna, vajadusel küsida pädevalt isikult abi või kinnitust. Vanalinna välistamine Määruse nr 9 lisa p-st 8.3.3 tingis vastustaja selgitustel asjaolu, et tsoonis on parkimisvõimalused piiratud ja korda muudetigi sellel põhjusel ehkki varasemalt üritati soodustusega hõlmata laiem piirkond. Kohus lisab selgituseks, et regulatsiooni valiku õigus on kohalikul omavalitsusel ning kui omavalitsus on võimaldanud soodustuse teatud piirkonnas, siis omavoliliselt seda laiendada ei saa. Kohus ei saa muuta oma seisukohta ka põhjusest, et kaebaja olevat korduvalt parkinud samas kohas ning kontrolörid ei ole varem viivistasu otsust teinud. Seega nähtub, et Määrus on kehtiv õigusakt, sellel on oma loogika ja isegi kui kaebuse esitajale jäi see regulatsioon ebaselgeks, ei saa kohus sellisel juhul viivistasu otsust tühistada ka juhul, kui kaebaja viitab, et ta ei teadnud või ei osanud eristada tsoone ja alasid ning oli teadmatuses tasumise nõudest parkimise kohal. Kohtu arvates ei saanud kaebaja loatingimusi laiendada ja kokkuvõttes oli võimalik kindlaks teha, missugust soodustust määrus võimaldab ning mis on loa sisuks. Õigusnormide mittetundmine ei saa vabastada kaebajat tekkinud tagajärgedest. 11) K.P. parkis talle kuuluva mootorsõiduki vanalinna valveta tasulise parkimise tsoonis parkimistasu maksmata, seega oli viivistasuotsuse tegemine liiklusseaduse § 50² lg 1 p-st 1 tulenevalt vältimatu ja õiguspärane. Juhindudes

§ 26

lg 1 p-st 6, tuleb kaebus jätta tervikuna (tühistamine ja viivistasu tagastamine) rahuldamata. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu, mis jääb tema enda kanda vastavalt

§ 92lg 1, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

7 Vastustaja menetluskulu ei ole nõudnud. Kohtuotsus avalikustatakse kantselei kaudu ja e-postiga menetlusosalistele (vastavalt määrusele 26.01.2010 tlk 30). Karin Kalmiste Kohtunik 8