Obsah (4)

§ 91§ 11§ 122§ 12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 01.04.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-603 Haldusasi A.K. kaebus Tallinna Vangla 01.12.09

§ 91lg 1 alusel maksejõuetuks.

1. Jätta rahuldamata taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
2. Tagastada kaebus selle esitajale (

§ 11lg 3) 4.

Sekretäril saata käesolev kohtumäärus A.K.le. Käesolevale määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest (

§ 11lg 8 ja Ts

MS § 216 lg 6,

§ 122lg 5 ja 471lg 3).

Resolutsioon Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule on esitanud 09.03.2010 A. K. taotluse, mille pealdises märkis, et see on EÕK taotlus. Kaebaja palub ühtlasi tühistada Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 907-d 01.12.09.a., millega temale keelati ära pikaajaline kokkusaamine.
2. 09.03.2010 jättis kohus kaebuse käiguta ja palus kaebajal täpsustada nõuet ja tasuda riigilõiv. Kohus leidis, et kuigi kaebuse esitaja ei ole kaebust vormistanud seaduses ettenähtud nõuete kohaselt, on tema tahteavaldus selge, so tühistada käskkiri ja osutada EÕK. Kohus palus kaebajal kinnitada, kas kohus on saanud tema tahtest aru ning tõlgendanud nõude õigesti. Kohus palus kaebajal täpsustada kaebust ja märkida, miks ta leiab, et direktori käskkiri tuleks tühistada. Kohtule ei nähtu asjaolusid, miks kaebaja peab käskkirja õigusvastaseks ja milles vangla on eksinud. Kohus palus kaebusele lisada käskkiri, kuivõrd vastupidiselt ei saa kohus kontrollida, mis selles märgitakse. Samuti jäi selgusetuks, millise perioodi osas on kaebajale keeld määratud. Täiendavalt selgitas kohus, et kohus ei saa vangla administratsiooni asemel kokkusaamist lubada, kuna sellise otsuse tegemise õigus on vanglal ja kohus üksnes kontrollib üle, kas keeldumine on õiguspärane. Käskkirja tühistamise nõue on küll vajalik, kuid selle vaidlustamine ei taga, et vangla on kohustatud tegema lubava otsuse. Samuti ei olnud kaebuse esitaja täpsustanud, mille suhtes ta taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist. Kohus selgitas, et vabastust tuleb taotleda vajadusel nii EÕK kohaldamise taotluse suhtes kui ka kaebuse esitamise taotluse suhtes. Kohus andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisele järgnevast päevast alates ja hoiatas, et puuduste tähtaegsel kõrvaldamata jätmisel kaebus tagastatakse.
3. 10.03.2010 esitas kohus Tallinna Vanglale kohtunõude, paludes täpsustada kaebuses esitatud andmeid. Samuti, kas ja millal on kaebaja taotlenud pikaajalist kokkusaamist kas kaebajal on lubatud lühiajalised kokkusaamised ja kas lapse külaskäik on kokkusaamistel taotletud/lubatud.
4. Vangla 14.03.2010 vastusest nähtub, et lühiajalised kokkusaamised on kaebajale lubatud, mida kaebaja ka kasutab igakuiselt. Viimane lühiajaline kokkusaamine elukaaslasega toimus 11.02.
5. Viimane pikaajaline kokkusaamine elukaaslase ja tütrega toimus 12.10.
6. Pikaajalise kokkusaamise keeld kehtib kaebajal kuni 02.06.
7. Vangla vastusest nähtus, et A.K. on esitanud EÕK taotluse ka haldusasjas nr 3-10-
8. Kohus kontrollis, et haldusasjas nr 3-10-418 jättis kohus määrusega 23.02.2010.a. rahuldamata taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajaks. KOHTU SEISUKOHT Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
9. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus käesolevas asjas on põhjendamatu ning puudub alus selle rahuldamiseks. Kohus selgitab, et Riigikohus on 21.12.2001 määruses nr 3-3-1-67-01 märkinud, et esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine ning 17.06.2004 määruses nr 3-3-1-17-04 rõhutanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele ning seda on võimalik kohaldada siis, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04 p. 15).

§ 12

-2 sätestab lõike 2 teises lauses esialgse õiguskaitse taotluse põhjendamise kohustuse vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 235 sätestatule. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtumäärusele A.K. ei ole vastanud, samuti ei ole ta taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus märgib, et kaebaja on 09.03.2010 määruse kätte saanud 15.03.2010, seega juhul, kui kaebuse esitaja soovib EÕK, oleks tal tulnud reageerida võimalikult koheselt, kuid hiljemalt määruses näidatud ajaks. Kohus oli arvestanud, et määrusega antud aeg on piisavalt pikk aeg, et kaebaja suudaks huvi korral kohtule vastata. Kaebaja ei ole käesoleva ajani täpsustanud kaebuse nõuet, selle asjaolusid ega ka EÕK lahendamiseks vajalikke asjaolusid. Kaebaja ei ole tasunud riigilõivu. Pöördumisel kohtusse 09.03.2010 ei oleks ka ilmselgelt saanud kaebaja eeldada, et kohus saab EÕK taotluse lahendamisega kõrvaldada tekkivaid tagajärgi, kuivõrd vanglalt saadud andmed kinnitavad, et viimase taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks esitas A.K. veebruaris 2010 ja märkis soovitud kokkusaamise ajaks 09.03.2010. A. K. ei ole põhistanud, et käskkirja täitmisest tekiks talle kohtumenetluse ajal pöördumatud tagajärjed. Kaebaja on märkinud, et kokkusaamise keelamine ei motiveeri teda seaduskuulekale käitumisele, küll aga lõhub ja kahjustab peresuhteid. Tütar vajab lähedasi suhteid nii ema kui isaga. Kohus on seisukohal, et kaebaja tuleb vabastada I astmes EÕK taotluse lahendamisel riigilõivu tasumisest ja ehkki kaebaja ei ole taotlust täpsustanud ega tagastanud kohtule täidetult formulare, mis aidanuks kaebajal põhjendada varalise seisundi andmete esitamise kaudu, et ta on maksujõuetu isik. Kohus arvestab, et EÕK taotluse lahendamisel ei ole kohtul võimalik koguda kõiki andmeid, kuid EÕK taotluse esitamiseks nähtub, et isikuarvel vanglas kaebajal hetkel raha ei olnud. Kohus eeltoodu tõttu määrab vabastada A.K. riigilõivu tasumise kohustusest I astmes EÕK taotluse osas summas 200 krooni ja lugeda kaebaja

§ 91lg 1 alusel maksejõuetuks.

Eeltoodu ei tähenda, et kohus loeb kaebuse puudused kõrvaldatuks. Kohus leiab, et EÕK taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebaja ei ole midagi rohkemat kohtule märkinud, kui esialgsest pöördumisest nähtub. Vastavalt kohtu poolt märgitule nähtub, et kohtusse pöördumise ajaks on soovitud kokkusaamise aeg juba möödunud. Seega ei ole võimalik ära hoida tagajärge, mida kaebaja eeldatult soovis vältida. Kuna kaebaja kohtule rohkem ei ole vastanud, siis ei ole ka selge, kas ta on esitanud veel uuegi kohtumiseks määratava aja taotluse. Arvestades, et piirangu lõpptähtaeg ei saabu niipea, märgib kohus järgmist. Pikaajalise kokkusaamise ärajäämisega ei saabu kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Kui kaebaja on otsustanud rajada pere ja peres kasvab laps, siis on ta seotud peresuhete kaudu lapsega pikaajaliselt; perekonnaelu ilmselgelt ei rajane vaid ühele suhtlemise vormile. Ühe pikaajalise kohtumise ärajäämisest tulenevaid tagajärgi kaebaja ei oska ka ise ilmselt nimetada ja ei ole usutav, et peresuhe kannatab nii, et saabuvad pöördumatud tagajärjed. Kaebaja ise ei ole märkinud seejuures, mida ta peab silmas pöördumatute tagajärgede all. Asja materjalidest nähtub, et kaebajal on võimalik suhelda perekonnaga erinevatel viisidel, selleks on muud võimalused, nt lühiajaline kokkusaamine, telefonidega suhtlemine ja postivahetus. Tallinna Vangla vastuses kohtunõudele nähtub, et kaebajal ei ole piiratud eelnimetatud suhtlemisviise oma lähedastega. Peresuhete säilitamine ja lapsega suhtlemine on võimalik ja tagatud ka lühiajaliste kokkusaamiste korral. Kui isik on kinnipidamisel, siis ta saab arvestada peresuhetes vaid nende võimalustega, mis kinnipidamistingimustes on mõeldavad ja lubatud. Kui kaebaja rikkus teadvalt vanglas kehtivat korda, siis pidi ta arvestama ka tagajärgedega. Kaebuse juurde kogutud andmed kinnitavad, et piirangud saabusid kaebaja tegevuse tulemusel. Kaebaja seisukoht, et kokkusaamise ärajätmine ei motiveeri teda seaduskuulekale käitumisele ei kinnita, et vangla oleks tegutsenud õigusvastaselt. Kaebuse esitajal on võimalik hinnata käitumisharjumused üle, seega saab ta tagajärgi kõrvaldada käitumisharjumusi muutes. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata selle põhjendamatuse tõttu. Kaebuse tagastamine 6. 09.03.2010 määrus kaebuse käiguta jätmise ja EÕK taotluse käiguta jätmise kohta toimetati kaebajale kätte allkirja vastu 15.03.2010. koos formularidega majandusliku seisundi kohta andmete esitamiseks ja taotluste põhjendamiseks. Käesoleva ajani ei ole kaebuse esitaja kaebuses puudusi kõrvaldanud, sealjuures määratlenud kaebuse nõuet (kasvõi kinnitanud kohtu poolt pakutud formulatsiooni), kaebaja ei ole ka esitanud dokumente või tõendeid, mida kohus palus esitada. Kaebuse esitaja ei ole palunud vastamise tähtaja pikendamist. Kaebuse esitajat on eelnevalt hoiatatud, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebuse selle esitajale läbivaatamatult. Kaebus on endiselt puudustega, kuna kaebusest ei selgu selle nõuet ning kaebaja ei kinnita, et kohus tõlgendas oma 09.03.2010 määruses kaebaja tahte õigesti. Kohus ise ei saa otsustada selle üle, missuguse nõude kaebaja soovib esitada ja missugustel asjaoludel tuleks vastustaja tegevust uurida ja hinnata. Kohus ei saa hinnata kaebaja nõuet ilma kaebaja poolse täienduseta ning kohus leiab, et ei ole õigustatud kaebuse veelkordne käiguta jätmine. Kaebuselt on tasumata ka riigilõiv. Kuna kaebuse puudused on olulised ja takistavad asja edasist menetlemist, tagastab kohus

§ 11lg 3 alusel kaebuse selle puuduste tõttu.

7.

§ 11

lõike 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Karin Kalmiste kohtunik