Obsah (4)

§ 25§ 2§ 14§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2609 Haldusasi Politseija Piirivalveameti migratsiooniosakonna tao

§ 25/. 2.

Sekretäril anda/saata käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele ja väljasaatmiskeskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest, Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu /HKMS § 30 lg 2, § 471/. kodakondsusja väljasaatmiskeskuses ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vene Föderatsiooni kodanik R.L., sündinud xx xx xxxx Venemaal, saabus Eestisse esmakordselt
2. a koos vanematega. R.L. omas tähtajalist elamisluba Eestis kehtivusega 24.04.1995 kuni 24.04.
3. R.L.ile on korduvalt keeldutud tähtajalise elamisloa andmisest: siseministri 04.03.2003 käskkirjaga nr 91 ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) 28.06.2005 otsusega nr 20051182 ja 26.05.2008 otsusega nr
4. R.L. vaidlustas viimatinimetatud KMA tähtajalise elamisloa ja tööloa andmisest keeldumise otsuse nr 20081167, kuid Tallinna Halduskohtu 07.10.2008 otsusega nr 3-08-1119 jäeti R.L.i kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2009 otsusega jäeti rahuldamata ka R.L.i apellatsioonikaebus ja Tallinn Halduskohtu 07.10.2008 otsus muutmata. R.L. on korduvalt karistatud kriminaalkorras tahtlikult toimepandud süütegude eest. Isik on alates
5. a kandnud erinevaid karistusi kinnipidamisasutustes ning pannud seejuures kuritegusid toime ka seal viibides. 10.10.2008 R.L. vabanes Tallinna Vanglast seoses karistuse ärakandmisega.
6. 10.10.2008 kell 11.05 oli isik KMA Tallinna migratsioonibüroo ametnikke poolt kinni peetud ning samal päeval Eestist välja saadetud. R.L.’i suhtes kehtestati sissesõidukeeld Eesti Vabariiki alates 10.10.2008 kuni 10.10.
8. 10.11.2009 kell 12:30 pidasid KMA Tallinna migratsioonibüroo ametnikud 48-tunniks kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Vene Föderatsiooni kodaniku R.L.i ja toimetasid ta väljasaatmiskeskusesse. R.L. oli enda sõnade kohaselt järjekordselt saabunud Eestisse 10.08.2009 ebaseaduslikult ületades Eesti Vabariigi - Vene Föderatsiooni riigipiiri. Isiku sõnul ei mäleta tema täpselt, kuidas see juhtus. Isik on Eestis elanud aadressil xxxxxxxxxx, tal puudub reisidokument.
9. 12.11.2009 andis Tallinna Halduskohus loa R.L.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.01.
10. Halduskohus pikendas 11.01.2010 määrusega tema väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 11.03.
12. 04.03.2010 esitas Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakond (PPA KMO) Tallinna Halduskohtule taotluse vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) §-le 25 pikendada luba R.L.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks veel kahe kuu võrra, kuna kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu pole võimalik isiku väljasaatmist lõpule viia. Taotluse põhjenduse kohaselt R.L.i kui Vene Föderatsiooni kodaniku väljasaatmine on võimalik Euroopa Ühenduse ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud tagasivõtulepingu alusel. Seetõttu 14.12.2010 edastas KMA Välisministeeriumi kaudu Vene Föderaalsele Migratsiooniteenistusele R.L.i tagasivõtutaotluse, millele ei ole käesolevaks ajaks veel vastust saabunud. Taotlusest nähtub ka, et kinnipidamisel R.L. ei soovinud teha koostööd Eesti ametivõimudega. Isik barrikadeeris ennast korterisse ning keeldus ust lahti tegemast. Isik igati selgelt näitas oma tegevusega, et vaatamata oma kohustusele ei hakka tema väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. 04.03.2010 määrusega kohus võttis PPA KMO taotluse menetlusse.

1. 10.03.2010 kohtuistungil: PPA KMO esindaja toetas esitatud taotlust, uusi/täiendavaid asjaolusid tal esitada ei olnud. A. Kuznetsovi sõnul praktikas kulubki tagasivõtutaotlusele Vene Föderaalsele Migratsiooniteenistuselt vastuse saamiseks umbes kahe tähtaja pikendamise jagu aega. R.L. kinnitas, et ta mõistab oma olukorda. Samas eri saa ta aru, miks ta ei võiks dokumentide saabumist oodata oma vanemate juures. Ta ei nõustu sellega, et ta pole täitnud kaasaaitamiskohustust ja et tal puuduvad Eestis perekondlikud sidemed. Samuti ei ole ta rahul sellega, et tähtaja pikendamise tõttu tuleb tal kanda suured kulud seoses väljasaatmiskeskuses kinnipidamisega. Ühtlasi lubab isik, et kui teda Eestist välja saadetakse, siis tuleb ta uuesti siia, sest tahab normaalset elu oma kodus. 2 KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et PPA KMO taotlus R.L.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on ülaltoodut arvestades

§ 2

lõike 1, § 14 lõike 3, § 18 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele. 8.

§ 2lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (VMS § 51 lg 1). Vastavalt

§ 14

lg-le 3 ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase võib saata välja ilma halduskohtu loata. Seega ülalmärgitud isik kuulub Eestist väljasaatmisele (tema suhtes kehtib koguni sissesõidukeeld), kuid see ei ole siiani osutunud võimalikuks isikul kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu. Isiku subjektiivne soov Eestis elada, kuna siin on elu väidetavalt parem kui tema kodakondsusjärgses riigi, ei ole siinjuures tähtis. 9.

§ 25

kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni

§ 24lõike 2 või 3 järgi.

Kohus on seisukohal, et võimalikud ebamugavused ja kulud, mis seonduvad isikule väljasaatmiskeskusest viibimisega, on isik põhjustanud tegelikult ise oma süstemaatilise seadusvastase käitumisega. Riigi kohaldatav haldussund on selle käitumise suhtes proportsionaalne. Et isik lubab tema väljasaatmise korral uuesti Eestisse tagasi tulla, näitab, et R.L. jätkuvalt ei soovi Eesti Vabariigi seadusi täita, ning annab alust arvata, et isik võib hakata hoidma kõrvale tema väljasaatmisest. Samuti kohus leiab, et käesoleval ajal puudub alus väita, et isiku väljasaatmine oleks perspektiivitu. Neil asjaoludel, kuivõrd R.L.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaeg möödub 11.03.2010, hetkel ei ole võimalik tema väljasaatmist täide viia ja puuduvad ka isiku väljasaatmiskeskusest vabastamise alused, annab kohus loa isiku jätkuvaks kinnipidamiseks veel kaheks kuuks. Väljasaatmise täideviimise võimaluse või vastavate vabastamise aluste tekkimisel tuleb R.L. viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada. Hurma Kiviloo Kohtunik 3