KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 12.01.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-3121 Haldusasi Utileek Lõuna OÜ kaebus Keskkonnainspektsiooni kohust

§ 11lg 4).

2. Saata määruse ärakiri kaebuse esitaja esindajale advokaat Valdo Lipsule (Lips). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid (

§ 11lg 8).

1. 28.12.2009 esitas Utileek Lõuna OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnainspektsiooni kohustamiseks tuvastada AS-i Veolia Keskkonnateenused (endise ärinimega Cleanaway) jäätmeseadusest (JäätS) tulenevate nõuete rikkumine. Kaebuse kohaselt pöördus kaebuse esitaja 23.10.2009 ja 27.10.2009 Keskkonnainspektsiooni poole taotlustega tuvastada AS-i Cleanaway poolt JäätS-st tulenevate nõuete rikkumine Aardlapalu prügilas aastatel 2006–
2. Keskkonnainspektsioon vastas taotlustele 25.11.2009 keeldudes JäätS-i nõuete rikkumise tuvastamisest. Kaebuse esitaja leiab, et tal jäi AS-i Cleanaway õigusvastase tegevuse tõttu saamata mitmekümne miljoni krooni ulatuses tulu, kuivõrd taaskasutatavad jäätmed tulnuks viimasel suunata kaebuse esitajale, kellele oli 28.12.2005 jäätmete taaskasutamiseks jäätmeluba väljastatud. Kui Keskkonnainspektsioon oleks AS-i Cleanaway õigusvastase tegevuse tuvastanud, ei oleks viimane oma õigusvastast tegevust saanud läbi viia, vaid oleks taaskasutatavad jäätmed kaebuse esitajale toonud ning kaebuse esitajal ei oleks tulu saamata jäänud. Sellega on Keskkonnainspektsioon rikkunud kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust. Kaebuse esitaja taotleb kohtult 1) Keskkonnainspektsiooni toimingu, millega jäeti tuvastamata AS-i Veolia Keskkonnateenused JäätS-st tulenevate nõuete rikkumine Aardlapalu prügilas aastatel 2006–2008, õigusvastasuse tuvastamist; 2) Keskkonnainspektsiooni kohustamist tuvastada AS-i Veolia Keskkonnateenused JäätS-st tulenevate nõuete rikkumine Aardlapalu prügilas aastatel 2006–
3. Tuvastusnõude põhjendatud huviks märgib kaebuse esitaja soovi esitada tulevikus 1 Keskkonnainspektsiooni vastu kahjunõue. Lisaks märgib kaebuse esitaja kaebusel olevat ka preventiivne eesmärk, et Keskkonnainspektsioon ei paneks vastavat õigusvastast toimingut enam toime.
4. Vastavalt

§ 11

lõikele 1 kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Kohus leiab, et kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse ja tuleb seetõttu

§ 11lõike 4 alusel selle esitajale tagastada.

Antud juhul on kaebuse esitaja Keskkonnainspektsioonile 23.10.2009 ja 27.10.2009 e-kirjadega esitanud väärteoteate, milles on soovinud, et Keskkonnainspektsioon algataks AS Cleanaway osas väärteomenetluse Jäätmeseaduse (JäätS), Keskkonnaministri 29.04.2004 määrusega nr 38 kehtestatud Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuete ja Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse1 (SVKS) nõuete rikkumise tõttu AS Cleanaway poolt. Kaebuse esitaja on palunud Keskkonnainspektsioonil fikseerida vastavad rikkumised AS Cleanaway poolt perioodil 2005-2008 prügilakõlblikkusele mittevastavate taaskasutatavate jäätmete ladestamisega seonduvalt ja rakendada Cleanaway vastu asjakohaseid ja proportsionaalseid karistusi. Kaebuse esitaja on väärteoteate õigesti Keskkonnainspektsioonile esitanud, kuivõrd JäätS-i

1. peatüki kohaselt nähakse jäätmehoolduse nõuete ja jäätmete jäätmeloata käitlemise või jäätmeloa nõuete rikkumise eest ette vastavad rahalised karistused (JäätS § 120 ja 120¹). Ühtlasi sätestatakse JäätS-i
2. peatükis, et märgitud nõuete rikkumisega toime pandud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on Keskkonnainspektsioon ning nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse nii karistusseadustiku (KarS) kui väärteomenetluse seadustiku (VTMS) sätteid (JäätS § 127). Samuti sätestab SVKS § 37 kompleksloa kohustuse või kompleksloa nõuete rikkumise eest karistusena juriidilisele isikule rahatrahvi ning sama seaduse § 38 sätestab, et SVKS §-s 37 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid ning SVKS §-s 37 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon. VTMS § 59 lõike 1 kohaselt on kohtuväline menetleja (antud juhul Keskkonnainspektsioon) väärteo toimepanemise kohta esitatud väärteoteatest arvates kohustatud väärteoteate esitajale (antud juhul kaebuse esitajale) 15 päeva jooksul väärteomenetluse algatamisest või selle algatamata jätmisest teatama. Kaebuse materjalide kohaselt vastas Keskkonnainspektsioon kaebuse esitaja väärteoteatele 25.11.2009 leides, et AS-i Cleanaway suhtes ei ole alust alustada väärteomenetlust keskkonnakompleksloa nõuete rikkumise osas. Keskkonnainspektsioon põhjendas väärteomenetluse algatamata jätmist asjaoluga, et AS-le Cleanaway on väljastatud keskkonnakompleksluba nr L.KKL.TM-138152, mille kohaselt on viimasel lubatud Aardlapalu prügilasse ladestada tavajäätmeid, segaolmejäätmeid ja ohtlikke jäätmeid ning tavajäätmete taaskasutamine ringlussevõtmise või taasväärtustamise teel. Loa andja leidis, et AS-i Cleanaway jäätmete käitlemine vastab parimale võimalikule tehnoloogiale aga ka õigusaktides sätestatud korrale. Keskkonnainspektsioon on korduvalt kontrollinud prügilasse veetud ladestatavate ja taaskasutatavate jäätmete käitlemist ja ühtlasi ka loa nõuete kinnipidamist Aardla prügilas ja ei ole loa nõuete rikkumist tuvastanud. Seega on käesoleval juhul kaebuse esitaja väärteoteate alusel väärteomenetluse algatamisest keeldutud. Utileek Lõuna OÜ ei saa aga eeltoodud keeldumise peale Keskkonnainspektsiooni kohustamiseks esitada kaebust halduskohtule, kuivõrd halduskohtul puudub väärteomenetluse algatamise kohustamiseks pädevus.

§ 3

kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse küll avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, kuid sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Antud juhul on tegemist väärteomenetlusega, milleks seadusandja ongi nii JäätS-ga, SVKS-ga kui VTMS-ga teistsuguse menetluskorra ette näinud. Kohus viitab, et ka väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb Utileek Lõuna OÜ-l pöörduda maakohtu poole, kuivõrd VTMS §-i 7 kohaselt otsustatakse väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. 3. Kaebuse esitajal on VTMS § 59 lõike 2 ja § 76 alusel õigus Keskkonnainspektsiooni kui kohtuvälise menetleja tegevuse peale väärteomenetluse algatamata jätmise osas esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile. Kui aga kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt kohtuvälise menetleja peale esitatud kaebuse lahendamiseks tehtud määrusega, on tal VTMS §-i 78 kohaselt õigus esitada kaebus 2 maakohtule. Ühtlasi juhib kohus kaebuse esitaja tähelepanu, et VTMS § 14 lõike 1 kohaselt arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud kui menetlusalune isik ei taotle väärteoasja arutamist oma elu- või asukohajärgses maakohtus. Aili Maasik Kohtunik 3