← Eesti

3-08-422/59

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuaril 2009. a Tallinnas Haldusasja number 3-08-422 Haldusasi M.M.i ka

§ 26lg 1 p 6).

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest

  1. jaanuarist
  2. a. arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 1, 4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

Riigivaraameti 29.01.1992 riigivara munitsipaalomandusse üleandmise aktiga nr 20/005 anti Luise tänava rajatis- asfalteeritud kõnnitee- riigilt linna omandisse.

  1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna linnakomisjoni 07.11.1994 otsusega nr 4179 loeti Tallinnas Luise tn 22 endisel kinnistul nr 334 asuvad ehitised ja krunt suurusega 1396,55 m2 omandireformi objektiks ning tunnistati selle vara suhtes omandireformi õigustatud subjektideks E. M., A.M., T. M. ja M.M. igaüks 1/8 mõttelises osas ning O. M. 1/2 mõttelises osas.
  2. Tallinna Linnavalitsuse 15.09.2004 korraldusega nr 1795-k määrati Tallinna Kommunaalameti valitsemisel olevate tänavarajatiste teenindamiseks (paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks) vajalikud maad ja sihtotstarbed vastavalt sama korralduse lisale. Korralduse lisa punkti 10 kohaselt on Luise tn lõigu T1, pindalaga 3175 m2 sihtotstarbeks määratud transpordimaa.
  3. Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006 korraldusega nr 1252-k nähti ette tagastada Luise tn 22A endise kinnistu nr 334 maast suurusega 743 m2 T. M.ile ja M.M.ile kummalegi 2/8 mõttelist osa ning O. M.le ja R. O.le kummalegi ¼ mõttelist osa. Korralduse p-ga 5 otsustati mitte tagastada endise kinnistu nr 334 maa-ala suurusega 653,55 m2, kuna õigusvastaselt võõrandatud maal asub teistele isikutele kuuluv ehitis aadressiga Luise tn 22 ja maa kuulub ehitise juurde teenindamiseks vajaliku maana. Maal asub osaliselt ka teistele isikutele kuuluv ehitis aadressiga Wismari tn 15A ja selle teenindamiseks vajalik maa ning munitsipaalomandisse taotletav Luise tn lõik T
  4. Korralduse p 6 kohaselt otsustati alustada mittetagastatava maa-ala kompenseerimise menetlust ning kompenseeritava maa maksumuse määramist.
  5. Tallinna Halduskohtu 28.02.2007 otsusega haldusasjas nr. 3-06-1618 jäeti M.M.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse
  6. juuni
  7. a korralduse tühistamiseks ja maa munitsipaliseerimise taotluse seadusevastaseks tunnistamiseks rahuldamata.
  8. Harju maavanema 24.10.2007 korraldusega nr 2183-k otsustati anda Tallinna linna munitsipaalomandisse Tallinna linnas asuva Luise tänava lõik T1, pindalaga 3175 m2, sihtotstarbega transpordimaa ning kasutusotstarbega tänavarajatiste teenindusmaa. Korralduse andmisel lähtuti MRS § 25 lg-test 1, 2, 5 ja 6, § 28 lg 1 p-st 1, Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrusest nr. 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“, Tallinna Maaameti 06.09.2007 maa munitsipaalomandisse andmise taotlusest nr. 4-11/3397 ning Tallinna Linnavalitsuse 15.09.2004 korraldusest nr. 1795-k „Tänavarajatiste teenindamiseks (paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks) vajaliku maa ja sihtotstarbe määramine“.
  9. Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2008 otsusega haldusasjas nr. 3-06-1618 tühistati Tallinna Halduskohtu otsus ning rahuldati kaebus osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Tallinna Linnavalitsuse
  10. juuni
  11. a korralduse nr. 1252-k p 5 Luise tänava lõigu T1 osas. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et
  12. juuni
  13. a korralduse p 5 osas on rikutud menetlusnormi, kuivõrd vaidlusaluse maa tagastamine tuli otsustada Vabariigi Valitsuse
  14. veebruari
  15. a määrusega nr. 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ p 54 alusel, mille kohaselt ei otsustata munitsipaalomandisse taotletava maa tagastamist enne, kui munitsipaalomandisse andmise taotluse kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus. Kohus asus muuhulgas seisukohale, et Tallinna Linnavalitsuse
  16. septembri
  17. a korraldus, millega määrati Luise tn. lõigu T1 teenindusmaa kui eelhaldusakt on kehtiv ja oli ka maa munitsipaliseerimise menetluses haldusorganitele siduv, kuid halduskohus ei juhtinud kaebaja tähelepanu vajadusele kaaluda korralduse vaidlustamist ega selgitanud, kas see on võimalik, taotledes tähtaja ennistamist. 2
  18. Kaebuse esitaja esitas 29.02.2008 kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006 korralduse nr. 1252-k ning Harju maavanema 24.10.2007 korralduse nr. 2183-k tühistamiseks Tallinna Halduskohtule.
  19. Tallinna Halduskohtu 08.04.2008 määrusega luges kohus kaebuse Harju maavanema 24.10.2007 korralduse nr. 2183-k tühistamise nõudes tähtaegseks, kuid jättis taotluse Tallinna Linnavalitsuse 15.09.2004 korralduse nr. 1795-k tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamise nõudes rahuldamata ning lõpetas vastavas osas menetluse. Tallinna Halduskohtu 14.05.2008 määrusega lõpetas kohus menetluse ka Tallinna Linnavalitsuse 14.09.2004 korralduse nr. 1795-k õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2008 määrusega jäeti M.M.i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
  20. aprilli
  21. a ja
  22. mai
  23. a määrused muutmata. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  24. Harju maavanema 24.10.2007 korraldus nr 2183-k rikub kaebuse esitaja õigust saada tagasi tema esivanematele kuulunud maa. Kaebuse esitaja on seisukohal, et munitsipaliseerimise korraldus ja mittetagastamise korraldus on tehtud vales järjekorras, rikkudes sellega menetlusnorme. Haldusasjas nr 3-06-1618 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2008 otsuses märgitakse: „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 54 kohaselt ei otsustata munitsipaalomandisse taotletava maa tagastamist enne, kui munitsipaalomandisse andmise taotluse kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus. Vabariigi Valitsuse
  25. juuni
  26. a määrusega nr 133 kehtestatud „Maa munitsipaalomandisse andmise korra“ § 3 lg 1 kohaselt otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa, mida taotletakse munitsipaalomandisse maareformiseaduse (MaaRS) § 28 lg 1 p 5 või lg 2 alusel ja mille kohta on esitatud maa tagastamise avaldus, munitsipaalomandisse andmine pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise avalduse lahendamist. Vaidlusaluse maa munitsipaalomandisse andmist ei taotletud MaaRS § 28 lg 1 p 5 ega lg 2 alusel. Seega tuli selle suhtes maareformi läbiviimisel juhinduda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p-st
  28. juuniks 2006 ei olnud vaidlusaluse maa munitsipaalomandisse jätmise kohta otsust tehtud. See otsus tehti alles Harju maavanema
  29. oktoobri
  30. a korraldusega nr 2183-k p-ga
  31. Järelikult on
  32. juuni
  33. a korralduse p 5 osas rikutud menetlusnormi.“
  34. Juurdepääs vaidlusalusel maatükil asuva veevõtukaevu või –hüdrandi juurde on tagatav muude õiguslike vahenditega kui munitsipaliseerimine. Haldusasjas nr 3-06-1618 on linnavalitsus esitanud ainsa materiaalse argumendi: „Luise tn lõik T1 võtab enda alla osaliselt Luise tänava ja Luise tn 22 ees asuva ~ 200 m2 (sõiduteeni) asfaltplatsi, sellel asub tuletõrje veevõtuhüdrant ja asfalteeritud kõnnitee, mille teenindamise alune maa on otstarbekas jätta munitsipaalomandisse, kuivõrd päästetöödeks vajalik veevõtupunkt peab olema kõigile juurdepääsetav, mida ei ole vajaliku kindlusega muul viisil võimalik tagada.“ Munitsipaliseerimine juurdepääsu tagamise viisina on ebaproportsionaalne meede. AÕS RakS § 152

(1)kohaselt on omanik kohustatud taluma tema kinnisasjale või veel kinnistusraamatusse kandmata maale enne
  1. aasta
  2. aprilli püstitatud tehnovõrku või – 3 rajatist (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) sõltumata sellest, kas kinnisasi on vastava asjaõigusega koormatud või mitte. Omanik peab muuhulgas võimaldama tehnovõrgu või –rajatise (edaspidi tehnorajatis) teenindamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikke töid.
  3. AS-i Tallinna Vesi veevõrgu juht Arvo Saare teatab oma 10.11.2006 kirjas, et Luise tn torustik on rajatud
  4. aastal ning renoveeritud
  5. aastal. Renoveerimise käigus on Päästeameti nõudmisel kaevus asuv hüdrant ehitatud maapealseks. Seega kuivõrd tehnorajatis on püstitatud enne
  6. aasta
  7. aprilli, siis peaks omanik seaduse alusel võimaldama niikuinii juurdepääsu hüdrandile. Nagu nähtub Harju maavanema 24.10.2007 korralduse nr 2183-k lisaks olevalt asendiplaanilt, ei ole teiste hüdrantide puhul munitsipaliseerimist vajalikuks peetud. Järelikult ei pea ka endisel kinnistul nr 334 asuvat asfaldiplatsi munitsipaliseerima selle konkreetse hüdrandi pärast. Tallinna linna esindaja on väitnud ka seda 13.02.2008 kohtuistungil, et vaidlusalune asfaltplats on vajalik autoparklaks. Sellisel juhul on täispargitud autode vahel asuvale hüdrandile juurdepääs tuletõrjeautoga raskendatud. Vaidlustatud korralduse lisaks olevalt asendiplaanilt nähtub, et Luise tänava teenindamiseks oleks vajalik üksnes maja nr 22 esine plats. Lihtsa loogikareegliga on tuletatav, et kui ei ole vajalikud teiste Luise tn majade esised platsid Luise tänava teenindamiseks, siis ei pea olema selleks vajalik ka spetsiifiliselt maja nr 22 esine plats, kuna see ei erine kvalitatiivselt teistest platsidest Luise tänava ääres. Kaebuse esitaja soovib vaidlusalust maad tagasi saada ka selleks, et vältida juurdepääsu probleeme kaebuse esitaja enda maale ja majale. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  8. Vaidlusalune korraldus on igati seadusega kooskõlas ja munitsipaalomandisse andmine on toimunud seaduslikult.
  9. märtsi
  10. a Tallinna Linnavolikogu otsuse nr 43 alusel määras Tallinna Linnavalitsus
  11. septembril
  12. a korralduse nr 1795-k punkti 1 alusel Tallinna Kommunaalameti valitsemisel olevate tänavarajatiste teenindamiseks vajalikud maad ja sihtotstarbed vastavalt korralduse lisale. Tallinna Maa-ameti juhataja kohusetäitja
  13. septembri
  14. a maa munitsipaalomandisse andmise taotluse kohaselt kinnitab Tallinna Linnavalitsus, et taotletaval Luise tn lõik T1 maaüksusel asuvad ehitised- tänavarajatised ja asfaltkattega pinnad kuuluvad Tallinna linnale ning on Tallinna Kommunaalameti valitsemisel ja bilansis. Tänavarajatised on munitsipaalomandisse antud riigi vara munitsipaalomandisse üleandmise
  15. jaanuari 1992 aktiga nr 20/005 Tallinna Teedevalitsuse teede ja tänavate koosseisus. Tallinna Linnavalitsuse
  16. juuni
  17. a korraldusega nr 1834-k on nimetatud tänavarajatised antud Tallinna Kommunaalameti bilanssi. Taotlus esitati MRS § 28 lõike 28 1 punkti 1 alusel kui munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. Vabariigi Valitsuse
  18. juuni 2006 määruse nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise korra“ punktis 6 on sätestatud, millistele nõuetele peab vastama maa munitsipaalomandisse andmise taotlus. Nimetatud punkti kohaselt on võimalik järeldada, et Tallinna Linnavalitsus kui taotluse esitaja on maa munitsipaalomandisse andmise taotlusesse lisanud kõik vajaliku ja maa munitsipaalomandisse andmise toimikusse kogunud otsustamiseks nõutavad dokumendid ning Harju Maavalitsus on toimikusse lisatud dokumentide olemasolu tunnistanud ja kontrollinud. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja 4 seisukohaga, et munitsipaliseerimise korraldus ja mittetagastamise korraldus on tehtud vales järjekorras ning sellega on rikutud menetlusnorme. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
  19. Vaidlusalune korraldus on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele, seega HMS § 54 kohaselt tegemist on õiguspärase haldusaktiga. Maa munitsipaalomandisse andmine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud Maa munitsipaalomandisse andmise korrale (edaspidi Kord). Luise tn T1 lõigu maaüksuse munitsipaliseerimismenetlus algas ajal, kui kehtis Vabariigi Valitsuse
  20. novembri
  21. a määrusega nr 269 kinnitatud Kord.
  22. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud haldusasjas nr 3-3-1-3-99, et asutuse või ametiisiku toiming saab rikkuda kaebuse esitaja õigusi üksnes siis, kui toiming lisaks õigusvastasusele toob kaasa ka kaebaja õiguste lõppemise või kitsendamise ehk teisisõnutühistamisekaebuse rahuldamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebuse esitaja õigusi. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sama põhimõtet kordab ka Riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1, mille kohaselt haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kolmas isik on seisukohal, et Luise tn 22 maja esise asfalteeritud ala, millel asub munitsipaalomandisse kuuluv st linnale kuuluv tänavarajatis, munitsipaliseerimine on põhjendatud ja õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED
  23. Kaebuse esitaja taotleb Harju maavanema 24.10.2007 korralduse nr. 2183-k tühistamist kahel põhjusel: 1) munitsipaliseerimise ja tagastamise korraldused on antud vales järjekorras, mistõttu Harju maavanema korralduse andmisel on rikutud menetlusnormi; 2) juurdepääs Luise tn lõigul T1 asuvale veevõtuhüdrandile on tagatav ka muude õiguslike vahenditega kui munitsipaliseerimine; kui Luise tn. lõik T1 on vajalik autoparklaks, on raskendatud juurdepääs veevõtuhüdrandile.
  24. Kohus on seisukohal, et kumbki kaebuse esitaja poolt esiletoodud põhjendustest ei ole käesoleva vaidluse kontekstis asjakohane ega too seetõttu kaasa Harju maavanema 24.10.2007 korralduse nr. 2183-k tühistamist. Vastuseks kaebuse esitaja väitele, et munitsipaliseerimise ja tagastamise korraldused on antud vales järjekorras, märgib kohus järgmist: Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2008 otsusega haldusasjas nr. 3-06-1618, millest võtsid menetlusosalistena osa kaebuse esitaja ja kolmas isik, tühistati Tallinna Linnavalitsuse
  25. juuni
  26. a korralduse nr. 1252-k p 5 Luise tänava lõigu T1 osas. Eeltoodud korralduse p-ga 5 otsustas Tallinna Linnavalitsus Luise tänava lõiku T1 kaebuse esitajale mitte tagastada. 20.01.2009 kohtuistungil kinnitas Tallinna Linnavalitsuse esindaja, et pärast Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2008 otsust ei ole Tallinna Linnavalitsus otsustanud Luise 5 tänava lõigu T1 mittetagastamise küsimust. Seega ei ole käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga Luise tänava lõigu T1 tagastamist otsustatud.
  27. Viidatud otsuse p-s 7 tuvastas Tallinna Ringkonnakohus, et Luise tänava lõigu T1 munitsipaalomandisse andmist ei taotletud MaaRS § 28 lg 1 p 5 ega lg 2 alusel, mistõttu tuli selle suhtes maareformi läbiviimisel juhinduda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra (edaspidi Kord) p-st
  28. Eeltoodud Tallinna Ringkonnakohtu seisukoha õigsuse üle käesolevas haldusasjas menetlusosaliste vahel vaidlus puudub. Korra p 54 sätestab: „Kui õigustatud subjekt nõuab maa tagastamist, mille kohta on esitatud taotlus maa riigi omandisse jätmiseks või kui on olemas kirjalikud andmed koostatava taotluse kohta või mille kohta on kohalik omavalitsus esitanud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse, ei otsustata maa tagastamise küsimust enne, kui nimetatud taotluste kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus.“ Kõigepealt märgib kohus, et eeltoodud sätte adressaadiks on kohalik omavalitsus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetluses, mitte maavanem munitsipaalomandisse andmise menetluses. Seega ei piira Korra p 54 maavanema poolt korralduse andmist maa munitsipaalomandisse andmise menetluses ning asjaolust, kas kohalik omavalitsus on enne maavanema poolt munitsipaalomandisse andmise korralduse tegemist vastu võtnud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmise korralduse või mitte, ei sõltu maavanema munitsipaalomandisse andmise korralduse seaduslikkus. Käesolevas haldusasjas käib vaidlus selle üle, kas Harju maavanema korraldus Luise tänava lõigu T1 munitsipaalomandisse andmiseks on seadusega kooskõlas, mitte aga selle üle, kas Tallinna Linnavalitsuse korraldus nimetatud lõigu tagastamata jätmise kohta oli seaduslik või mitte. Seega ei saa kaebuse esitaja seisukohta pidada asjassepuutuvaks. Samas, nagu kohus käesoleva otsuse motiveeriva osa p-s 17 viitas, on pärast Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2008 otsust tekkinud faktiline olukord, kus käesolevas haldusasjas vaidlustatud maavanema korraldus ongi antud enne Luise tänava lõigu T1 mittetagastamise otsustamist, kuna Luise tänava lõigu T1 mittetagastamise korraldus käesoleva aja seisuga puudub. Seega ei saa kohus ei õiguslikul ega ka faktilisel alusel tuvastada Harju maavanema poolt menetlusnormide rikkumist vaidlustatud korralduse andmisel.
  29. Kaebuse esitaja väitel on juurdepääs Luise tn lõigul T1 asuvale veevõtuhüdrandile tagatav ka muude õiguslike vahenditega kui munitsipaliseerimine, aga kui Luise tn. lõik T1 on vajalik autoparklaks, on raskendatud juurdepääs veevõtuhüdrandile. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus vaidlusalusel maal asuvad Tallinna linnale kuuluvad ehitised, ei olnud Harju maavanemal võimalik otsuse langetamisel kaebuse esitaja poolt esiletoodud kaalutlustele tugineda. Tallinna Maa-ameti poolt 06.09.2007 maa munitsipaalomandisse andmise taotlusest nähtuvalt asuvad Luise tn. lõigul T1 Tallinna Kommunaalameti valitsemisel ja bilansis olevad tänavarajatised ja asfaltkattega pinnad. Tallinna Linnavalitsuse 15.09.2004 korraldusega nr. 1795-k määrati Tallinna Kommunaalameti valitsemisel olevate tänavarajatiste teenindamiseks (paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks) vajalikud maad ja sihtotstarbed, sealhulgas Luise tn lõik T1, pindalaga 3175 m2 ning sihtotstarbega transpordimaa. Nimetatud korraldus oli Harju maavanema vaidlustatud korralduse andmise ajal ja on ka käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv ning selle vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Tallinna Ringkonnakohus on 25.02.2008 kohtuotsuses haldusasjas nr. 3-06-1618 6 p-s 8 tuvastanud, et nimetatud korralduse näol on tegemist eelhaldusaktiga, mis oli maa munitsipaliseerimise menetluses haldusorganitele siduv.
  30. Vaidlus puudub selle üle, et seoses õigusvastaselt võõrandatud maal asuvate, Tallinna linnale kuuluvate rajatistega tuli maavanemal otsustada maa munitsipaalomandisse andmine MaaRS § 28 lg 1 p 1 alusel. MaaRS § 28 lg 1 p 1 kohaselt munitsipaalomandisse antakse munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. Vaidlustatud korralduse andmise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrus nr. 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“ (edaspidi Kord). Korra § 8 lg 4 kohaselt võib munitsipaalomandisse andmise otsustaja motiveeritud otsusega keelduda maa munitsipaalomandisse andmisest juhul, kui taotletav maa on üldistes huvides otstarbekas jätta riigi omandisse või kui taotletav maa ei ole vajalik kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks. Eeltoodud keeldumise alused on absoluutsed. Käesoleval juhul puuduvad mõlemad keeldumise alused. Korra § 7 lõikest 1 tulenevalt ei kontrolli maavanem taotletava maa vajalikkust riigile õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks, kui maad taotletakse munitsipaalomandisse MaaRS § 28 lg 1 p 1 alusel. Samuti välistab MaaRS § 28 lg 1 p 1 alusel taotluse esitamine järelduse, nagu ei oleks munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa kohalikule omavalitsusele vajalik. Vaidlus puudub selle üle, et Luise tn lõigul T1 asuvad tänavarajatised kuuluvad Tallinna linnale. Kuna maavanemale esitatud taotlus oli kooskõlas Korra § 6 lõikes 2 sätestatud nõuetega, puudus maavanemal alus taotluse rahuldamisest keeldumiseks. Asjaolu, et munitsipaalomandis olevate hoonete ja rajatiste aluse maa vajalikkust kohalikule omavalitsusele ei saa sama maa tagastamise õigustatud subjektid kahtluse alla seada, nähtub ka Korra §-st
  31. Korra § 5 kohaselt informeerib kohalik omavalitsus maa munitsipaalomandisse andmise taotluse esitamise kavatsusest kirjalikult õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjekte, kelle maad kas täielikult või osaliselt munitsipaalomandisse taotletakse (v.a juhul, kui maad taotletakse munitsipaalomandisse MaaRS § 28 lõike 1 punkti 1 alusel, või juhul, kui isiku taotluse osas on langetatud kompenseerimise otsus). Eeltoodust lähtudes ei saa kaebuse esitaja põhjendusi maa mittevajalikkusest kohalikule omavalitsusele pidada kohtuasja lahendamisel asjakohasteks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. 21.

§ 92lg 1 p 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust lähtudes jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.