lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid xxx.a. abielu. Hageja ja kostja perekondlikud suhted on lõppenud. Hageja ei pea võimalikuks perekonnasuhete taastamist. Hageja palub lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Poolte abielulised suhted lõppesid 20.04.2008 kui hageja kolis teise elukohta, perekondlike suhete taastamist ei pea hageja võimalikuks kostja ebausaldusväärsuse tõttu ning on tekkinud uus perekondlik suhe, kuhu on sündimas laps. Pooltel on kaks last CKJ, sündinud XXX, kes elab koos kostjaga tema elukohas ja LMJ, sündinud XXX, kes elab koos hagejaga. Hageja on nõus praeguse elukorraldusega. Kostja seisukoht Kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse. Kostja esitatud avaldusega ei nõustu soovides perekonda säilitada. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, kohtukutse on edastatud talle tema elukohta Lõuna Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna vahendusel. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte abielu sõlmiti xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja menetluse käigus on hageja avaldanud, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja avaldanud tahet xxx.a. sõlmitud abielu lahutada. Pooltel on kaks last CKJ, sündinud XXX, kes elab koos kostjaga tema elukohas ja LMJ, sündinud XXX, kes elab koos hagejaga. Hageja on nõus praeguse elukorraldusega ning kostja ei ole vastupidist väitnud, mistõttu järeldab kohus, et vaidlus laste elukoha üle puudub. PerekS § 30 kolmanda punkti kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja abielueelse nime tagastamiseks soovi ei avaldanud. Menetluskulude jaotus.
lg 2 kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse.
Kohus jätab kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.